Viljandi eelarve on kärpekohti täis

Artikkel ilmus 21. jaanuaril 2025 toimetatud kujul ajalehes Sakala.

Viljandi linna eelarvest leiab veel küllaga kohti kärpimiseks. Vaja on ainult poliitilist tahet ja julgust nende kasutamiseks. Linnavalitsus võiks kuulutada välja kärpetalgud, et koguda elanikelt kulude kokku tõmbamiseks konkreetseid ideid, kui neid ise leida ei suudeta.

On positiivne, et Viljandi linna käesoleva aasta eelarvega, mille volikogu jaanuari lõpus heaks kiidab, eraldatakse 340 000 eurot Trepimäe rekonstrueerimiseks. Just linnavalitsuse raskused raha leidmisel seal vajalike tööde tegemiseks oli ju põhjus, miks tegin sügisel ettepaneku kasutada selleks kaasava eelarve vahendeid. Kahjuks ei lastud seda ettepanekut rahvahääletusele.

Loodetavasti toimub nüüd ikkagi ka linnapea poolt välja pakutud annetuste kogumine, et kergendada vähemalt veidigi Trepimäe rekonstrueerimisega linnaeelarvele tekkivat koormust. Ärgitan linnavalitsust selle algatusega edasi liikuma, sest sellistel võrranditel on eelarves paraku alati ka teine pool. Antud juhul näitab seda hiljutine Sakala uudis, mille kohaselt loobus linnavalitsus 900 000 euro suurusest lotovõidust ehk riigipoolsest toetusest, kui otsustas visata prügikasti projekti Paalalinna viilhalli soojustamiseks. Selle puhul pidanuks linna omapanus olema vähemalt 379 673 eurot. On raske mitte näha seost sellest projektist loobumise ja Trepimäe rekonstrueerimiseks raha leidmise vahel, sest linnaeelarves jooksevad mõlemad kokku investeerimistegevuse alla.

Minu arvates olnuks ka Paalalinna viilhalli soojustamine vajalik investeering. Varem või hiljem tuleb seda nagunii teha. Nüüd siis kunagi hiljem.

Selge see, et kohalike valimiste lähenedes muutuvad poliitikute kalkulatsioonides järjest olulisemaks valijate hääled. Nähtavasti leiti linnavalitsuses neid kokku lüües, et juba korda tehtud Trepimäe pidulik avamine enne valimisi on selles mõttes kasulikum investeering. Tellingutes viilhall olnuks eeloleval sügisel alles pooleliolev projekt. Pealegi läheb see korda väiksemale osale valijaskonnast. Trepimägi on ikkagi üks Viljandi sümbolitest, millega seonduv huvitab rohkemaid.

Linnas tegemist vajavate tööde nimekiri on pikk, aga rahalised ressursid piiratud. Paratamatult tuleb teha valikuid. Küsimus on prioriteetides.

Kust leida raha, kui raha ei ole? Volikogus opositsiooni kuuluvad saadikurühmad Isamaa ja Eesti 200 on esitanud linnaeelarve eelnõule muudatusettepanekuid (minu hinnangul sisuliselt vajalikke), kuid neis nähakse ette kulutuste suurendamist, mitte kärpimist. Kokku ligi 180 000 tuhat eurot, sellest ligi 60 000 püsikulud. Võimalike katteallikatena on nad toonud välja peamiselt reservide vähendamise ja aastavahetuse jäägi. Samas mainitakse ka kaasavat eelarvet, koristusteenuste kulude vähendamist ja ebavajalike sõidukite, näiteks linnapea ja abilinnapea ametiautode müügist saadavat tulu.

Ma ei tea, kui palju või kas üldse on kärpimisruumi koristusteenuste osas. Viljandi linn ostab sisekoristusteenust juba aastaid osaühingult, mille ainuomanik on linnavolikogu aseesimees Tiit Jürmann (Reformierakond). Viimane leping sõlmiti aastateks 2024 ja 2025 ligi 1,7 miljoni euro peale (lisandub käibemaks). See on kahtlemata väga suur summa. Aga see ettevõte võitis riigihanke, kus oli ka teisi pakkujaid, kes nõudsid soovitud tööde eest kõrgemat tasu.

Tõsi küll, vaid paar päeva enne teenuse osutamise perioodi algust tehti sõlmitud lepingusse 2023. aasta detsembri lõpus muudatus, millega hinnale lisandus lepingu reserv 20%. Nii saadi kokku üle kahe miljoni. Näeb välja nagu mingi kahtlane skeem. Aga arvestades, et ajakirjandus ja õiguskaitseorganid ei ole sellele mingit tähelepanu pööranud ning linnavalitsuse poolt allkirjastas selle muudatuse toonane linnapea Madis Timpson (Reformierakond), kes on teatavasti hariduselt jurist, võib ilmselt eeldada, et vähemalt juriidiliselt on kõik korrektne.

Koristusäri on tulus äri. Jürmanni ettevõte on teeninud pidevalt päris korralikku kasumit. Aga see on meie kandis ka suurim sellise teenuse pakkuja. Selle klientideks on veel näiteks Viljandi vald, Põhja-Sakala vald ja Mulgi vald. Viljandi linna poolt makstava raha eest koristatakse mitte üksnes linnavalitsuse hooneid, vaid ka lasteaedu ja koole, Sakala Keskust ja linnaraamatukogu, Männimäe jalgpallihalli, spordikeskust, sõudebaasi ja aerutamisbaasi, linnastaadioni ja lauluväljaku hooneid, sotsiaalmaja, siseruumides asuvaid avalikke tualette ning veel tervet rida linnaga seotud objekte, isegi linnasauna ja nukuteatrit. See kõik ei saagi maksta vähe. Ja ettevõtja soov teenida kasumit on alati loomulik.

Sel aastal tuleb linnavalitsusel korraldada hange, et leida sisekoristusteenuse pakkuja järgnevateks aastateks. 2023. aastal oli vastav hange jagatud neljaks osaks, igale neist sai teha eraldi pakkumise, kuid eritüübilised objektid olid jaotatud nende osade vahel nii, et eelistati siiski selgelt suuremaid pakkujaid. Ühele osale tegigi pakkumise ainult Jürmanni ettevõte. Uue hanke ettevalmistamisel võiks linnavalitsus jagada selle veel rohkemateks osadeks ning koondada neis kokku sarnaseid objekte, et elavdada ka väiksematele tegijatele võimalust andes konkurentsi pakkujate vahel. Turumajanduse loogika kohaselt on võimalikult avatud ja vaba konkurents oluline hinnakujundusmehhanism. Järelikult tuleks seda soodustada.

Viimati kaasava eelarve hääletusele jõudnud kuuest ideest kolm olid esitanud linnavolikogu liikmed. Kõik nad on parajasti võimul olevasse koalitsiooni kuuluvad saadikud, kes saavad teha ettepanekuid linnaeelarves leiduva raha kasutamiseks volikogu liikmetena volikogus. Selle jaoks ei ole vaja kaasavat eelarvet, mis on idee poolest mõeldud nende linnaelanike kaasamiseks, kellel selline võimalus puudub. Ilmselgelt on käes aeg kaasav eelarve vähemalt mõneks ajaks pausile panna.

Kohti kokkuhoiuks on aga veelgi. Näiteks kogu see pidulik linna poolt preemiate jagamine, millele kulutatakse igal aastal kümneid tuhandeid eurosid. Linnavolikogu kaalub praegu, kelle elutöö on preemiat rohkem väärt kui teiste oma. Tõsiselt?! 21. sajandil!? See on ju täielik jaburus.

Trepimäe trepp kaasavast eelarvest raha ei saa

Viljandi linnavalitsusest teatati, et minu esitatud ettepanekut kasutada kaasava eelarve vahendeid Trepimäe trepi uuendamiseks rahvahääletusele ei lasta. Ideede hindamisega tegelenud komisjoni otsuse põhjenduseks toodi, et idee elluviimise eeldatav maksumus ületab kaasava eelarve mahtu. Ma ei nõustu selle hinnanguga, kuid ei kavatse langetatud otsust vaidlustada. Selgitan kohe lähemalt!

Idee, mille esitasin kaasava eelarve jaoks keskkonnas VOLIS.

Esitatud ettepanekus on selgelt kirjas: “Kui kasutada olevast summast ei piisa kogu trepi uuendamiseks, saab teha vajalikud tööd ära vähemalt osaliselt, sest trepp koosneb mitmest järgust.” Viljandi kunagine peaarhitekt Ülo Stöör on selle trepi ajalooga seoses meenutanud, et kui 1989. aastal otsustati projekteerida uus trepp, võeti vastu otsus jaotada selle ehitamine viide etappi, nii et igal aastal valmiks üks järk. Minu arvates saaks sarnast lahendust kasutada ka nüüd trepi uuendamisel.

Esitatud ettepanekus ei nõutud, et kogu trepp tingimata korraga terves ulatuses välja vahetataks. Ilmselge, et 60 tuhat eurot ei ole selle jaoks piisav raha. Küll aga on see kindlasti piisav uuendustöödega alustamiseks. Möönan, et kui osa trepist kaasava eelarve abil korda oleks saanud, seadnuks see linnavalitsuse surve alla leida vahendeid ka ülejäänud trepi uuendamiseks. Loomulikult oligi esitatud ettepaneku mõte sellist survet tekitada. Kuid samas ei oleks seatud sellega linnavalitsusele mingit kohustust see raha leida. Seega vastas esitatud idee tegelikult kaasava eelarve tingimustele.

Linnapea juhitud komisjoni otsus mitte lubada seda ideed rahvahääletusele on minu hinnangul seega põhjendamatu, aga samas mõistetav hoopis muudel põhjustel.

Kirjutasin ise linnapeale juba septembris, et ta peaks ennast selle komisjoni esimehe kohalt taandama, sest Trepimäe trepi uuendamise eestvedajaks asununa (ta avaldas Sakalas üleskutse taastada Trepimäe trepp annetuskampaania abil, rõhutades samas, et “kui Trepimäe taastamine võidab kaasava eelarve ideekonkursi, on see summa märkimisväärne seemneraha”) oli tal tekkinud ilmselge huvide konflikt, mis oli kujunenud nähtavasti ka märkimisväärseks piduriks teiste ideede laekumisele.

Linnapea selles siis mingit probleemi ei näinud. Nüüdseks oli aga jäänud sisuliselt ainsaks võimaluseks demonstreerida selle komisjoni erapooletust antud idee tagasi lükata. Mingis mõttes ju mõistlik otsus olukorras, kus vähemalt ühe teise idee esitajalt oli üks ajakirjanik juba küsinud, kas ta kavatseb kaasava eelarve menetluse vaidlustada, kui Trepimäe trepi uuendamine rahvahääletuse võidab. Usun, et see info oli jõudnud ka kõnealuse komisjoni liikmeteni. Selge see, et Viljandi sellist tähelepanu ei vaja.

Nüüd siis jõuame ajakirjanduse rolli juurde selles loos. Juttu, et esitatud ettepanek kasutada kaasava eelarve vahendeid Trepimäe trepi uuendamiseks ei vasta kaasava eelarve tingimustele, hakkas Sakala peatoimetaja asetäitja Marko Suurmägi ajama kõigepealt sotsiaalmeedias. Seejärel seati see kahtluse alla ka nimetatud väljaande juhtkirjas. Sakala mõju kohalikule poliitilisele klassile on aga teatavasti väga suur. Komisjoni otsus mitte lasta seda ideed rahvahääletusele pidi nüüd ilmselt vastama ka meedia ootustele.

Aga mis nüüd siis edasi saab? Kaasava eelarve vahendeid Trepimäe trepi uuendamiseks kasutada ei saa. Linnapea jutt korjandusest, mille Sakala arvamustoimetaja Triin Loide kuulutas kohe “nädala ettepanekuks”, on osutunud seni vaid tühjaks jutumulliks. Oleks tore, kui Sakala võtaks nüüd ohjad enda kätte ja ise Trepimäe trepi uuendamiseks raha hakkaks koguma (võiks küsida näiteks oligarh Margus Linnamäelt, kelle valitseva mõju all see väljaanne teatavasti on), aga vaevalt meie silmad seda näevad, sest tegemist ei ole enam Jakobsoni-aegse ajalehega, mis 19. sajandil selliseid aktsioone läbi viis.

Arvestades seda, et kõik valmistuvad juba hoogsalt kohalikeks valimisteks…

…tuleb siit nüüd üks minu valimislubadus: “Valituks osutumisel teen volikogus ettepaneku peatada Viljandi linnas neljaks aastaks kaasava eelarve kaudu vahendite jagamine ja kasutada selleks ettenähtud summasid Trepimäe trepi järk-järguliseks uuendamiseks. Samal otstarbel tuleb kasutada ka raha, mis kulunuks muidu kaasava eelarvega seotud teavituskampaaniatele, nende läbiviimise ning ideede kogumise ja sõelumisega seotud isikute töö tasustamiseks, keskkonnas VOLIS toimuva ideekorje ja rahvahääletusega seotud kulude katteks.”

Nüüd kaasava eelarve hääletusele pääsenud kuuest ettepanekust pooled on esitanud linnavolikogu liikmed, kusjuures kõik kolm kuuluvad parajasti võimul olevasse koalitsiooni. Ma ei väida, et nende ideed on millegi poolest halvad, kuid linnavolikokku kuuluvatel koalitsioonisaadikutel on võimalik esitada oma ideid linnaeelarve kasutamiseks ka volikogus. Kaasav eelarve on idee poolest mõeldud selliste elanike kaasamiseks linnaeelarve koostamisse, kellel seda võimalust ei ole. Tundub, et praegusel kujul on see vahend ennast Viljandis ammendanud ja mõistlik oleks panna see vähemalt mõneks ajaks pausile. Vabanevaid vahendeid võiks aga kasutada Trepimäe trepi uuendamiseks.

Trepimäe trepp ja kaasav eelarve (kiri linnapeale)

Idee, mille esitasin kaasava eelarve jaoks keskkonnas VOLIS.

Toon järgnevalt ära täna Viljandi linnapeale saadetud kirja.

Tere!

Loodetavasti leiate enne Portugali õppereisile suundumist aega ka kirjade lugemiseks.

Kirjutan teile seoses sellega, et olete Viljandi linnas kaasava eelarve ideede analüüsimiseks ja hindamiseks moodustatud komisjoni esimees, kuid asunud samas juba avalikult ja aktiivselt toetama ühte esitatud ideed. Kuna jutt käib minu esitatud ettepanekust kasutada kaasava eelarve vahendeid linnavalitsuse poolt Trepimäel asuva trepi uuendamiseks, olen saanud kaaslinlastelt nüüd ka sellist vastukaja, milles mulle heidetakse ette osalemist mingis teie PR kampaanias. Võin küll kriitikutele omalt poolt kinnitada, et esitasin selle idee omal algatusel siirast soovist ulatada abikäsi linnavalitsusele, mis on meedia teatel raskustes Viljandi eelarvest Trepimäel asuva trepi uuendamiseks vajaliku raha leidmisega, olemata seda eelnevalt teiega kooskõlastanud, kuid tuleb tunnistada, et teie järgnenud üleskutsete valguses võib see asi näida kõrvalt vaatajatele tõesti kahtlane.

Minuni on jõudnud ka arvamus, et kaasava eelarve jaoks ei olegi mõtet nüüd enam rohkem ideid esitada, sest linnapea on oma valiku juba teinud ja nagunii võidab see ettepanek, mille abil ta saab (st. teie saate) seemneraha oma valimiseelse kampaania jaoks ehitada Trepimäele uus trepp linnarahvalt kogutavate annetuste abil. Teie vastavaid üleskutseid seostatakse nimelt just lähenevate kohalike valimistega.

Mul puudub ettekujutus, kui levinud selline arusaam praegu viljandlaste hulgas on, kuid arvestades seni kaasava eelarve jaoks esitatud ideede väikest hulka (hetkel on keskkonnas VOLIS näha ju ainult minu esitatud ettepanek), võib see olla märkimisväärseks piduriks teiste ideede laekumisele. Sellest tulenevalt soovitan teil taanduda kiiremas korras kaasava eelarve ideede analüüsimiseks ja hindamiseks moodustatud komisjoni esimehe kohalt, sest Trepimäe trepi uuendamise eestvedajaks asununa on teil tekkinud nüüd ilmselge huvide konflikt. Te ise ei pruugi seda loomulikult tajuda ning võite arvate, et suudate täita oma rolli komisjoni esimehena erapooletult, kuid kõrvalt vaadates ei paista see hea välja ja jätab kogu sellest protsessist halva mulje, mis võib omakorda mõjutada negatiivselt minu poolt esitatud ettepaneku häältesaaki kaasava eelarve hääletusel.

Mis puudutab teie üleskutset uuendada Trepimäe treppi linnarahva poolt ühiselt, siis soovitan liikuda selles osas võimalikult kiiresti üldsõnaliselt ilukõnelt üle tegudele. See tähendab, et linnavalitsus võiks vähemalt avaldada, kuhu saab teha vastavaid annetusi. Tasuks kaaluda ka võimalust võtta annetusi vastu mitterahalisel kujul (näiteks mina võin loovutada veidi kasvava metsa raieõigust tingimusel, et langetatavat metsamaterjali kasutataks Trepimäe trepi uuendamiseks) ja kaasata linnarahvast trepi uuendamise läbiviimisse laupäevakute korras. Ja kui see projekt ennast õigustab, siis võiks kaaluda tulevikus sarnast lahendust Männimäe tee väljaehitamiseks.

Jõudu tööle!

P.S. Soovitan tutvuda Portugalis ka sealsete omavalitsuste, eriti Lissaboni kogemustega kaasava eelarve vallas.