Üksikkandidaatide võimalused osutuda volikokku valituks, nagu sai märgitud juba eelmise aasta sügisel seda valimiskampaaniat alustades, ei ole just kuigi suured. Kuna ideest moodustada nendeks valimisteks tehniline nn. avatud nimekirja põhimõttel töötav valimisliit asja ei saanud, osalen nüüd valimistel aga ikkagi üksikkandidaadina. See tähendab, et tõenäoliselt ma nende valimiste tulemusel Viljandi linnavolikokku ei pääse. Ja isegi kui pääseksin, oleks minu tegevusruum seal äärmiselt piiratud, sest õigusakte saavad linnavolikogu hetkel kehtiva töökorra kohaselt algatada ainult saadikurühmad, mitte üksikud saadikud.
Kuna mul ei ole põhjust eeldada, et linnavolikogu töökorra vastavat punkti lähemate aastate jooksul muudetakse, saaksin tugineda oma valimisprogrammi koostades ainult teiste lubadustele – lubada ainult seda, et toetan volikogus ühes või teises asjas üht või teist erakonda, teen algatatud eelnõudele nii- või naasuguseid muudatusettepanekuid. Samas ei saa ma kuidagi näha ette seda, milliseid osi oma valimisprogrammidest erakonnad ise hiljem üldse päriselt ellu viia üritavad.
Olen võtnud oma valimiskampaania käigus läbi erakondade varasemad valimisprogrammid, nende nelja aasta eest antud lubadused. Selle põhjal on selge, et sügavat mõtet pöörata tähelepanu nende uutele lubadustele, mis on kohati lihtsalt ümbersõnastatud vanad, tegelikult ei ole. Seetõttu ei hakkagi ma seda siin tegema. Olen väljendanud oma seisukohti ringlevate ideede osas juba piisavalt selgelt. Ja ilmselt rohkemates küsimustes, kui seda jõuab teha ükski teine nüüd Viljandis kandideeriv isik. Nende koondamine eraldi valimisprogrammiks, mingiks lubaduste loeteluks oleks aga valijate eksitamine, sest linnavolikogu päevakorda, isegi kui peaksin osutuma sinna valituks, ei saa ma sisuliselt mõjutada – agenda panevad paika teised.
Eeltoodust tulenevalt saan tuua siinkohal välja vaid paar asja, mida ma volikokku pääsemise korral kindlasti teeksin.
Kõigepealt, mis puudutab linnapea valimist. Tsiteerin üht varasemat postitust: “Mina ise pooldan linnapea valimist otse rahva poolt, aga kuna Eestis hetkel kehtiv valimisseadus seda ei võimalda, olen valmis hääletama volikogus üksnes sellise kandidaadi poolt, kelle seab üles kas valimistel enim hääli kogunud nimekiri või kes kogus ise valimistel rohkem hääli kui ükski teine kandidaat.” Ideaalis võiks need kaks tingimust olla täidetud muidugi ühe ja sama isiku puhul. Kui linnapeakandidaat ei vasta kummalegi neist tingimustest, siis mina talle volikogus oma häält ei anna. Kui on kaks konkureerivat kandidaati, kes vastavad mõlemad ühele toodud tingimusele, lähtun omaenda paremast äranägemisest, võttes arvesse seda, mida ma pean Viljandi linna arengu seisukohalt paremaks.
Teiseks, igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Volikokku pääsemise korral taotlen enda arvamist revisjonikomisjoni liikmeks. Sellel komisjonil on õigus kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist ning linnavalitsuse, linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste, omavalitsuse valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust. Kavatsen esindada selles komisjonis järjekindlalt nn. seaduse ja korra parteid, et mitte öelda õigusfundamentalistlikku vaatepunkti.
Volikokku pääsemiseks on üksikkandidaadil vaja Viljandi linnas saada 3,71% häältest. Kuna ma ise tegelikult ei usu, et osutun nüüd volikokku valituks, ei saa ma kutsuda kedagi üles ennast valima, kuid võin tuua välja selle, mida üks või teine häältesaak tähendaks minu edasise poliitilise tegevuse jaoks kohalikul tasandil. Oma valimistulemuse hindamisel tuginen matemaatilistele valemitele, mis on iseenesest üsna lihtsad.
1. kasin tulemus
100 : kandidaatide arv x 0,5 = 0,30% häältest
See tähendab tõenäoliselt vähemalt paarikümmend häält, mis ei oleks mõnes muus olukorras sugugi halb lähtepunkt. Pärast aasta kestnud valimiskampaaniat on see aga sisuliselt pea täielik läbikukkumine. Kui häältesaak jääb sellest veel tagasihoidlikumaks, viskan jalad (suure kergendustundega) seinale ja kavatsen Viljandi munitsipaalpoliitikaga seotud teemasid edaspidi lihtsalt ignoreerida, vältida isegi nende peale mõtlemist, et kasutada oma aega tulevikus paremini.
2. rahuldav tulemus
100 : kandidaatide arv x 1 = 0,59% häältest
Aritmeetiline keskmine. Mitte just muljetavaldav, aga tõenäoliselt kõrgem kui kandidaatide mediaankeskmine häältesaak. Selles mõttes võib seda pidada kindlasti rahuldavaks tulemuseks. Kui saan vähemalt 0,59% häältest, jätkan selle ajaveebi täiendamist pärast valimisi kord kuus ülevaadetega linnavolikogu istungitest, kommenteerin seal arutatavaid teemasid, et hoida ja kasvatada järgmise nelja aasta jooksul enda nö. toetusbaasi.
3. hea tulemus
100 : kandidaatide arv x 1,5 = 0,89% häältest
See oleks tegelikult juba päris hea tulemus. Nelja aasta eest pääsesid kõik sellest rohkem hääli kogunud kandidaadid linnavolikokku. Üksikkandidaati see küll üle künnise ei aitaks, kuid kindlasti innustaks see tegevust jätkama. Sellisel juhul teen ma lisaks linnavolikogu istungitele siia edaspidi kord kuus kokkuvõtte ka linnavolikogu komisjonide protokollidest. Seega oleks valijatel midagi lugeda siis juba iga kahe nädala tagant.
4. väga hea tulemus
100 : kandidaatide arv x 2 = 1,18% häältest
No see oleks juba täitsa korralik häältesaak. Nelja aasta eest said pea pooled volikokku pääsenud sellest vähem hääli. Kui arvestada neid, kes sinna täna kuuluvad, ei suutnud enamik valimistel seda taset ületada. Sellisel juhul pean seadma lati siin enda jaoks muidugi veelgi kõrgemale, võtma lisaks linnavolikogule ning selle komisjonidele pideva vaatluse alla ka linnavalitsuse otsused. Linnavalitsuse istungite protokollid ei ole küll kahjuks avalikud, kuid määruste ja korralduste tekstid on linna dokumendiregistrist kättesaadavad.
5. suurepärane tulemus
100 : kandidaatide arv x 2,5 = 1,48% häältest
See ületaks isegi seda taset, milleni õnnestus jõuda 2013. aastal, kui kogusin 1,28% häältest protestikandidaadina, kes lubas valituks osutumise korral koheselt tagasi astuda, propageerides vaid valimissüsteemi muutmist. Toona oli olukord minu jaoks soodsam, sest minu sõnum oli siis lihtsam, valimistel osales vähem nimekirju ja ma olin siis ka ainuke üksikkandidaat. Tänavustel valimistel jääb see tase tõenäoliselt saavutamata, aga kui peaksin selleni mingi ime läbi ikkagi küündima, jätkan linna dokumendiregistri kammimist veel hoolikamalt, kui seda nüüd viimastel nädalatel teinud olen, et varustada valijaid ka pärast valimisi väikese iganädalase ülevaatega Viljandi uudistest.
Need on siis minu nö. valimislubadused. Tõenäosus üksikkandidaadina volikokku pääseda on minu hinnangul praktiliselt olematu, kuid häältesaagist sõltub see, kas üldse või kui intensiivselt see valimiskampaaniana vormistatud kodaniku- ja ühiskonnaõpetuse algkursus siin pärast valimisi edasi läheb.