Viljandi uudised, 11.10.2021

Kuna käesolev postitus võib jääda selles seerias viimaseks (kõik sõltub minu häältesaagist valimistel), võtan siin vaatluse alla ilmselt kõige olulisema teema, millest ei ole kohalike valimiste eel Viljandis praktiliselt üldse avalikult räägitud: kuhu rajada uus bussiterminal? See küsimus on üsna keeruline, kuid peaks saama vastuse just nüüd valitava linnavolikogu ametiajal. Ja selle vastuse peaks andma just see uus volikogu.

Kas maha võetakse ka Salme Pruudeni park?

Linnavolikogu majanduskomisjoni septembri keskel toimunud koosolekul peatuti muu hulgas sellel, kuhu võiks tulla Viljandis uus bussiterminal. Abilinnapea Kalvi Märtin (Reformierakond) teatas, et selle üks võimalik asukoht on Salme Pruudeni park, kuigi “filosofeeritud” on ka vana bussipargi üle. Viljandi peaarhitekt Olav Remmelkoor märkis samas, et mõte bussiterminali rajamiseks tuli Viljandimaa Ühistranspordikeskuselt.

Salme Pruudeni park

Nimetatud keskus lasi teha eelmisel aastal uuringu avaliku liiniveo teenuskorralduse mudeli parendamiseks Viljandi linnas ja selle lähiümbruses, mida keskuse juhataja Kaupo Kase käis tänavu veebruaris tutvustamas ka linnavolikogu majanduskomisjonis. Komisjon tegi siis linnavalitsusele ettepaneku tulla juba oma aprillikuu koosolekule tutvustama ühistranspordivõrgu parendamisega seotud võimalikke arenguid, kuid kevadel selleni siiski ei jõutud. Juunis võttis komisjon vastu otsuse arutelu bussiterminali võimalike asukohtade üle lõpuks ikkagi avada ning kutsuda sel teemal rääkima ka linna peaarhitekt.

Arutelu lähtepunktiks oleva uuringu teostas inseneribüroo Stratum, mis on Eestis vanim professionaalne transpordiplaneerimisele ning liikluskorraldusele spetsialiseerunud konsultatsioonifirma. Selles leiti, et liinivõrgu optimeerimiseks oleks otstarbekas rajada kesklinna bussiterminal, kus saab rakendada ümberistumiste süsteemi. Koostöös töö tellinud ühistranspordikeskusega jõuti järeldusele, et kõige sobivam koht selle jaoks on Savi tänav, mille ääres asub kunagine Viljandi bussipargi kompleks.

Praeguse bussijaama puhul nähti probleemi selles, et see kuulub eraomanikule, mistõttu on linna ja ühistranspordikeskuse võimalused seal toimuvat mõjutada ning kontrollida vähesed. Pealegi raskendab sinna soovitud kujul ümberistumiskoha rajamist olemasolev ruumiline lahendus, sealhulgas juurdepääsude küsimus.

Riigieelarve kaudu saab bussijaama operaator enam kui 100000 eurot aastas. Leiti, et ühistranspordi planeerimise, kvaliteedi tõstmise ning linna- ja maakonnaliinide parema sidumise huvides võiks bussijaam kuuluda kohalikule omavalitsusele. Savi tänava kasuks rääkis see, et selle vahetus läheduses asuvad mitmed kaubandus- ja teenindusasutused, mis on ligitõmbavad kogu linna ja selle tagamaa elanikele, ning piirkonda kerkib ka Viljandi haigla uus hoone.

Abilinnapea Kalvi Märtin teatas aga majanduskomisjoni septembris toimunud koosolekul, et bussiterminali teemaga edasi liigutud ei ole. Uuringus pakutud Savi tänava lahendust nimetas ta filosofeerimiseks. Üheks võimalikuks asukohaks on tema sõnul hoopis Johann Köleri tänava ääres asuv Salme Pruudeni park. Linna peaarhitekt Olav Remmelkoor märkis omakorda, et uue bussiterminali rajamine on üsna tülikas ja selleks ruumi leida on raske.

Kommentaar: opositsioon ei vääri oma nime

Viljandi linnavolikogu peagi ametist lahkuva koosseisu esimesel istungil protesteerisid nördinud sotsid ägedalt selle vastu, et võimuliit tahtis hakata nimetama neid edaspidi vähemuseks, mitte opositsiooniks. See oli kummaline ja naeruväärne. Palju teravmeelsem olnuks lihtsalt teatada, et sellisel juhul nimetatakse koalitsioonipoliitikuid edaspidi enamlasteks. Samas osutus see aga heaks indikaatoriks sellest, mida linnavolikogu opositsioon on viimase nelja aasta jooksul viljandlastele pakkunud.

Viljandi ühistranspordivõrgustiku korrastamiseks tehtud uuringu aruanne avalikustati juba eelmise aasta novembris. Seda esitleti siis avalikult veebis ja asjast kirjutas ka kohalik ajaleht Sakala, mille teatel rääkis ühistranspordikeskuse juhataja, et kõige tähtsam muudatus on just see, et Viljandi kesklinnas peab olema terminal, kus eri suundadest tulevad bussid kokku saavad, et seal saaksid toimuda ümberistumised. “Joonisel panime selle teoreetilise punkti Savi tänavale,” ütles ta ajalehele.

Linnavolikogu majanduskomisjoni koosolekutel on teemat puudutatud tänaseks kolmel korral. Kõigist neist koosolekutest on võtnud osa ka nüüd valimisliitu Südamega Viljandis kuuluvad sotside ning EKRE esindajad. Milline on nende seisukoht uue bussiterminali võimaliku asukoha osas, ei ole teada. EKRE lubab oma programmis küll toetada selle rajamist, aga ei ole täpsustanud, kas Savi tänavale või Salme Pruudeni parki. Südamega Viljandis lubab muuta Viljandi ühistranspordi keskkonnasõbralikumaks, kasutades erinevaid nutikaid lahendusi ning õppides teiste linnade kogemustest, kuid uue bussiterminali rajamise ja võimaliku asukoha osas ei ole peetud vajalikuks oma seisukohta väljendada.

Praeguse võimuliidu valimislubadused ei ole selles küsimuses selgemad. Reformierakond lubab jätkata koostöös riigiga ühistranspordivõrgu arendamist ja luua tingimused keskkonnasäästlike busside kasutamiseks. Keskerakond lubab kesklinna uue terminali rajamist, nagu EKRE, kuid asukohta ei ole nemadki täpsustanud. Isamaa ei luba midagi. “Ma ei pea vajalikuks joosta võidu nimekirjade lubadustega, kuna tegelikkus ei sõltu kõlavatest lubadustest,” tunnistab erakonna esimees Helir-Valdor Seeder oma valimisreklaamis.

Võib mõista, et valimisprogrammid valmisid ajal, mil abilinnapea Kalvi Märtin ei olnud veel hõiganud välja, et linnavalitsuses nähakse uue terminali võimaliku asukohana hoopis Salme Pruudeni parki, mitte Savi tänavat, kuid tänaseks on möödunud 14. septembril toimunud majanduskomisjoni istungist pea terve kuu. Mida on opositsioon vahepeal teinud? Hääletamine juba algas, aga valijad ei tea veel isegi seda, kas ennast nüüd uhkelt kõige keskkonnasõbralikumana reklaamiv valimisliit Südamega Viljandis, mis peaks idee poolest pooldama ühistranspordi arendamist, põhimõtteliselt üldse toetab sellise terminali rajamist, rääkimata siis veel sellest, kus nähakse selle võimalikku asukohta. Kas järsku Salme Pruudeni pargis?

Miks on see teema oluline? Koroonakriisi mõjul võib ühistranspordi kasutamine olla viimastel aastatel vähenenud, kuid Euroopa Liidus toimuva rohepöörde tagajärjel selle kasutajate osakaal tulevikus kahtlemata kasvab, sest auto omamine ja kasutamine muudetakse inimeste jaoks senisest kulukamaks. Ühistranspordi enda muutmine keskkonnasõbralikumaks eeldab Viljandis ka liinivõrgu korrastamist. Uue ümberistumisi võimaldava terminali rajamine on sellest vaatepunktist äärmiselt mõistlik ja vajalik samm. Küsimus on seega ikkagi pigem kuidas ja kuhu, mitte niivõrd see, kas seda kunagi üldse tehakse. Praegune linnavalitsus kaldub eelistama asukohana Pruudeni parki. Opositsioon ei ütle selle kohta midagi.

Taustainfo: Pruudeni pargi keeruline ajalugu

Salme Pruudeni pargiks nimetatakse Johann Köleri tänava ääres asuvat ning August Maramaa puiestee ja Uku tänavaga piirnevat haljasala, kuhu paigaldati 1996. aastal Viljandimaalt pärit ja Viljandis koolis käinud kasvatusteadlase, Kodutütarde esimese peavanema ja ideoloogi Salme Pruudeni (1896–1993) büst, mille autor on skulptor Aime Kuulbusch. Haljasala ühte serva, Uku tänava äärde lasi Viljandimaa Naisselts, mis loeb ennast 1917. aastal asutatud Wiljandi Eesti Naisseltsi järglaseks, paigaldada alles mõne aasta eest oma nimelise pingi.

Pruudeni pargi asukoht kaardil

Pruudeni büsti paigaldamise sellele haljasalale korraldas Johann Köleri Fondi esinaine Aate-Heli Õun, kelle idee kohaselt pidanuks sinna tulema suurem skulptuuride park, kus leiavad endale koha teisedki Viljandiga seotud kultuuritegelased. Büsti paigaldamine toimus kodanikualgatuse korras, mitmete organisatsioonide ja paljude viljandlaste toetusel. Sellele eelnesid talgud pargi korrastamiseks. Pidulik avamine toimus mulkide päevade raames, kuid meie toonaste linnavõimude kiuste, mistõttu tegi linnavolikogu kultuurikomisjon siis koguni ettepaneku büsti paigaldajat omavolitsemise eest trahvida.

Viljandi linnapea Andres Soosaar (Koonderakond, valimisliit Kodune Viljandi) kuulutas linnavolikogu istungil, et Pruudeni büsti näol on tegemist ebaseadusliku ehitisega ja tema hinnangul see sinna ei sobi. Linnavolikogu otsustas büsti siiski vahetult enne valimisi paigale jätta. Toimunud valimiste tagajärjel kaotas Soosaar oma ametikoha ja linnapeaks sai Tarmo Loodus (Isamaaliit, valimisliit Maramaa), kes oli Pruudeni büsti teisaldamise vastu.

Paul Kondase (1900–1985) sajandaks sünniaastapäevaks tahtis Õun lasta paigaldada Pruudeni büsti kõrvale Kondase oma, et jätkata kavandatud kultuuritegelaste pargi rajamist, kuid vahepeal uuesti võimule tulnud valimisliit Kodune Viljandi, kuhu kuulusid nii uus linnapea Peep Aru kui ka abilinnapea Jaak Allik, blokeeris selle plaani, seades kahtluse alla kogu sellise pargi rajamise idee. Allik kuulutas Sakalas, et “kodanikuallumatuse teel rajatiste püstitamine ei ole tänapäeval mitte ainult seadusevastane, vaid äärmiselt kentsakas.” Nii jäigi Kondase büst siis sinna paigaldamata, sest Viljandi linnavalitsus oli selle vastu. See leidis endale lõpuks koha hoopis Suure-Jaanis.

Kavandatud kultuuritegelaste pargi tagamõte oli muidugi ka see, et päästa täisehitamisest üks veidi suurem tükike Viljandi kesklinnas leiduvat rohelust. Vastuseis Pruudeni büsti paigaldamisele lähtus aga mitte üksnes nn. ettevõtjate partei poolt, vaid oli tingitud ka ideoloogilistest põhjustest. Pruuden oli ju ikkagi silmapaistev rahvuslik ideoloog ja pärast sõda eksiilis elades ka häälekas antikommunist, nõukogudevastane Välis-Eesti aktivist.

Seda ajalugu arvestades võib näida kummaline, et Pruudeni park uue bussiterminali võimaliku asukohana üldse kaalumisele on tulnud. Peaks olema ju selge, et selle rajamine sinna kohtaks vastuseisu mitte üksnes ümberkaudsete eramajade elanike poolt, vaid ärritaks üles palju suurema hulga viljandlasi. Samas kuulub see maa seal aga praegu linnale ning kui puud maha võtta, Pruudeni büst ja naisseltsi pink minema viia, saab hakata juba varsti asfalti panema – selles mõttes oleks kunagise bussipargi territooriumi kasutamine kindlasti keerulisem ja palju kulukam.

Taustainfo: Savi tänava plussid ja miinused

Savi tänava ääres asuv kunagine bussipargi kompleks kuulub eravaldusse, selle omanik on Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS. Kinnistule kavandati pikalt Viljandi suurima kaubanduskeskuse rajamist. Tänaseks on nendest plaanidest loobutud, kuid TKK ei loovutaks seda maatükki, kus asuvad hooned seisavad praegu suuresti kasutult (nende katustel kasvavad juba väikesed puud), linnale loomulikult tasuta, vaid tahaks selle eest väga palju raha, sest kinnistu asukoht on ju iseenesest äärmiselt hea.

kunagine bussipargi kompleks

Kõigepealt tahtis rajada kunagise bussipargi asemele kaubanduskeskuse Saksa poekett Lidl. Kui see otsustas 2006. aastal siiski loobuda Eestisse laienemisest, ostis Tallinna Kaubamaja ära kümme nende poolt Eesti linnades omandatud krunti, sealhulgas Viljandis asuva. Kaubamajal sellega esialgu mingeid konkreetseid plaane ei olnud. Vahepeal kavandati sinna suure ärikeskuse rajamist, kus pidanuks leidma koha ka Selver, kuid Centrumi laienemine ja UKU Keskuse tulek tõmbasid sellele plaanile kriipsu peale.

Eelmise aasta lõpus võttis Viljandi linnavolikogu viimaks vastu ka otsuse lõpetada 2006. aastal algatatud detailplaneeringu koostamine, sest selle koostamisele ei olnud asutud ning protsessi algatanud Lidl Eesti OÜ oli äriregistrist kustutatud ja kinnistu omanik vahetunud.

Juba 2014. aastal väljastas linnavalitsus TKK-le, mis soovis hakata seal praegu asuvaid hooneid lammutama, lammutusprojekti tingimused, kuid ka selles osas ei ole edasiliikumist toimunud. Samal aastal pakkus TKK kinnistut Viljandi haigla uue hoone tarbeks, kuid nõudis selle eest nii suurt hinda, et Viljandi Haigla SA ei saanud seda endale lubada.

Viljandi uus südalinn

Just selle kinnistu kõrge hind ja vajadus teha täiendavaid kulutusi seal praegu asuvate hoonete lammutamiseks ongi peamine põhjus, miks Viljandi linnavalitsuses ei olda vaimustatud mõttest rajada uus bussiterminal Savi tänavale. Täpseid arvutusi selle kohta ei ole, kuid hinnanguliselt võib terminali rajamine sinna minna maksma mitu korda rohkem sellest, mis kuluks siis, kui see rajataks Pruudeni parki. Ilmselt just seetõttu nimetaski abilinnapea Märtin seda filosofeerimiseks.

Nende suurte miinuste kõrval on kunagise bussipargi kompleksi plussiks aga selle ilmselgelt parem asukoht. Seal oleks bussiterminal Viljandi haigla uue hoone vahetus läheduses, sisuliselt kesklinna uue südame keskmes, mitte selle servas. Terminali rajamisel sinna saaks linnas korda ja äratatud uuele elule koht, mis võib muidu jäädagi ootama mingit paremat plaani. Lihtsalt kaubanduskeskust ei ole sinna ju enam mõtet teha, sest neid on kogu ümbrus juba niigi täis.

Seisukoht: odavaim lahendus ei ole parim

On täiesti mõistetav, et uue bussiterminali võimalik rajamine Savi tänavale, mida peetakse selle jaoks kõige paremaks paigaks ühistranspordikeskuse tellimusel valminud uuringus, ei tekita linnavalitsuses vaimustust, sest see läheks lihtsalt väga kalliks. Praegu pole ka selge, kust selle jaoks üldse raha peaks tulema. Pruudeni park oleks selles mõttes kindlasti odavam ja lihtsam lahendus, sest seal kuulub maa juba praegu linnale.

Pruudeni pargi likvideerimine kutsuks aga kindlasti esile suuremat vastuseisu kui kunagise bussipargi kompleksis asuvate lagunenud hoonete lammutamine. Viimane oleks rahaliselt esialgu kõvasti kulukam, kuid linna arengu seisukohalt uuele terminalile kahtlemata sobivam, inimestele mugavam asukoht. Seetõttu tuleks minu arvates eelistada ikkagi just seda, mitte asuda kohe planeerima Pruudeni pargi likvideerimist.

Terminali rajamine Savi tänavale ei pruugi minna ka nii kalliks nagu esmapilgul tundub. Selle jaoks ei ole tegelikult vaja tervet kunagise bussipargi territooriumi. Piisaks sellest, kui see kinnistu pikuti pooleks teha. Teise poole väärtus kasvaks ju terminali valmides tunduvalt. Sellisel juhul tasuks sinna tõenäoliselt ikkagi teha kaubanduskeskus, mis on piirkonnas valitseva konkurentsi tiheduse tõttu seni rajamata jäänud.

Võib-olla õnnestuks sellise poolitamise korral saada TKK käest maad terminali rajamiseks isegi odavamalt (ruutmeetri kohta), kui nad tahaksid tervet kinnistut müües, sest praegu seisab see neil ju praktiliselt kasutult. Igatahes tasub see võimalus kaalumist ja läbirääkimisi, mitte kohe kõrvale heitmist. Pruudeni park ei tohiks nüüd mingil juhul olla uue terminali jaoks esimene valik. Kui seda üldse kaaluda, siis ikkagi mitte esimeses järjekorras, vaid alles pärast seda, kui on proovitud liikluskorraldusekspertide poolt soovitatud Savi tänava varianti.

2 thoughts on “Viljandi uudised, 11.10.2021”

  1. Tänan Andres Laiapead selle teema lauale toomise eest. Südamega Viljandi programmitoimkonnas oli ühistransport tõesti arutlusel – sh. ka nimetud uuring ning ka terminal. Programmi ei läinud see sisse mitmel põhjusel:
    Esiteks on Viljandi ühistranspordi kaasajastamine oluliselt keerulisem, kui lihtsalt terminali asukoha valik. Koos sellega tuleb lahendada ka muud küsimused, seega oleks terminali rõhutatult välja toomine olnud ebaproportsionaalne.
    Teiseks oleks ühe väga kindla asukoha välja toomine praeguses etappis meie enda alusväärtuste vastane, kuna sel juhul oleksime me selle asukoha kitsas ringis paika pannud. Võin ausalt öelda, et me ei tea täna, kus on parim asukoht. Terminali asukoht on aga sedavõrd oluline küsimus, et selle üle peaks toimuma laiem debatt nii erialaspetsialistide kui linlaste hulgas.
    Kolmandaks peab ka seda Stratumi uuringut vaatama teatud kriitilises võtmes. Viljandi ühistransport on juba mitu sammu maas ka nii mõnestki teisest Eesti omavalitsusest. Biometaani bussid on juba tavapärane. Tartu on läbi keeruka protsessi ümber struktureerinud oma liinikava ning monitoorib seda reaalajas. Samal ajal käivitab nii vesinikubussi kui isesõitvate busside pilootprojekte. Kas on mõtet käia kõik need sammud ükshaaval läbi? Või pigem nn. leapfrog’ida täiesti uuele tasemele ja leida kaasaegseim tehnoloogia, mis oleks kaasaegne järgmised 10-15 aastat.

  2. Vähemalt üks võimalus on postituses kajastamata jäänud – bussiterminali rajamine….olemasolevasse asukohta. Teisiti öeldes – selle asemel, et ehitatada uus hoone (ja teatud juhul soetada ka kallis krunt), oleks mõeldav ka olemasoleva hoone väljaostmine praegustelt omanikelt.
    Sellel oleks omad kindlad plussid:
    1) Hoone on juba olemas ehk ajaliselt kiire lahendus (eeldusel muidugi, et ostuprotsess õnnestuks mõistliku ajaga läbi viia);
    2) Tallinna ja Tartu sissesõitude ristumiskoht ehk asukoht linna põhiteede ääres, kust paljud bussiliinid (linnaliinid, maakonnaliinid, kaugliinid) loogiliselt mööda sõidavad.
    3) Pruudeni park ja vana bussipargi kompleks asuvad kitsaste teede ääres, kus bussidega manööverdamine pole võib-olla kõige meeldivam.
    4) Hoonesse saaks paigutada ka hetkel uut pinda otsivad allasutused – nt noortekeskus ja kunstikool.
    5) Ehk õnnestuks siis ka kesklinna ühe kõige olulisema tuiksoone ääres paiknev inetu asfaldiväli (bussijaama parkla) millekski ilusamaks kujundada.

    Eraldi küsimus on, kas ümberistumiste süsteemi rakendamiseks peab terminali asukoht just kesklinnas olema (terminali rajamine hoopis näiteks raudteejaama naabrusesse?).

Kommenteerimine on suletud.