Rubriik: XVII koosseis

Hakkab pihta! Linnavolikogu uue koosseisu kolmandal istungil oli juba esimene puuduja. Nimelt ei võtnud istungist osa, kuigi seda saab teha ka veebi teel, volikogu eesistuja Helmen Kütt (Südamega Viljandis). Ei tea, mis tal siis juhtus, et osaleda ei saanud? Riigikogu istungil oli ta samal päeval küll hommikul kohal, aga lahkus ka sealt juba enne lõppu – vähemalt ei osalenud ta veidi enne kella kahte toimunud viimasel hääletusel. Viljandi linnavolikogu istung algas õhtul kell viis, selleks ajaks võinuks Kütt ju vähemalt kuhugi arvuti taha jõuda, aga nähtavasti oli tal siis mingeid tähtsamaid asjatoimetusi.

Esimese asjana kinnitas linnavolikogu üksmeelselt oma alatiste komisjonide koosseisud. Seejärel kiideti konsensuslikult heaks otsus maksta abilinnapea Kristjan Mändmaale (Südamega Viljandis), kelle palgaks määrati eelmisel istungil 3600 eurot kuus (varem oli abilinnapea palk 2800 eurot), isikliku sõiduauto kasutamise eest “ametisõitudeks ja linna esindamise funktsiooni täitmiseks hüvitist kuni 150 eurot kuus sõidupäeviku alusel.” Ando Kiviberg (Eesti 200) tegi selle punkti juures ettepaneku määrata konkreetse summa asemel hüvitatava kütuse kogus 100 liitrit, sest ei ole ju teada, mida võib teha kütuse hind, aga Südamega Viljandis, Reformierakond ja Keskerakond olid selle vastu.

Viljandit valitsevad endiselt automehed

Linna dokumendiregistri andmetel oli viimane isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist saanud abilinnapea läinud suvel ametist maha võetud Janika Gedvil (toona Isamaa, nüüd Eesti 200), kelle puhul oli vastav summa 125 eurot kuus. Seega viidi nüüd ka selles osas kohe pärast valimisi läbi hüvitise märkimisväärne tõstmine – Mändmaa võib saada lausa 20% rohkem kui oli lubatud varasemalt.

Mina oleksin loomulikult, kui mind oleks valitud linnavolikogu liikmeks, väljendanud selle päevakorrapunkti arutamisel sügavat hämmingut, et Mändmaa, kes kuulutas enne valimisi avaldatud propagandalehes oma (koos kohalike sotside juhi Juhan-Mart Salumäega loodud) valimisliidu kõige keskkonnasõbralikumaks jõuks Viljandi linnas, üldse soovib sellist hüvitist saada, sest nende valimiskampaania põhjal võis küll jääda mulje, et Südamega Viljandis liikmed eelistavad kõndida jala ja/või kasutada ühistransporti (nagu mina). Nähtavasti tõmbasid nad oma valijad ka selles osas täiega lohku. Eks ole ju ka nende teine juht Salumäe tegelikult tuntud autopede.

Salumäele kuulub viimase tema poolt esitatud huvide deklaratsiooni kohaselt (linnavolikogu liikmed peavad esitama neid teatavasti igal aastal) kaks vana Volvot, mõlemad suured sedaanid. Järgmise aasta suvel – huvide deklaratsioonid peavad olema esitatud 31. maiks – saab ehk teha põhjalikuma kokkuvõtte sellest, milline on linnavolikogu praeguse koosseisu ja uue linnavalitsuse liikmete autopark tervikuna ehk kes esindavad seal päriselt jalakäijate ja kes tegelikult hoopis autojuhtide parteid. Olen kindel, et paljudele valijatele pakub see ülevaade suuri üllatusi, sest inimeste individuaalsed valikud ei vasta alati sellele, kellena nad avalikult näida püüavad.

Kuna mina leian, et Viljandi linnajuhid võiksid liikuda rohkem rahva hulgas ja näidata inimkonna keskkonnajalajälje vähendamisel ka isiklikku eeskuju, oleksin hääletanud volikogus lõpuks ainsana Mändmaale isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise määramise vastu. Enne seda oleksin ma aga teinud ettepaneku eelnõu muutmiseks, et see sõidupäevik, mille alusel hüvitist maksma hakatakse, tehtaks (avaliku võimu rahakasutuse läbipaistvuse huvides) avalikult kättesaadavaks linna veebilehel. Ja sama tuleks minu arvates teha ka kõigi teiste sarnaste sõidupäevikutega, mille alusel maksumaksjatelt kogutud raha välja makstakse.

Üksmeelselt kiitis linnavolikogu heaks ka otsuse, millega lubati linnavalitsuse liikmetel jätkata oma kõrvaltegevusi erinevates ettevõtetes ja ühendustest. Millised need kellegi puhul täpselt on, seda saab igaüks ise järgi vaadata.

Volikogu liikmed otsustasid tõsta enda palka

Pikema arutelu tekitas aga määrus, millega muudeti linnavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurust. Vastava eelnõu esitas menetlemiseks volikogu eesistuja asetäitja Peep Aru (Reformierakond), kes jättis selles summade kohale tühjad lahtrid. Valimisliidu Südamega Viljandis saadikurühma juht Juhan-Mart Salumäe seletas, et koalitsiooni arvates võiks linnavolikogu tavalised liikmed saada volikogu istungist osavõtu eest 60 eurot (seni oli vastav summa 50 eurot, kasv seega 20%) ja komisjonide liikmed, kes ei kuulu volikokku, igakordset tasu 30 eurot (seni 25, kasv seega samuti 20%). Komisjonide ja saadikurühmade juhid aga igakuist tasu 250 eurot (seni oli see 150, kasv seega lausa 66%).

Kui Helir-Valdor Seeder (Isamaa) uuris, kas selle ettepaneku aluseks on mingi konkreetne arusaam (võrdlus teiste omavalitsustega, elukalliduse tõus vms.) või on see lihtsalt tunnetuslik, küsis Salumäe kõigepealt, kas volikogu liikmel on (protseduuriliselt) üldse õigus sedasi volikogu liikmele küsimusi esitada, aga seletas siis ikkagi, et komisjonide ja saadikurühmade juhtide puhul sai see seotud “pigem volikogu esimehe” palgaga (mida otsustati teatavasti oluliselt tõsta alles eelmisel istungil), et nad saaksid “väärilist tasu” – pidas nähtavasti silmas ennast kui Südamega Viljandis saadikurühma juhti.

Jane Koitlepp (Isamaa) tegi ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele, et arutada seda koos linna 2022. aasta eelarvega volikogu järgmisel istungil, kui saab vaadata otsa ka nendele numbritele, mis puudutavad linna palgal olevate spetsialistide töötasude tõstmist, aga Südamega Viljandis, Reformierakond ja Keskerakond olid selle vastu. Helmut Hallemaa (Keskerakond) ütles oma sõnavõtus, et asja edasilükkamine võib paista väljapoole pehmem, kuid ei muudaks sisuliselt midagi, sest Viljandi volikogu on jäänud “aastaid teistest maha tasude osas.” Tõnu Juul (Reformierakond) tegi samas ettepaneku määrata komisjonide ja saadikurühmade juhtidele tasuks lausa 400 eurot kuus, aga seda ei toetanud keegi peale tema enda.

Mulle jääb arusaamatuks, miks volikogu liikmetele üldse selliseid tasusid tuleb maksta. Need ju motiveerivad tegelema poliitikaga inimesi, kes näevad selles lihtsalt võimalust saada endale mingit lisateenistust. Mina ei arva, et selline ühiskondlik tegevus peaks olema tasustatud. Samas ei paista olevat aga Eestis tänapäeval omavalitsust, kus selle eest tasu ei maksta. Vähemalt esimesed tosinkond, mida ma nüüd kontrollisin, seda teevad. Seega on küsimus pigem konkreetses korras ja summades.

Viljandi vallas tõsteti komisjonide juhtide tasu (saadikurühmade juhtimise eest seal lisatasu ei maksta) samuti 250-le eurole kuus (varem oli 50). Volikogu liikmetele makstakse 150 (varem 60) ning nendele komisjonide liikmetele, kes volikokku ei kuulu, 50 (varem 30) eurot kuus. Mulgi vallas makstakse komisjonide juhtidele tasu komisjoni koosoleku läbiviimise eest igakordselt 100 (varem 50) eurot. Volikogu liikmetele makstakse seal istungist osavõtmise eest 75 (varem 50) ja komisjonide liikmetele nende koosolekutest osavõtmise eest 40 (varem 30) eurot igakordset tasu. Põhja-Sakala vallas saab komisjoni juht selle koosolekust osavõtu eest 70 (varem 40) ning teised liikmed 40 (varem 25) eurot. Volikogu liikmed saavad seal istungist osavõtu eest 40 (varem 30) eurot.

Mida võiks muuta tasude maksmise korras?

Tasu maksmine saadikurühmade juhtimise eest, mida tehakse Viljandi linnas, näib olevat Eesti omavalitsustes pigem erand, mitte reegel. Sellele viidates oleksin mina teinud linnavolikogu istungil ettepaneku see kaotada, et viia vastav kord paremini kooskõlla Eestis valitsevate üldiste tavadega.

Põltsamaal makstakse volikogude istungitest ja komisjonide koosolekutest osavõtu eest tunnitasu. See ei ole minu arvates hea lahendus, sest võib ju motiveerida istungeid sihilikult venitama, et saada suuremat tasu – või siis kutsuda esile süüdistusi, et seda taolisel eesmärgil tehakse, kui seal võimulolijatele ebameeldivaid küsimusi hakatakse esitama. Samal põhjusel ei oleks ka hea siduda komisjonide juhtidele makstavat tasu korraldatud istungite arvuga.

Küll aga võiks volikogu liikmetele makstavad tasud siduda minu arvates linnapea palgaga, mis tähendaks automaatselt, et ametisolev koosseis saab määrata ainult järgmise koosseisu, mitte enda tasusid. Tõrvas otsustati sarnasest lahendusest (seal oli pandud paika, et volikogu liikmele makstakse tasu istungil osalemise eest 2% vallavanema töötasu ulatuses) nüüd just sel põhjusel loobuda, aga Viljandis võiks selle minu arvates kasutusele võtta.

Linnavolikogu istungil tõstatas Seeder küsimuse, kas selline endale makstavate tasude tõstmine on üldse juriidiliselt korrektne, näiteks eelmisel istungil ju taandasid volikogu eesistuja ja tema asetäitja ennast hääletusel osalemisest, kui otsustati neile makstavate tasude tõstmist. Linnasekretär leidis, et selles mõttes on kõik korras, sest eelmine kord oli tegemist otsuse ehk üksikaktiga, mis puudutas konkreetseid isikuid, aga nüüd määruse ehk üldaktiga. Ka eesistuja asetäitja Aru rõhutas, et juriidiliselt on kõik korrektne ning korruptsiooniseaduse mõttes mingit probleemi ei ole.

Selle peale võinuks keegi muidugi märkida, et vastuolu puudumine seaduse sättega ei tähenda seda, et puuduks vastuolu seaduse mõttega, mis antud juhul ilmselgelt esines, aga sellist märkust ei teinud volikogu istungil keegi. Seeder küll siiski rõhutas, et tuleks pöörduda tagasi selle juurde, et tasude suuruse määrab eelmine koosseis järgmisele, mitte uus koosseisu oma ametiaja alguses endale, aga minu arvates võiks astuda sellest tõesti veel sammu kaugemale – siduda vastava määruse abil linnapea palgaga nii abilinnapeadele, linnavalitsuse liikmetele kui ka volikogu liikmetele makstavad tasud.

Nii et volikogu peaks panema oma ametiaja lõpus eraldi otsusega paika ainult järgmise linnapea palga, aga kõik muud tasud moodustaksid lihtsalt mingi kindla osa sellest. Näiteks, kui võtta aluseks praegused vahekorrad: abilinnapeale 80%, linnavalitsuse liikmele 1/6, volikogu eesistujale 1/3, tema asetäitjale 1/6, komisjoni juhile 1/18, volikogu liikmele istungist osavõtu eest 1/75 ja komisjoni liikmele koosolekust osavõtu eest 1/150 linnapea palgast.

Neid vahekordi võib loomulikult muuta, ei pea võtma aluseks täpselt praegu kehtivaid, aga oluline on see, et makstavad tasud oleksid vastavas määruses fikseeritud suhtena linnapea palka. Sellisel juhul ei peaks muutma edaspidi enam seda määrust, vaid piisaks volikogu otsusest linnapea palga tõstmiseks. Kõigile oleks siis ühtlasi palju selgem, kui suur väljaminekute kasv, nagu me nüüd lõpuks näha saime, sellele otsusele tegelikult järgneb.

Noortevolikogu on jäetud vaeslapse ossa

Ando Kiviberg (Eesti 200) tegi ettepaneku hakata maksma koosolekutest osavõtmise eest tasu ka noortevolikogu liikmetele, nagu otsutati hakata alles eelmisel aastal maksma seeniorite nõukoja omadele (mõlemad on ametlikult Viljandi linnavolikogu ajutised komisjonid), kuid see lükati enamuse poolt tagasi. Salumäe märkis muu hulgas, et rahalise motivatsiooni tekitamine oleks mõningas vastuolus noorsootöö alusprintsiipidega. Risto Kaljurand (Reformierakond) meenutas, et kui see asi oli 2020. aastal arutusel, leidsid noortevolikogu liikmed, et see raha võiks minna pigem koolitustele, mis tuleks tervele koosseisule rohkem kasuks – seetõttu nad siis endale tasu maksmist ei toetanud.

Minul tekkinuks selle peale muidugi küsimus, kas teiste komisjonide liikmetele koosolekutest osavõtmise eest makstavate tasude tõstmine tähendab, et vastavad lisasummad on kavandatud nüüd ka noortevolikogule oma liikmetele mõeldud koolituste jaoks. Etteruttavalt võib öelda, et Viljandi linna järgmise aasta eelarve eelnõust seda välja ei loe. Ka noortevolikogu poolt jagatavateks toetusteks on seal nähtud ette samad summad, mis olid kirjas lõppeva aasta eelarves.

Kui arvestada, et Viljandi noortevolikogu uues koosseisus, mis kinnitati linnavolikogu 16. detsembri istungil, on 15 liiget ning noortevolikogu põhimääruse kohaselt peaksid selle koosolekud toimuma vähemalt kord kuus, aga teistes komisjonides kasvas koosolekutest osavõtmise eest makstav tasu viie euro võrra, oleks nüüd õiglane, kui noortevolikogu saaks linna järgmise aasta eelarvega oma liikmetele koolituste läbiviimiseks juurde 900 eurot. Eks peagi paistab, kas keegi linnaeelarve arutamisel sellest loogikast lähtudes vastava ettepaneku teeb. Hetkel tundub, et noortevolikogu on jäetud siiski vaeslapse ossa.

Linnavolikogus lõpuks toimunud hääletusel olid endale makstavate tasude tõstmise poolt kõik valimisliidu Südamega Viljandis, Reformierakonna ja Keskerakonna esindajad. Vastu hääletasid Isamaa, EKRE ja Eesti 200, kes olid pooldanud eelnõu saatmist teisele lugemisele, et seda saaks pikemalt arutada. Mina oleksin käinud selles küsimuses ühte jalga opositsiooniga.

Lisaks eeltoodule oleksin aga teinud veel ettepaneku taastada punkt, mille kohaselt komisjoni koosolekust osavõtmise eest ei maksta tasu, kui see toimub elektriooniliselt. Enne koroonakriisi oli see sees paljude omavalitsuste, sealhulgas Viljandi linna vastavas korras, kuid võeti siis välja. On aeg pöörduda tagasi vana korra juurde. Kusjuures komisjonide koosolekud võiksidki minu arvates toimuda reeglina elektrooniliselt ning pikema perioodi vältel (kirjalikult), mitte mingite 5-minutiliste veebikoosolekutena, mis on sisuliselt üsna formaalsed. Tehnilised lahendused ehk sobivad keskkonnad on selle jaoks maailmas ju täiesti olemas.

Viljandi linnavõime tuleb tunnustada selle eest, et nad täitsid juba kevadel minu veebruaris antud valimislubaduse panna salvestused linnavolikogu istungitest YouTube’i. Seal saab neid vaadata-kuulata mitte üksnes oluliselt mugavamalt, vaid ka kiirendusega, mis tähendab, et 18. novembri istungi neli ja pool tundi kestnud salvestus sai mul kuulatud ära vähem kui kolme tunniga. Kuna aega selleks oli leida ikkagi raske, viibis nüüd aga ka sellest istungist kirjutamine.

Kõigepealt veel väike märkus seoses 12. novembril toimunud esimese istungiga, mida kommenteerides leidsin, et Viljandi linnavolikogu võiks teha keskvalitsusele ettepaneku algatada kõigi asjakohaste seaduste muutmine, et asendada neis “volikogu esimees” sooneutraalse ametinimetusega, milleks võiks olla näiteks “volikogu eesistuja”. Saabus küsimus, kas Helmen Kütti ei võiks nimetada lihtsalt “volikogu esinaiseks”, nagu tema valimisliit Südamega Viljandis seda sotsiaalmeedias teebki.

Teha võib muidugi igasuguseid asju, aga tema nimetamine “esinaiseks” ei ole juriidiliselt korrektne, sest kõigis ametlikes dokumentides on ta ju endiselt “esimees”. Pealegi ei saa ma aru, miks peaks mõnes ametinimetuses viitama üldse inimese soole – selline ametinimetus jätab ju mulje, et volikogu näol on tegemist loomakarjaga, mida juhib mingi alfaisane/-emane. Selles mõttes on minu arvates ikkagi sobivam võtta kasutusele “eesistuja”, mis kirjeldab sisuliselt kõnealuse tegelase asukohta ning tegevust linnavolikogu istungitel – ta istub istungit juhatades teiste ees, näoga nende poole.

18. novembri istung algas pika protseduurilise vaidlusega selle üle, kas tegemist on korralise või erakorralise istungiga. Võis näida, et Isamaa juht Helir-Valdor Seeder näris lihtsalt tähte, kuid tegelikult on juriidiline korrektsus siiski oluline. Minu jaoks oli üllatav, et maha hääletati ettepanek lisada istungi päevakorda uue linnavalitsuse infotund. Oleksin seda ise kindlasti toetanud. Märkasin, et seda tegi isegi mõni uude võimuliitu kuulunud saadik, kuigi enamus oli vastu.

Timpson jätkab (vähemalt esialgu) linnapeana

Linnapea valimise osas tõin ma enne valimisi korduvalt välja, et pooldan linnapea valimist otse rahva poolt ning olen valmis toetama volikogus üksnes sellist kandidaati, kelle seab üles valimistel enim hääli kogunud nimekiri ja/või kes kogus ise valimistel rohkem hääli kui ükski teine kandidaat. Madis Timpson ei vastanud kummalegi neist kahest kriteeriumist (tema kandidatuuri linnapea ametikohale seadis volikogu istungil üles kohalike keskerakondlaste juht Helmut Hallemaa, mitte Südamega Viljandis), mistõttu jätnuks ma hääletamata.

Vastu ei oleks ma hääletanud, sest pean teda Viljandi jaoks praegu võimalikest linnapeadest parimaks. Ei oleks kerge leida sellele kohale teist sellist meest (või naist ehk inimest), kes tsiteeriks volikogu ees Karl Popperit – see on kindlasti tema puhul minu silmis suur maailmavaateline pluss.

Samas tegi Timpson linnavolinike küsimustele vastates ühe äärmiselt tähelepanuväärse avalduse. Nimelt teatas, et kui kandideerib 2023. aastal Riigikogu valimistel, siis ta enam ei ütle (nagu enne 2017. aasta kohalikke valimisi), et Riigikokku ta linnapea toolilt kindlasti ei lähe – kui ta kandideerib, siis ikkagi selleks, et valituks osutumise korral parlamenti minna. Seega võib Viljandi saada juba vähem kui kahe aasta pärast uue linnapea.

Hetkel on see võimalus muidugi üksnes teoreetiline, aga selle võimaluse olemasolu võis kahtlemata olla üks põhjustest, miks Südamega Viljandis soostus loovutama nüüd linnapea ametikoha Reformierakonnale. 2023. aasta kevadel mängitakse toolid võib-olla uuesti ümber. Helmen Kütt saaks maanduda siis Riigikogust välja jäädes, kui Madis Timpson sinna sisse pääseb, ilmselt linnapeaks. Või siis tuleks päris uus koalitsioon, sest Kalvi Märtini saamist linnapeaks ei kannataks Südamega Viljandis valijad küll välja (tõenäoliselt hakkaksid nad selle peale meelt avaldama ja enda valitud saadikuid munadega loopima).

Linnavalitsuse liikmeid “osteti kui põrsaid kotis”

Linnavalitsuse liikmete arvuks jäeti kaheksa. Jane Koitlepp (Isamaa) tegi ettepaneku langetada see seitsmele. Selle üle toimunud hääletusel tuli välja juba selge koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis. Mina oleksin toetanud linnavalitsuse liikmete arvu vähendamist.

Uus on see, et linnavalitsuse liikmed (va. linnapea ja abilinnapead) saavad konkreetsed linnaosade, mille elanikega nad peavad tihedamalt suhtlema. Ideel on küll iseenesest jumet, aga samas ei olnud veel selge, kes neist millise linnaosaga tegelema hakkab. Punkt oli võetud koalitsioonilepingusse lihtsalt Südamega Viljandis programmist. Ditmar Martinson, kellest sai linnavalitsuse liige, ütles samas küsimustele vastates, et on kasvanud Männimäel, aga elab vanalinnas – talle sobiksid mõlemad piirkonnad.

Kuna mina sain hääli kõigist valimisjaoskondadest, erinevalt isegi ühest uue linnavalitsuse liikmest, siis esindan ma siin loomulikult kõigi linnaosade valijaid.

Marko Tiitus (Isamaa) tegi ettepaneku saata otsus linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja ametisse nimetamise kohta teisele lugemisele, sest opositsioon kuulis linnavalitsuse uute liikmete nimesid alles istungil ega saanud nende ametisse sobivust eelnevalt arutada, kuid koalitsioonisaadikud lükkasid selle üksmeelselt tagasi. Opositsioon oli selle peale hääletusel nende ametisse nimetamise vastu. Mina oleksin toetanud eelnõu saatmist teisele lugemisele, aga jäänud pärast selle ettepaneku tagasilükkamist toimunud hääletusel erapooletuks. Selles mõttes asunuks ma sellel poliitilisel mänguväljal kusagil opositsiooni ja koalitsiooni vahel.

Tegelikult muidugi kummaline, et linnavalitsuse liikmed nimetati ametisse nii, et nende täpsed vastutusvaldkonnad olid kokku leppimata. Kohalike sotside esimees Juhan-Mart Salumäe kuulutas istungil selles osas kostunud kriitika peale üleolevalt, et toimiti täpselt nii, nagu Viljandi linnavolikogu on alati toiminud. Nähtavasti oli ta juba unustanud, et valimistel kasutas tema loodud valimisliit Südamega Viljandis loosungit “Aeg muutusteks!”. Või nagu ütles Ronald Reagan omal ajal kommunistide kohta: sõnad on üks asi, teod teine.

Uus koalitsioon alustas palkade tõstmisega

Linnavalitsuse uued liikmed vastasid samas siiski enne hääletust küsimustele ja tutvustasid lühidalt oma plaane. Neist tuleb siin ehk juttu siis, kui konkreetseid eelnõusid volikogus arutama hakatakse. Opositsioon hääletas küll täies koosseisus linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise vastu, kuid Ando Kiviberg (Eesti 200) kiitis samas oma kunagist koostööd abilinnapeana jätkava Kalvi Märtiniga, mis olnud tema sõnul “konstruktiivne, väga meeldiv.” Nii et võib juba tajuda, kuidas mõned opositsionäärid lipitsevad vaikselt mehega, kelles nad loodavad näha ilmselt Timpsoni mantlipärijat (juhul, kui ta 2023. aastal ära parlamenti valitakse).

Linnapea töötasuks otsustati määrata nüüd 4500 (seni oli 3500), abilinnapeadele 3600 (seni 2800), linnavalitsuse liikmetele hüvitiseks 750 (seni 500) ning volikogu eesistujale töötasuks 1500 (seni 1000) ja tema asetäitjale hüvitiseks 750 (seni 500) eurot kuus. Seeder tegi ettepaneku saata vastavad eelnõud teisele lugemisele, et neid saaks pikemalt arutada, sest konkreetsed summad tekkisid sinna alles istungi ajal, aga tema ettepanek lükati tagasi. Mina oleksin muidugi toetanud nende saatmist teisele lugemisele.

Koitlepp tegi ettepaneku jätta need töötasud ja hüvitised senisele tasemele, mida ma oleksin samuti toetanud, kuid koalitsioonisaadikud pooldasid üksmeelselt nende tõstmist, näidates sellega sisuliselt, et nad ongi tõesti üks suur rotikari, kelle esmaseks huviks avaliku võimu teostamisel on hakata täitma omaenda juhtide taskuid.

Enne valimisi oli Postimehe valimiskompassis sees küsimus, kas linnapea ja teiste poliitiliste ametnike palk peaks olema seotud linna keskmise töötasuga. Mina leidsin siis, et veel parem oleks siduda need mediaanpalgaga. Statistikaameti andmetel oli mediaanpalk Viljandi maakonnas III kvartalis 1161 eurot. Kui võtta aluseks, et linnapea palk võiks olla sellest umbes kolm korda kõrgem, saamegi tulemuseks enam-vähem senise palganumbri (täpsemalt 3483 eurot). Ka abilinnapeade palk, mis moodustab 80% linnapea omast, jääks sisuliselt samaks. Linnavalitsuse liikmete hüvitise tõstaksin mina pooleni mediaanpalgast, seega saaksid nemad juurde 80.5, mitte 250 eurot.

Linnavolikogu eesistuja töötasu võiks minu arvates võrdsustada mediaanpalgaga ja tema asetäitjale määrata hüvitiseks sellest poole. Seega seisaks ka neil nüüd ikkagi ees märkimisväärne palgatõus (16,1%), kuigi mitte nii suur (50%), mille kiitis heaks Viljandi linnavolikogu enamus. Nende palkade ülevaatamine võiks minu arvates toimuda igal aastal automaatselt, järgmise aasta linnaeelarve koostamisel, võttes aluseks just III kvartali mediaanpalga Viljandi maakonnas.

Võimuliidu teerull töötas tõrgeteta

Linnavolikogu komisjonide moodustamisel oleksin taotlenud, nagu sai märgitud juba enne valimisi, enda arvamist revisjonikomisjoni liikmeks. Erinevalt teistest komisjonidest, kus ülekaal on koalitsioonil, kuulub sinna igast erakonnast üks esindaja, seega kokku kuus liiget, neist kolm opositsiooni ning kolm koalitsiooni ridadest. Üksikkandidaadina volikokku pääsedes võinuks ma mängida seal seitsmenda liikmena kaalukeele rolli. Teiste komisjonide osas toimunud hääletustel jäänuks ma erapooletuks, et saaksin täita paremini oma rolli revisjonikomisjoni liikmena, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet kõigi teiste tegevuse üle.

Veel toimus sellel volikogu istungil esindajate ning nende asetäitjate nimetamine Eesti Linnade Liidu üldkoosolekule ja volikokku. Seeder tegi ettepaneku viia linnade liidu volikokku esitatud kandidaatide osas läbi konkureeriv hääletus, kus igal volikogu liikmel on üks hääl, et ka opositsiooni kandidaadil (temal endal) oleks võimalus valituks osutuda, kuid see lükati enamuse poolt tagasi. Selle peale võttis ta oma kandidatuuri tagasi. Viljandi esindajateks linnade liidu volikogus kinnitati Timpson ja Salumäe.

Mina oleksin teinud selle punkti juures kompromissettepaneku kasutada hääletamisel üksiku ülekantava hääle meetodit, mida rakendatakse edukalt näiteks ALDE Partei individuaalsete liikmete sektoris toimuvatel sisevalimistel ja -hääletustel. Valituks osutunute osas ei oleks tulemus võib-olla muutunud (Timpsoni, Salumäe ja nende asetäitjate poolt andis hääle 16 saadikut, vastu hääletas seitse, kaks jäi erapooletuks – ei ole selge, mitu häält saanuks Seeder ning tema asetäitja Koitlepp, kui nad ei oleks oma kandidatuure taandanud), aga häälte jaotus olnuks kindlasti huvitavam.

Üldiselt paistab, et opositsiooni juhtivaks jõuks on linnavolikogu uues koosseisus Isamaa, eelkõige siis Helir-Valdor Seeder ja Jane Koitlepp. Volikogu eesistuja Kütt muigas seal isegi vahepeal üleolevalt, et kui Koitlepp saaks kaasamise osas oma tahtmise, siis peaks opositsiooni esindaja istuma linnavalitsuses. Linnakodanike huve silmas pidades on aga muidugi hea, kui volikogus on olemas tegus opositsioon, kes ei lase koalitsioonisaadikutel unustada ka enda poolt valijatele antud lubadusi.

Tulles vastu oma valijate soovidele, asun rikkuma enda valimislubadust, mille kohaselt pidin viskama jalad (suure kergendustundega) seinale ning Viljandi munitsipaalpoliitikaga seotud teemasid edaspidi lihtsalt ignoreerima, vältides isegi nende peale mõtlemist, kui minu häältesaak valimistel saab olema väiksem kui 0,3% häältest. Lõplikult kinnitatud hääletamistulemuse järgi jäi mul see künnis napilt ületamata, kuid arvestades nende valijate poolt väljendatud soove, kes oma hääle valimistel mulle andsid, hakkan seda lubadust nüüd järjekindlalt rikkuma.

Nimelt on mul kavas kommenteerida siin kõiki Viljandi linnavolikogu XVII koosseisu istungeid, tuues seejuures välja, kuidas mina ühes või teises küsimuses hääletanud oleksin, milliseid küsimusi seal tõstatanuks ja milliseid ettepanekuid teinuks. Teisi sõnu: alustan juba oma 2025. aasta kohalike valimiste kampaaniat.

Eks siis nelja aasta pärast ole näha, kui palju valijaid mulle alles on jäänud. Kui mõni minu valija jääb mõnes küsimuses eriarvamusele, võib sellest julgesti teada anda (näiteks siia kommentaare jättes või otse ühendust võttes), kuid oma seisukohti ma tõenäoliselt muutma ei hakka, sest lihtsalt häälte saamise nimel mina valijatele selliseid järeleandmisi teinud ei ole ja teha ei kavatse. Iseasi on muidugi see, kui mind mingis küsimuses (nagu antud juhul konkreetse valimislubaduse täitmise osas) tõesti ümber veenda suudetakse – selles mõttes on valijate konstruktiivne tagasiside vägagi oodatud.

Viljandi linnavolikogu uue koosseisu esimene istung toimus 12. novembril. Päevakorras oli linnavolikogu esimehe valimine ja aseesimehe valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Lisaks pandi paika järgmise istungi toimumise aeg. Istungist võtsid osa kõik 27 volikokku valitud isikut.

Vastavalt koalitsioonilepingule, mille sõlmisid aastateks 2021–2025 valimisliit Südamega Viljandis ning Reformi- ja Keskerakond, kuulub volikogu esimehe ametikoht valimisliidule Südamega Viljandis ja aseesimehe oma Reformierakonnale. Mingeid üllatusi selles osas ei toimunud. Volikogu istungil vormistati lihtsalt ära see juba varem sõlmitud kokkulepe. Volikogu esimeheks valiti Helmen Kütt ja aseesimeheks Peep Aru. Neist viimane täitis sama ametikohta ka volikogu eelmises koosseisus.

Hääletamine oli salajane, kuid häälte jaotus väärib siiski mõningast tähelepanu. Küti poolt anti 17, vastu 10 häält. See tähendab, et tema saamist volikogu esimeheks toetasid ilmselt kõik kolm uude võimuliitu kuuluvat poliitilist jõudu, kuid EKRE, Isamaa ning Eesti 200 hääletasid vastu. Küsimustest, mida esitasid volikogu istungil nimetatud erakondade esindajad Helir-Valdor Seeder, Ando Kiviberg ja Rein Suurkask võis jääda mulje, et nad soovisid tema saamist Viljandi linnapeaks, kuid volikogu esimeheks ta siis nende arvates nähtavasti ei sobi.

Aru poolt anti samas 27 häält. Mida sellest välja lugeda? EKRE, Isamaa ja Eesti 200 väljendasid esimesel hääletusel selgelt vastumeelsust koostöö suhtes valimisliiduga Südamega Viljandis, kuid demonstreerisid seejärel Reformierakonnale valmisolekut võimaluse korral ise sotside loodud valimisliidu asemele astuda. Kui praegune koalitsioon enne 2025. aasta valimisi lagunema peaks, tuleb uus tõenäoliselt selline, kuhu Südamega Viljandis ei kuulu.

Kokkuvõttes kinnitasid need hääletused, et sotside hirm jääda jälle opositsiooni (nagu pärast 2017. aasta valimisi), kui loobutakse võimalusest teha koalitsioon Reformierakonnaga, millele tuli jätta selle eest linnapea ametikoht, ei olnud alusetu. Seeder, Kiviberg, Suurkask ja teised opositsionäärid võivad küll rääkida, et nad olid valmis toetama Küti saamist linnapeaks, aga sõnad ei maksa poliitikas midagi – loevad ainult hääled. Ja toimunud hääletusel väljendasid nad oma suhtumist temasse juba piisavalt selgelt.

Mina oleksin jäänud mõlemal hääletusel erapooletuks, sest üksikkandidaadina volikokku pääsemise korral ei oleks mul olnud mingit põhjust sekkuda sellesse erakondade omavahelisse toolide mängu. Samas oleksin küsinud Kütilt, kas valimisliidu Südamega Viljandis loodav saadikurühm ei tahaks algatada tema saamisel volikogu esimeheks sellise pöördumise vastuvõtmist, millega Viljandi linnavolikogu teeb keskvalitsusele ettepaneku (seda võimaldab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65, lõige 3) algatada kõigi asjakohaste seaduste muutmine, et asendada “volikogu esimees” neis sooneutraalse ametinimetusega, milleks võiks olla näiteks “volikogu eesistuja”.

Ma olen teadlik sellest, et Eesti Keele Instituudi keelenõuannete kohaselt on ka “esimees” ja “esinaine” juba soo poolest neutraalsed ametinimetused, kuid leian, et selguse huvides võiks siiski loobuda naiste nimetamisest (ametikoha järgi) meesteks ja meeste nimetamisest (ametikoha järgi) naisteks. Minu meelest peaksid sellist väikest, kuid põhimõttelist muudatust toetama nii kõik tõsised konservatiivid, liberaalid kui ka feministid.

Konservatiivid selle tõttu, et naiste nimetamine meesteks ning meeste nimetamine naisteks hägustab ühiskonnas tavapäraseid sooidentiteete, õõnestab traditsioonilisi väärtusi. Liberaalid selle tõttu, et tõeliselt sooneutraalsete ametinimetuste kasutuselevõtmine võimaldaks ka nn. mittebinaarsetel inimestel, kes selliseid silte ei tunnista, tunda ennast ühiskonna poolt aktsepteerituna. Ja feministid muidugi selle tõttu, et ametinimetus “volikogu esimees” eeldab ju vaikimisi, et selle ametikoha täitjaks on mees, olles seega jäänuk patriarhaalsest ühiskonnakorraldusest. Tegelikult ei saa ma aru, miks üldse keegi peaks olema sellise muudatuse vastu. Ja miks seda juba tehtud ei ole?

Algataksin otsuse eelnõu vastava ettepaneku esitamiseks Vabariigi Valitsusele linnavolikogus loomulikult ise, aga paraku annab Viljandi linnavolikogu hetkel kehtiv töökord õiguse õigusaktide algatamiseks ainult saadikurühmadele. Pealegi ei osutunudki ma sinna üldse valituks. Nii et pean piirduma sellega, et nimetan Helmen Kütti edaspidi linnavolikogu eesistujaks, mitte esimeheks vaid selles monoetenduses, mis nüüd siin jätkub. Loodetavasti ei tunne ta ennast selle tõttu kuidagi solvatuna.