Autor: laiapea

Selle nädala uudisteblokk keskendub sisuliselt ainult ühele teemale, millel on samas palju mõõtmeid, sest minu valimiseelne kampaania on jõudnud oma lõppfaasi ja nüüd tuleb kõrvalised asjad siin ikkagi kõrvale jätta, et rääkida nö. asjast, sest enne valimistulemuste selgumist ei ole ju kindel, kas see kampaania siin pärast valimisi üldse edasi läheb.

Hariduse tänava tiik on likvideeritud

Märkasin teisipäeval lastega kärutades, et Hariduse tänava kõrval asunud tiik oli veest tühjendatud ning juba osaliselt pinnasega täidetud. Maa sisse on paigaldatud drenaaž. Samas aga töötas siis veel ka pump. Plaan tiigi likvideerimiseks oli iseenesest teada. Võib juhtuda, et tulevikus rajatakse selle asemele parkla.

Juba eelmisel aastal valmis linnavalitsuse tellimusel projekt selles paigas allikate ülevoolust ja lossimägedest tulevast sademeveest tingitud liigvee ärajuhtimiseks kanalisatsiooni, mis hõlmas ka kõnealuse tiigi likvideerimist. Tänavu suvel viidi läbi vastav hange. Tööd lähevad maksma ligi 20 000 eurot.

Plaanist tiik likvideerida kirjutas suvel ka Sakala, mille teatel kavatseti kasutada seal täitematerjalina Uue tänava vana pinnast. Linnavalitsuse otsust kommenteerinud ametnik seostas drenaaži rajamist siis üle tee asuva Hariduse 12 maja renoveerimisega – just ehitustööde jätkamine seal olevat eeldanud tiigi likvideerimist.

Hariduse 12 hoonesse rajatavad korterid on praegu juba eelmüügis. Spetsiaalsel veebilehel leiduvast galeriist paistab, et parkla on neil kavas rajada maja taha. Selles kohas, kus asus hiljutise ajani tiik, näib kinnisvaraarendajate visiooni kohaselt olevat tulevikus midagi muud, mitte parkla.

Likvideerimistööde aluseks olevas projektis on aga rõhutatud, et täitepinnase materjal peab olema kõlbulik ala hilisemaks kasutamiseks parklana. Ka drenaažikaevude kaante ja rõngasjäikuse puhul tuli arvestada, et tulevikus võib seal olla parkla. Hanke läbiviimisel viidi omakorda sisse täpsustus, mille kohaselt muru kasvualuse rajamist ja külvi seal ei teostata. Seega näib, et parkla võidakse rajada pigem varem kui hiljem.

Hariduse 12 ja 12a hoonete renoveerimine korterelamuteks tähendab, et vajadus parkimiskohtade järele seal kahtlemata suureneb. Ei saa kuidagi eitada, et see oleks ideaalne koht just nende majade parkla jaoks. Samas kuulub kinnistu aga jätkuvalt linnale.

Minu arvates ei peaks parkla rajamist, kui see sinna tehakse, rahastama Viljandi linn. Sellisel juhul võiks müüa maatüki kõrval tegutsevatele kinnisvaraarendajatele, jättes ka parkla rajamisega seotud edasised kulud nende kanda. Samas eelistaksin aga mina sellele hoopis üht alternatiivset lahendust linnaruumi korrastamiseks.

Ettepanek linna keskpunkti tähistamiseks

Hariduse tänava ääres asunud tiigi likvideerimisega avanes nüüd võimalus tähistada linnaruumis ära Viljandi geograafiline keskpunkt, mis asus 2015. aastal Sakala algatusel tehtud arvutuste kohaselt just keset seda tiiki.

Kuna parajasti on käimas ideede kogumine kaasava eelarve jaoks, esitasingi ma sinna ettepaneku rajada tiigi endisesse asupaika korralik muruplats, pikendada lossimägedest tulevat jalgrada risti üle selle ning paigaldada jalgraja äärde Viljandi geograafilisse keskpunkti infotahvel ja mõned pingid, millel istudes inimesed saaksid jalgu puhata, Viljandi kaunist loodust nautida, juttu ajada ja niisama mõtiskleda.

Juba linnavalitsuse tellitud projekt drenaaži paigaldamiseks, millest lähtudes see tiik likvideeriti, nägi ette täitepinnasega täidetud ala katmist kasvupinnasega, millele külvatakse muruseeme, kuid hanke korraldamisel tööde teostamiseks otsustati vastav punkt välja jätta. Seega tähendaks muruplatsi rajamine lihtsalt olukorra viimist kooskõlla esialgse projektiga. Lisaks tuleks rajada üle selle muruplatsi umbes 45-50 meetrit jalgrada, paigaldada selle äärde infotahvel ja pingid.

Selle idee teostamise maksumus ei tohiks ületada kaasava eelarve jaoks ettenähtud summat, mis on teatavasti 30 000 eurot. Loodetavasti jõuab see siis ka novembris toimuvale hääletusele, kus kõigile Viljandi linna hääleõiguslikele kodanikele avaneb võimalus seda toetada või see toetamata jätta.

Viljandi geograafilise keskpunkti tähistamine looks peatuspaiga, mida saavad külastada lossimägedes jalutavad turistid, kellele avaneks võimalus teha endast Viljandi keskpunktis kauni looduse taustal fotosid, mille jagamine sotsiaalmeedias suurendaks Viljandi tuntust rohelise turismilinnana. Samas saaksid puhata jalga ka viljandlased ise, kes võivad järve poolt tulles (mööda Hariduse tänavat mäest üles kõndides) olla sinna jõudes nii väsinud, et istuksid hea meelega natukeseks pingile puhkama. Praegu see võimalus puudub.

Ennustan, et kui esitatud ettepanek Viljandi keskpunkti tähistamiseks läbi ei lähe, rajatakse sinna lõpuks ikkagi parkla. See muudaks küll elu veidi mugavamaks samas valmivate kortermajade tulevastele elanikele, kuid tähendaks linna kui terviku vaatepunktist kaotatud võimalust. Viljandi keskpunkti saaks tähistada muidugi kuidagi ära ka keset parklat, kasvõi lihtsalt asfaldile tehtud gräffitiga, aga see ei oleks ju ikkagi päris see.

Kommentaar: vana Viljandi vaikne hääbumine

Postitasin eelpool toodud foto tiigi likvideerimisest ka Facebooki gruppi “VILJANDI eile, täna ja homme” (sest Liba-Sakalas avaldati hiljuti arvamust, et seal toimuvad arutelud peaksid saama linnavalitsuse otsuste aluseks), kus kommentaatorite suhtumine jagunes laias laastus kaheks. Ühed olid kurvad, sest neil olid selle tiigiga seotud nostalgilised mälestused. Inimestel oli kahju, et tiiki hoopis korda ei tehtud. Teised leidsid, et see oli muutunud juba ammu selliseks rämpsu täis solgilombiks, mis vajaski likvideerimist.

Järgmisel päeval tõstatus teema ka grupis “Loodusrikas Viljandi”, kus fookus oli küll rohkem keskkonnal (tiigi likvideerimises nähti järjekordset näidet Viljandi linnavõimude hoolimatusest selle suhtes) ja arutelu kujunes kohati teravamaks, kuid jutupunktid olid üldjoontes samad.

Mingis mõttes meenutab see poleemikat, mis tekkis kolme aasta eest seoses Lastepargis asunud värvilise purskkaevu likvideerimisega. Osad leidsid siis, et Viljandi kaotas sellega ühe oma visiitkaartidest, millega paljudel olid seotud omad mälestused ning mis vajanuks hoopis korrastamist. Teised nägid selles õiget sammu, sest lagunenud purskkaev oli muutunud lastele ohtlikuks ega pakkunud enam mingit silmailu. Nagu toona, nii läks ka nüüd kaduma tükike nn. vanast Viljandist, millega inimesed on harjunud, kuid mille sära on tuhmunud.

Facebookis jäi mulle kommentaaridest silma 19. sajandist pärit koloreeritud foto (toodud ülal), millel on näha selle tänaseks likvideeritud tiigi juurest avanenud vaade Pauluse kirikule ja Viljandi mõisa majandushoonetele. Hariduse tänav oli varasemalt tuntud mõisa teena, asudes piirkonnas, mida on nimetatud lausa Viljandi teiseks vanalinnaks. Praegu on see suhteliselt kõrvaline kant, aga kunagi asus seal elu tuiksoon.

Nõustun, et see tiik ei olnud seal enam ammu ideaalses korras, aga on siiski kahju, et see likvideeriti. Selle korrastamisele kulunuks kindlasti samuti omajagu raha, kuid nüüd ei ole enam nii või teisiti mõtet selle üle arutleda, sest keegi seda ilmselt uuesti lahti kaevama ei hakka (kui just ei juhtu, et paigaldatud drenaaž ei suuda tagada kevadel liigvee äravoolu ning kogu see lahendus tuleb seal täiesti ümber mõelda). Täna on küsimus selles, mis saab edasi, kas sinna tuleb lõpuks lihtsalt parkla või midagi muud, mis meie linnale laiemalt midagi juurde annab ja tähendab.

Kui eelistada parkla rajamisele tänapäeva Viljandi geograafilise keskpunkti tähistamist, saaks sinna paigaldatavale infotahvlile lisada ka fotosid vanadest vaadetest, et viljandlastel oleks tulevikus alles vähemalt teadmine sellest, mis on seal kunagi olnud. Tundub, et just ajaloomälu puudumine või puudulikkus on üks põhjustest, miks otsus selle tiigi likvideerimiseks sündis nii kergelt.

Oma väikese valimiskompassi on koostanud ka loomade eestkosteorganisatsioon Loomus, millel aitasid küsimusi välja töötada Varjupaikade MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Vegan Selts. See koosneb küll ainult kolmest küsimusest, kuid see-eest sai lisada lühikeste vastuste juurde kohe ka väikese kommentaari. Minu vastused koos kommentaaridega on sellised:

1. Kas kohalik omavalitsus peaks kutsuma eraisikuid üles mitte korraldama ilutulestikku aastavahetusel, pidades silmas loomade heaolu?

Vastus: Jah

Kommentaar: Viljandis on vaja mitte üksnes üleskutset eraisikutele, vaid eelkõige seda, et ka omavalitsus ise lõpetaks maksumaksjate raha taevasse laskmise (viimati raisati aastavahetuse ilutulestiku peale linnaeelarvest 5000 eurot). Ma olen näinud kui hirmunud võivad koerad siis paugutamisest olla. Leian, et selliste kannatuste põhjustamine loomadele on ebainimlik.

2. Kohalik omavalitsusüksus peab korraldama hulkuvate loomade paigutamise varjupaika. Kas kohalikul omavalitsusel peaks olema koostööleping konkreetse varjupaigaga?

Vastus: Jah

Kommentaar: Viljandi linnas on sõlmitud selline koostööleping linnavalitsuse ja Varjupaikade MTÜ vahel. Praegune leping kestab järgmise aasta märtsi lõpuni. Uus leping on kavas sõlmida läbirääkimistega ühishankega, milles osalevad ka teised Viljandimaa omavalitsused. Praegu on algamas arutelud selle üle, millised saavad olema selle ühishanke tingimused.

3. Kas vegantoit peaks olema kättesaadav haridusasutustes?

Vastus: Neutraalne

Kommentaar: Põhimõtteliselt võiks muidugi olla, aga nagu terviseameti ja sotsiaalministeeriumi spetsialistid on rõhutanud: “Vegantoitlustamine eeldab individuaalset lähenemist ning väga tihedat koostööd lapsevanema, toitlustaja ja tervishoiutöötaja vahel, mis on raskesti rakendatav institutsionaalsel toitlustamisel.” Ma ei ole kindel, et see on Viljandis teostatav.

---

Loomade varjupaigaga seonduvast on veidi pikemalt juttu selle lingi taga.

Täiendan siinkohal veidi vaid oma viimast vastust. Vaatasin, et vähemalt need Viljandi linnas kandideerivad isikud, kes on seni Loomuse valimiskompassile vastanud, leiavad ülekaalukalt, et vegantoit peaks olema Viljandi haridusasutustes kättesaadav, vastu ei olegi seal keegi. Seega võiks nagu eeldada, et küsimus saab peagi otsustatud vegantoidu kasuks.

Minu skeptilisus on tingitud just asjaoludest, millele terviseamet juhtis tähelepanu mõne aasta eest, kui anti luba veganmenüüde rakendamiseks lasteaedades (individuaalse kirjaliku kokkuleppe alusel, millega lapse vanemad kinnitavad enda teadlikkust kaasnevatest riskidest), mis liigituvad teatavasti samuti haridusasutusteks.

Vegantoitumine tähendab, et ei tarbita mitte üksnes liha-, vaid ka muna- ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi, sealhulgas mett. See eeldab tegelikult väga teadlikku toitumist, sest muidu võivad tagajärjed olla halvad (eriti kasvavate laste puhul). Samas on Eestiski juba küllaga näiteid inimestest, keda ei ole halbadest tagajärgedest päästnud isegi suur toitumisalane teadlikkus (neist tuntuim ilmselt 17-aastaselt veganiks hakanud ja pikalt vegantoitumist propageerinud Sandra Vungi-Pohlak, kellel lõid alles aastaid hiljem välja sellised tervisehädad, millest päästis lõpuks ainult veganlusest loobumine).

Noorte hulgas võib see praegu küll olla jätkuvalt kasvav trend, aga vegantoitumine eeldab, et see ei mõjuks inimesele lõppkokkuvõttes halvasti, väga teadlikku ja individuaalset lähenemist. Kas meie üldhariduskoolid on valmis pakkuma õpilastele individuaalset toitumisnõustamist? Minu teada mitte.

Sellise võimekuse loomine võiks olla Viljandis aga esimene samm selles suunas, et vegantoit siin kunagi haridusasutustes ka päriselt endale koha leiaks. Loodetavasti on kõik need kandidaadid, kes väljendasid nüüd toetust selle sihi saavutamisele, valmis toetama volikokku pääsemise korral ka selle esimese sammu astumist: eraldama raha pädeva toitumisnõustaja palkamiseks, kelle ülesandeks oleks käia just üldhariduskoolides õpilastele tasuta toitumisalaseid nõuandeid jagamas.

Lähtudes lugejate soovidest jätsin sel nädalal uudisteblokist välja otseselt valimistel osalevaid erakondi puudutavad teated. Saabunud tagasiside kohaselt on nende valimiskampaaniad inimesi juba nii ära tüüdanud, et nendega seonduva kohta ei viitsita enam midagi lugeda. Rohkem tahetakse teada teemadest, mis on ka tegelikult olulised. Kuna vahepeal on laekunud huvitavat infot erakondade siseelust, teen nende asjade kohta enne valimisi võib-olla siiski mõne eraldi postituse.

Mis saab loomade varjupaigast?

Loomakaitseseaduse alusel kehtestatud korra kohaselt peab korraldama hulkuvate loomade paigutamise varjupaika kohalik omavalitsus. Viljandi linnavalitsus on sõlminud selleks töövõtulepingu Varjupaikade MTÜ-ga, mis on pidanud 2008. aastast linna külje all Mustivere külas asuvat loomade varjupaika. Praegune leping kehtib järgmise aasta märtsi lõpuni. Augustis pöördus linn teiste Viljandimaa omavalitsuste poole ettepanekuga korraldada uue lepingu sõlmimiseks läbirääkimistega ühishange (ühishange tehti ka 2019. aastal), et hind kujuneks kõigi jaoks võrdsetel alustel. Tänaseks ongi kõik Viljandimaa vallad selle ettepanekuga nõustunud. Nüüd hakatakse arutama korraldatava ühishanke tingimusi.

Loomade varjupaik asub Viljandi valla territooriumil, kuid Viljandi linnale kuuluval kinnistul. Kevadel pöördus Varjupaikade MTÜ, mille tegutsemise aluseks seal on olnud võidetud hanked, linna poole ettepanekuga seada kinnistule investeerimiskohustusega hoonestusõigus 49 aastaks Varjupaikade MTÜ kasuks. Kinnistul asuvate hoonete seisukorra parandamiseks on vaja teha suuremahulisi investeeringuid. Varjupaikade MTÜ, mis on investeerinud Viljandi linnale kuuluvatesse hoonetesse viimastel aastatel kümneid tuhandeid eurosid, soovib varjupaiga arendamist jätkata, kuid vajas suuremate investeeringute tegemiseks õiguskindlust krundi ja hoonete edasise kasutmise osas pikemaks ajaks.

Aprillis toimus linnavalitsuse ja Varjupaikade MTÜ nõupidamine, mille tulemusena pidi MTÜ esitama lisagarantii hulkuvate loomadega seotud avaliku teenuse hinnakujunduse kohta 49 aastaks. Hoonestusõiguse seadmisega oleks võetud endale kohustus investeerida linna varasse. Lõpuks leidis MTÜ, et ei ole võimeline andma sellele lisaks veel garantiid hinna kujundamise kohta 49 aastaks, mistõttu võeti oma ettepanek hoonestusõiguse seadmiseks tagasi.

Linna poolt vaadates võib küll olla mõistetav, et sellist garantiid hinnakujunduse kohta sooviti, aga on absurdne eeldada, et üks MTÜ suudaks seda nii pikaks ajaks anda. Samas vajavad hooned varjupaigas jätkuvalt korrastamist. Kuidas neid töid siis rahastada? Üks võimalus on teha seda loomulikult lihtsalt linnaeelarvest, sest tegemist on ju linna varaga. Teine tee oleks luua varjupaiga arendamiseks ja haldamiseks sihtasutus, milles osalevad teisedki Viljandimaa omavalitsused. Minu arvates oleks see kokkuvõttes ehk isegi kõige parem, aga samas on see ilmselt ka kõige ebatõenäolisem, sest eeldab senisest oluliselt suuremat rahalist panustamist kõigi Viljandimaa omavalitsuste poolt.

Varjupaiga pidamist ostetakse vabaühenduselt sisse sisuliselt ju selle tõttu, et see võimaldab omavalitsustel lükata osa kulutusi endale seadusega pandud kohustuste täitmise eest vabatahtlike kaela. Kuna loomad valimas ei käi, ei paku varjupaiga arendamine ja selle seisukorra parandamine poliitikutele aga huvi – nende vaatepunktist ei tasu sinna investeerida, sest see ei too hääli; pigem võib teatud seltskond hakata vastasel korral hoopis halama, et loomadele tahetakse luua paremaid elamistingimusi kui inimestele ning tegelikult tuleks hulkuvad koerad ja kassid üldse kohe ahju ajada.

Nii et ees seisavad keerulised läbirääkimised. Varjupaikade MTÜ vaatepunktist oleks ilmselt otstarbekas minna nendele läbirääkimistele seisukohaga, et varjupaiga pidamist nõustutakse jätkama juhul, kui seda soovivad omavalitsused võtavad endale kohustuse teha hankeperioodi jooksul investeeringuid, millega saavutatakse peamised eesmärgid, mis toodi välja kevadel hoonestusõiguse seadmiseks ettepanekut tehes: kolme hoone renoveerimine vastavalt kaasaegsetele ehitus- ja energiasäästunõuetele; juurdepääsutee ning krundil asuvate jalgteede remontimine, et hooned oleks normaalselt teenindatavad; krundi rohealade kasutuselevõtuks vajalikud maaparandus- ja haljastustööd ning koertele jooksu- ja jalutusaedade rajamine.

Läbirääkimiste käigus võib teha muidugi järeleandmisi, aga maksimaalsete nõudmiste esitamine peaks tagama selle, et vähemalt midagi sellest saab lõpuks ikkagi tehtud. Ei ole mingit põhjust, miks omavalitsuste eest varjupaika pidav vabaühendus peaks neilt justkui almust paluma. Tõenäoliselt aitaks soovitud tulemuseni jõuda hoopis paremini see, kui jätta demonstratiivselt avatuks võimalus virutada neile uksega vastu vahtimist. Ma ei usu, et ükski asjaga seotud omavalitsus sooviks hakata ise loomade varjupaika pidama või leiaks järsku kusagilt uusi inimesi, kes oleks valmis tegema seda siin nende jaoks soodsamatel tingimustel. Selles mõttes on tugevamad kaardid läbirääkimistel tegelikult Varjupaikade MTÜ käes.

Linna jäätmejuhend tekitab segadust

Õiguskantsleri kantseleist pöörduti Viljandi linnavalitsuse poole, sest õiguskantslerile esitas avalduse inimene, kelle prügi vedamisest jäätmevedaja keeldus, kuigi ta oli enese sõnul järginud kohaliku omavalitsuse jäätmete sorteerimise juhendit. Nimelt oli ta pannud alltoodud juhendist lähtudes olmejäätmete konteinerisse ka mõned väikesed tükid kipsplaati.

Meie linnavalitsuselt päriti nüüd aru selle kohta, kas toodud juhend on antud kohaliku omavalitsuse poolt ning kui tõesti on, siis kas või kuidas on teavitatud jäätmevaldajaid sellest, et nii linna jäätmehoolduseeskiri kui ka jäätmeseadus ei luba enam segaolmejäätmete mahutisse panna ehitusjäätmeid (sõltumata nende kogusest).

Tegelikult öeldakse ka praegu keskkonnaministeeriumi veebilehel toodud jäätmete liigiti kogumise juhendis (allalaetav siit), mille ühe versiooniga ongi antud juhul sisuliselt tegu, remondi ja ehitusjäätmete kohta: “Väikeses koguses pane segajäätmete konteinerisse. Suures koguses vii jäätmejaama või telli ehitusjäätmete konteiner.”

Kevadel viidi jäätmeseadusesse sisse rida muudatusi. Muu hulgas täpsustati siis, et ehitus- ja lammutusjäätmed olmejäätmete hulka ei kuulu. Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri ütleb nüüd omakorda sõnaselgelt, et segaolmejäätmete mahutisse neid panna ei tohi.

Jäätmeseaduse uue redaktsiooni kohaselt peab omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri sätestama ehitus- ja lammutusjäätmete, milleks nimetatakse ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmeid, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded. Viljandi hetkel kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb ehitusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal korraldada siis, kui neid tekib eeldatavalt üle kümne kuupmeetri.

Pole selge, mida peaksid tegema nüüd tekkinud ehitusjäätmetega inimesed, kes teevad oma kodus lihtsalt veidi remonti. Tuleb välja, et uue korra kohaselt ei tohi neid panna segajäätmete konteinerisse isegi väikeses koguses. Vähemalt on selline osade jäätmevedajate, aga ka õiguskantsleri kantselei praegune tõlgendus.

Linnavalitsusest vastati õiguskantsleri juurest tulnud pöördumisele, et antud probleemiga ollakse kursis. Kõnealune juhend koostati hetkel kehtiva korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest tulenevalt. Nüüd ongi aga juba koostamisel uus hange, kus lähtutakse jäätmeseaduse ja linna jäätemehoolduseeskirja praegu kehtivatest redaktsioonidest. Selle raames koostatakse ka uus sorteerimisjuhend. Ootame huviga, milliseid võimalusi näeb see kodanikele ette ehitusjäätmete (remondijääkide) äraandmiseks väikestes kogustes. Kas tõesti tuleb nüüd kõik ise (sõltumata kogusest) jäätmejaama viia? Või kavatseb linn paigaldada nende kogumiseks eraldi avalikud konteinerid?

Neljapäeval võttis volikogu vastu otsuse (siin oli sellest juttu juba ennetavalt), millega anti linnavalitsusele nõusolek riigihanke korraldamiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks ja linnavara (jäätmejaama) tasuta kasutamiseks. Jäätmejaama kinnistu number parandati eelnõus enne otsuse vastuvõtmist ära. Malle Vahtra (Südamega Viljandis) tegi läinud nädalal linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni koosolekul ka ettepaneku teha eraldi hanked jäätmeveo teenusele ning jäätmejaamale koos käitlusega, kuid see ei leidnud toetust. Samas tehti aga linnavalitsusele ettepanek korraldada enne hanke väljakuulutamist kodanikele infopäev. Loodetavasti saadakse selleks ajaks siis valmis ka uus sorteerimisjuhend, mis vastab eelpool toodud küsimustele.

Männimäe toidupakitehas sai ettekirjutuse

LAVO Kaubanduse OÜ, millele Riia mnt 54a kuuluvas tootmishoones tegutseb tuntud toidupakkide tootja Tactical Solution OÜ, sai linnavalitsuselt eelmisel nädalal lõpuks ametliku ettekirjutuse, sest hoone võeti tootmiseks kasutusele ilma kasutusloata ja selle saamist takistavaid puudusi ei ole kõrvaldatud.

Kevadel jättis linnavalitsus rahuldamata ettevõtte taotluse saada hoonele kasutusluba, sest ehitustöid ei olnud teostatud vastavalt ehitusprojektile. Üheks puuduseks oli näiteks see, et projektist kõrvalekaldumise tulemusena ei toiminud kinnistul asuvad sadeveekaevud enam varasemal moel ning sellest tulenevalt kogunes sademevesi naaberkinnistustele ega toimunud selle tavapärast äravoolu. Vesi hakkas tungima ka hoonetesse.

Kuna seatud tähtajaks paranduste tegemise kohta mingit teavet ei saadud, esitati juuni lõpus ettevõttele märgukiri, milles juhiti tähelepanu sellele, et ehitist tohib kasutada ainult siis, kui sellel on kehtiv kasutusluba. Vastasel korral võib karistada ettevõtet rahatrahviga. Kasutusloa puudumisest hoolimata oli Riia mnt 54a asuv tootmishoone võetud juba aasta alguses aktiivsesse kasutusse. Hoones tegutseb kaubamärki Tactical Foodpack kasutav Tactical Solution OÜ, mis toodab peamiselt relvajõududes kasutatavaid kuivtoidupakke.

Tegemist on meedias laialdast positiivset tähelepanu pälvinud eduka firmaga, mis sai mõned aastad tagasi Sakala eestvedamisel korraldatud Viljandimaa ettevõtlusauhindade jagamisel julge ettevõtja eriauhinna. Alles läinud nädalal külastas tehast Eesti kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond). Viljandi linnavalitsus tegi oma ettekirjutuse päev enne tema visiiti. Teatis kavatsuse kohta see teha saadeti hoone omanikule aga siiski juba augustis.

Ehitusseadustiku kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada järelevalvet selles sätestatud nõuete järgimise üle. Tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel võidakse rakendada juriidilisele isikule sunniraha kuni 64000 eurot. Viljandi linnavalitsus seadis nüüd sunniraha suuruseks 3000 eurot. Kui 15. oktoobriks ei ole kõrvaldatud hoonele kasutusloa väljastamist takistavaid puudusi, teostatud selleks vajalikke ehitustöid ja taotletud kasutusluba, rakendatakse sunniraha. Ühtlasi võib seejärel seada ettevõttele puuduste kõrvldamiseks uue tähtaja ning määrata uue sunniraha.

Lossi 3 katusele tehakse avariiremont

Eelmisel aastal linnale ostetud tühjalt seisev ja lagunev hoone, kus tegutses viimati raamatukogu lugemissaal, pälvis nüüd sotsiaalmeedias tähelepanu sellega, et lagi on seal juba sisse vajunud. Lohutuseks võib öelda, et juba eelmisel teisipäeval kuulutas linnavalitsus välja riigihanke Lossi 3 katuse avariilise osa remondiks. Pakkumuste esitamise tähtaeg sai täis neljapäeval. Töövõtjal tuleb eemaldada katuse sissekukkuv osa ja rajada selle asemele ilmastikukindel katus. Tegemist on siiski vaid ajutise lahendusega. Hoone vajab põhjalikumat renoveerimist, milleks hetkel projekti ega rahastust ei ole.

Ugala mures liikluskorralduse pärast

Teater Ugala juht Garmen Tabor saatis teisipäeval linnavalitsusele pöördumise, milles väljendas mure seoses liikluskorralduse muudatusega Reinu teel, tuginedes seejuures teatri töötajatelt ja publikult saadud tagasisidele. Reinu tee muutmine kahesuunaliseks on kasvatanud seal liikluskoormust, mille tõttu on tekkinud äärmiselt ohtlikke olukordi Reinu tee ja Vaksali tänava ristmikul, Ugala tagumise parkla vahetus läheduses. Teater soovib, et sinna paigaldataks märgid ja rajataks ülekäigurada jalakäijatele.

Teiseks murekohaks on neile Vana-Vaksali tänava ning Valuoja ristumiskohal olev neljakandiline truup, millel asetses enne tänava rekonstrueerimist rest. Seal nähakse sageli kõõlumas lapsi, mistõttu peetakse ilma restita lahtist truupi väga ohtlikuks. Üldiselt on Ugala seltskond tänava rekonstrueerimise üle aga väga tänulik ja rõõmus.

Postimehe valimiskompass väidab, et minu vastuste kattuvus minu vastustega on 79%, kuigi tegelikult on see loomulikult 100%. Selline täiesti absurdne tulemus on tingitud nähtavasti sellest, et nad kasutavad oma valimiskompassis ilmselt vigast algoritmi, kus neutraalsed vastused annavad igal juhul miinuspunkte. Või siis tekkis andmete sisestamisel mingi viga, sest selles avaldatud valimiskompassis on tegelikult üks küsimus vähem kui mul selle jaoks vastata lasti. Nii või teisiti vajavad need vastused aga veidi lahtiseletamist, sest Jah/Ei/Neutraalne ei ütle ju õieti midagi.

1. Viljandi linn ja Viljandi vald peaksid lähiaastatel ühinema. Minu vastus: EI. Linn ja vald võiksid jääda eraldi omavalitsusteks, mida seob omavahel tihe koostöö. Nende ühinemine viiks senisest veelgi enam võimu kaugenemiseni tavakodanikest, selle koondumiseni erakondade tagatubadesse ja ametnike kätte.
2. Jaak Joala kuju tuleks kiiresti maha võtta. Minu vastus: JAH. On mõeldamatu, et linnavalitsus hakkaks selle kuju eksponeerimise pärast Jaak Joala lesega kohut käima. Piinliku olukorra lahendaks see, kui kuju tagastataks linna poolt selle kinkijatele, nõudes samas tagasi neile kuju püstitamiseks eraldatud toetusraha.
3. Linnavalitsus peaks uute elanike meelitamiseks rajama üürimaju. Minu vastus: EI. Viljandi linn lihtsalt ei ole nii rikas, et tegeleda sellise heategevusega. Kui kunagi käivitub kauaräägitud riiklik munitsipaalkorterite ehitamise programm, millest seda on ehk võimalik rahastada, siis palun väga, aga Viljandi linna enda raha eest kindlasti mitte.
4. Kaasava eelarve summat tuleks oluliselt suurendada. Minu vastus: JAH. Praegusel kujul on see asi muutunud sisuliselt peaaegu mõttetuks. Kui kaasava eelarve summat oluliselt ei suurendata, võiks selle linnavalitsuse mainekujundusprojekti minu arvates üldse lõpetada.
5. Omastehooldajatele tuleks maksta vähemalt miinimumpalk. Minu vastus: JAH. Ma ei arva, et see vastus vajaks üldse põhjendamist. Küsimus on pigem selles, nagu paljude teiste asjadega, kust selle jaoks raha leida.
6. Viljandis võiks olla veel üks gümnaasium. Minu vastus: NEUTRAALNE. Mõeldud on ilmselt praeguse waldorfkooli kasvatamist gümnaasiumiks. Põhimõtteliselt ei ole mul muidugi midagi selle vastu, aga praktikas ei ole see ilmselt väga realistlik. Hea, kui waldorfkool Viljandis üldse püsima jääb.
7. Viljandisse tuleks rajada koertepark. Minu vastus: JAH. Vajadus selle järele on ju olemas, küsimus on idee teostamises. Ilmselt on vaja, et asja eestevedamise võtaks enda kätte linnavalitsus. Sobiva koha leidmine kujuneb kindlasti samuti probleemiks. Mõtet rajada koerte jalutusväljakud igasse linnaossa ei pea ma teostatavaks.
8. Lasteaia kohatasu peaks Viljandis langema, mitte tõusma. Minu vastus: NEUTRAALNE. Kahe lasteaias käiva lapse isana ei oleks mul midagi selle vastu, kuid realistlikum oleks rääkida kohatasu kasvu pidurdamisest või peatamisest, mitte langetamisest. Samuti läheks see sisuliselt vastuollu järgmise punktiga.
9. Lasteaiaõpetajate palk peaks olema võrdne õpetajate palgaga. Minu vastus: JAH. Kui tuleks valida, kas kohatasu kasvu langetamine või lasteaednike palkade tõstmine, siis ma eelistaksin viimast, sest see on kindlasti kohati ikkagi raske töö, mille eest peaks saama ka väärilist tasu, mitte ainult lust ja lillepidu.
10. Viljandi linn peaks palkama korrakaitseametniku. Minu vastus: EI. Munitsipaalpolitsei loomine oleks põhjendamatu lisakulu, mille järele ma ei näe suurt sisulist vajadust. Avaliku korra tagamisega peaks saama Viljandis hakkama Eesti Vabariigi politsei.
11. Viljandi on kultuurilinn, seega võiks loomestipendiumi fondi mitmekordistada. Minu vastus: NEUTRAALNE. Igasuguseid asju võiks teha, aga kõik tuleb millegi arvelt. Praktikas tähendaks loomestipendiumi fondi mitmekordistmine tõenäoliselt kokkuhoidu teistelt kultuurivaldkonda puudutavatelt eelarveridadelt. Pole kindel, et see Viljandile kui kultuurilinnale kokkuvõttes kasuks tuleks. Selles mõttes on olulisem tugevate institutsioonide olemasolu. Loomestipendiume saab taotleda ka kultuurkapitalist.
12. Linna juhtimises tuleks senisest tunduvalt rohkem rakendada rahvaküsitlusi. Minu vastus: NEUTRAALNE. Sõltub sellest, kuidas ja millal neid korraldatakse. Otstarbekas oleks viia rahvaküsitlusi läbi üheaegselt kohalike valimistega, et saada siis valijatelt vastuseid ka mingites konkreetsetes küsimustes. Muul ajal tähendaks see suurt lisakulu või piirdumist väga tagasihoidliku valimiga, mis ei pruugi anda esinduslikku läbilõiget linnakodanike seisukohtadest.
13. Jäätmete liigiti sortimise konteinereid tuleks linna senisest märksa enam paigutada. Minu vastus: JAH. Oleks mõistlik küll.
14. Linnavalitsus võiks rahaliselt toetada ööpäev läbi avatud valveapteegi rajamist ja ülalpidamist. Minu vastus: NEUTRAALNE. Selle otsustamiseks on vaja kõigepealt teada, kui suurtest summadest jutt käib. Linnale võib see tähendada märkimisväärset püsikulu, aga selle apteegi pidajale hoopis garanteeritud kasumit. Kuidas suhtuvad sellesse siis tema konkurendid? Kas hakkavad samuti linnalt rahalist toetust taotlema, et pikendada enda lahtiolekuaegasid?
15. Sünni- ja ranitsatoetusi tuleks tunduvalt tõsta. Minu vastus: NEUTRAALNE. Ma küll ei hääletaks selle vastu, aga selliste populistlike raha-otse-kätte toetuste asemel võiks linn panustada pigem rohkem keskkonda, mis toetab Viljandis laste kasvatamist.
16. Investeeringutes tuleks esmajärjekorras keskenduda ettevõtluse arendamisele. Minu vastus: NEUTRAALNE. Ettevõtluse arendamine on kahtlemata oluline, aga omavalitsuse esmane prioriteet peaks investeeringute tegemisel olema ikkagi inimeste elukeskkonna parandamine. Ma ei poolda riigikapitalismi ega sotsialismi. Ettevõtluse arendamine on esmajärjekorras ettevõtjate mure, see ei saa olla omavalitsuse kõige olulisem ülesanne.
17. Linna paremaks juhtimiseks tuleks ametnike arvu suurendada. Minu vastus: EI. Ametnike arvu suurendamine ei taga tingimata linna paremat juhtimist ega ole ka selle vältimatu eeldus. Pigem võiks mõelda ümberkorraldustele linnavalitsuse struktuuris.
18. Linnapea ja teiste poliitiliste ametnike palk peaks olema seotud linna keskmise töötasuga. Minu vastus: JAH. Tingimusel, et siin on mõeldud kõigi linnaelanike, mitte ainult linna palgal olevate inimeste keskmist töötasu. Ja veel parem oleks siduda see muidugi mediaanpalgaga.
19. Viljandi linn võiks rahaliselt toetada päikesepaneelide ja päikesekatuste paigaldamist. Minu vastus: NEUTRAALNE. Nende paigaldamine on iseenesest oluline ja vajalik, aga selle jaoks on juba olemas teised toetusmeetmed (eelkõige Kredexi kaudu) ning küsimus on jälle selles, kas Viljandi linn on nii rikas, et saaks lubada endale selliste rahaliste toetuste maksmist. Minu arvates mitte.
20. Vajalike spetsialistide, näiteks perearstide ja õpetajate linna elama meelitamiseks tuleks neile pakkuda rahalist motivatsioonipaketti. Minu vastus: EI. Üldiselt on inimeste jaoks parim rahaline motivatsioonipakett korralik teenistus (palk). Ma ei arva, et omavalitsus peaks hakkama looma mujalt pärit inimestele mingeid eritoetusi, et neid sel moel kuidagi Viljandisse elama meelitada.
21. Nõndanimetatud Rubiini plats tuleks ehitada parklaks. Minu vastus: EI. See punkt jäeti Postimehe valimiskompassist küll lõpuks välja, aga mina Sakala parkla laiendamist selles suunas ei poolda. Leian, et mõistlikum oleks sealt asfalt üles võtta ning muuta see plats hoopis madalhaljastusega rohealaks. Teha sinna üks kena väike park.
22. Linna areng ja majandus on tähtsamad kui rohepööre. Minu vastus: NEUTRAALNE. Mina ei poolda sellist vastandamist. Rohepööre on laiemas plaanis vältimatu ega sõltu Viljandis tehtavatest valikutest. Pigem sõltuvad Viljandi areng ja majanduslik tulevik sellest, kui edukalt suudetakse selle laiemalt toimuva rohepöördega kaasa minna ja kohaneda.
23. Linna ametiasutustes töötavad inimesed peaksid olema vaktsineeritud, välja arvatud väga põhjendatud erandjuhtudel. Minu vastus: EI. Eeldan, et mõeldud on vaktsineerimist Covid-19 vastu, mitte vaktsineerimist üleüldse. Mina ise vaktsineeritud ei ole, vaid sain loomuliku kaitse haigust läbi põdedes. Ma leian, et vaktsineerimata inimesi ei tohiks diskrimineerida ja kedagi ei tohiks survestada ennast vaktsineerima.
24. Omavalitsuse parema töö nimel oleksin nõus suurema maksukoormaga. Minu vastus: NEUTRAALNE. Väide on liiga üldsõnaline, kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest.
25. Viljandi kõrghaljastus vajab põhjalikku uuendamist ja väljavahetamist. Minu vastus: EI. Kohati ehk isegi vajab, aga tervikuna kindlasti mitte.

Viljandi linnas osaleb tänavu kohalikel valimistel üksikkandidaadina ka Maria Raja (kandidaat nr. 268), kes on seni tuntud eelkõige modellina. Esitasin talle sellega seoses mõned küsimused.

Kas teate, et üksikkandidaadina volikokku pääsemiseks tuleb Viljandi linnas koguda vähemalt 1/27 ehk veidi enam kui 3,7% kõigist kehtivaks loetud häältest? Näiteks nelja aasta eest olnuks vaja saada 274 häält. See on päris kõrge künnis. Kas loodate selle tõesti ületada? Miks te ei kandideeri mõne erakonna või valimisliidu nimekirjas?

Jah, muidugi olen sellest teadlik. Ma ei ole erakonnas või valimisliidus kandidaat, kuna valimisliidus ei oleks ma nimekirjas eesotsas. Ma tahan et mind valitaks kui isikut, mitte kui valimisliitu. Olen loodava Eesti Õigluse ja Arengu erakonna Viljandi ajutine asjur.

Lõpetasite 2010. aastal Jakobsoni gümnaasiumi, kuid läksite seejärel õppima Tartu Ülikooli ja elate nüüd tegelikult Tallinnas. Millised on praegu üldse teie sidemed Viljandiga? Kas kavatsete siia tagasi kolida?

Mina arvan, et kus tahes inimene elab, on kõige olulisem ja südamelähedasem siiski maa, mis meid on kasvatanud ning koht, kus oleme sündinud. Minu ema elab siiani Viljandis ning selle kohaga seob mind palju ilusaid mälestusi. Külastan Viljandit aeg-ajalt ning mulle läheb väga korda selle linnaga seonduv. Hetkel elan Tallinnas, kuid võimalik, et vanemas eas kolin tagasi sünnilinna.

EKRE praegune esimees Martin Helme seletas kunagi, et poliitika on sõubisnis inetumatele inimestele. Teie olete seni tuntud eelkõige modellina. Kas valimistel kandideerimine ei ole mingis mõttes nagu allakäik? Poliitikat peetakse ju üldiselt üsna räpaseks ja inetuks, mitte kuigi glamuurseks alaks.

See arusaam on iganenud ja kinni stampides. Maailm areneb ja ühiskond samuti. Väärtused uuenevad ajaga. Mis puutub ilusse, siis on poliitikas ilusaid inimesi kindlasti mitmeid ning kaunidus võib olla ka poliitiliseks relvaks.

Ütlesite aastaid tagasi telesaates “Eesti tippmodell” osalemise järel intervjuus Tartu Ekspressile, et lugesite siis läbi kõik enda kohta kirjutatud netikommentaarid ja need ei olnudki nii hullud, nagu te olite eeldanud. Kas olete saanud nüüd mingeid kommentaare ka valimistel kandideerimise kohta? Kuidas teie tuttavad sellesse suhtuvad?

Veel ei ole ma selle kohta kommentaare saanud. Arvamused ja inimesed on erinevad, aga see ongi huvitav. Ma olen olnud nii fotomodell kui osalenud missivõistlustel. Aga näiteks Itaalia parlamendis oli kunagi liikmeks pornotäht Cicciolina – seega ei mängi minevik ega inimese taust rolli.

Õppisite ülikoolis eripedagoogikat ning rääkisite modellisaates osalemise ajal Õhtulehele üsna avameelselt, et teil endal on diagnoositud Aspergeri sündroom. Selle põhjal võib eeldada, et kavatsete pöörata nendele teemadele kõrgendatud tähelepanu ka oma valimiskampaania raames. On see nii?

Ma leian, et puuetega ja muude erivajadustega inimeste õiguste eest tuleb seista. Iga inimene peaks saama väärikalt elada vastavalt oma võimetele ning kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda austusega, olenemata nende erivajadustest. See on lai teema ning tegelikult vajaks see suuremat reformi.

Minu silmis on suurimaid kitsaskohti see, kuidas käib toetuste saamine. Jalutud ja pimedadki peavad end liiga tihti ametnike juures tõestamas käima ning hulga pabereid täitma, et ikka saada seda väikest toetust. Nagu noateral käiks need inimesed. Justkui eeldatakse, et jalad kasvavad vahepeal tagasi või nägijaks saab üleöö. See on koormav ja alandav.

Samuti leian, et tähelepanu peaks pöörama andekatele lastele vähekindlustatud peredest. Leian, et Viljandis kui Eestis on palju andekaid lapsi, kuid peres puuduvad ressursid nende annete arendamiseks. Sellele soovin pöörata tähelepanu.

Kuidas te üldse oma valimiskampaaniat nüüd läbi viite? Erakonnad on siin nädalavahetustel turu juures väljas oma telkidega, jagavad seal nänni ja üritavad inimestega jutule saada. Mingit ukselt uksele käimist keegi tänavu ilmselt tegema ei hakka. Minu kampaania piirdub selle veebilehe ja sotsiaalmeediaga. Mis teil plaanis on?

Kindlasti ma mingit nänni jagama ei hakka, see on kulunud klišee. Tegelikult ei peakski nii olema, sest kandidaadi puhul mängivad rolli tema oskused ja teadmised isegi siis, kui ta kandideerib esmakordselt.

Soovin teile jõudu ja edu!

Ettevaatust, käesolev postitus on osa minu valimiskampaaniast! Igasuguste pretensioonide, täpsustuste, ettepanekute ja vihjetega võib pöörduda otse minu poole. Eriti oodatud on siseinfo nüüd valimistel konkureerivatest jõududest.

Isamaalasi juhib Viljandi linnas Koitlepp

Isamaa valimisnimekirja esinumbriks sai kohalikel valimistel Viljandi linnas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder, kuid Sakala poolt nende linnapeakandidaadiks pakutud Jane Koitlepp ei ole samuti löödud leht. Nimelt on suvel abilinnapeaks pandud Koitlepp valitud ühtlasi erakonna Viljandi linna osakonna juhiks. 2019. aasta jaanuarist täitis seda positsiooni Janika Gedvil, kes lahkus läinud suvel teatavasti erakonda Eesti 200, et kandideerida nüüd kohalikel valimistel nn. Kivibergi nimekirjas, kaotades siis selle tõttu ka abilinnapea koha.

2015–2019 juhtis erakonna osakonda Viljandi linnas Harri Juhani Aaltonen, praegune Isamaa saadikurühma esimees Viljandi linnavolikogus, kes oli selle esinumber ja linnapeakandidaat 2017. aasta valimistel, kuid on nüüd valimisnimekirjas Koitlepa järel kolmandal positsioonil. Nelja aasta eest oli Seeder, kes valiti erakonna juhiks vaid mõned kuud enne valimisnimekirja kinnitamist, Aaltoneni järel nimekirjas teine. Toona jäi erakonna häältesaak Viljandi linnas loodetust kesisemaks, üheks põhjuseks ilmselt just nõrk esinumber.

Vahepeal oli Isamaal plaan seada sel korral linnapeakandidaadiks Gedvil, aga tema lahkumisega erakonnast langes see lõplikult päevakorrast välja. Nii jäi viimaks lauale kolm võimalust: 1. minna valimistele uuesti Aaltoneni juhtimisel; 2. teha panus Koitlepale; 3. koonduda erakonna esimehe taha. Kuna esimesed kaks olid liiga riskantsed (Aaltonenil, kes osutus juba nelja aasta eest loodetust nõrgemaks kandidaadiks, on nüüd kaelas ka Jaak Joala diskosamba püstitamise taak, aga Isamaa huvides ei ole seda teemat afišeerida; Koitlepp on alles liiga tundmatu suurus – temale panustamisel olnuks tulemus samuti ettearvamatu), valiti kolmas tee, milles nähti nö. kindla peale minekut.

Isamaa üleriigiline reiting on küll valimiskampaania hoogustudes järjest kerkinud, kuid on endiselt suhteliselt madal. Kohalikud valimised on erakonna jaoks tõsine katsumus eriti Tallinnas, aga ka Viljandis, sest koroonaviirus lõi nende valimisnimekirja esinumbri ootamatult rivist välja ja nüüd on valimiskampaania vedamine jäänud siin ikkagi Koitlepa õlgadele.

Kiviberg väisas Ostap Benderi sünnilinna

Erakonna Eesti 200 linnapeakandidaat Ando Kiviberg, kunagine isamaakas, käis hiljuti juba mitmendat korda suure kombinaatori Ostap Benderi sünnilinnas Odessas. Postimehe Grupi portaalis ELU24 avaldatud intervjuus Juku-Kalle Raidile, kes kandideerib nüüd erakonna Eesti 200 nimekirjas Nõmmel, rääkis Kiviberg, kes viibis Odessas Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (varasema nimega Eesti Idapartnerluse Keskus) kohaliku tasandi reformide ja regionaalarengu projekti peaeksperdina, et õpetas seal kohalikke inimesi paremini elama. Täpsemalt öeldes aga rääkis kohaliku omavalitsuse tegelastele sellest, kuidas suhelda meediaga, eriti kui on juhtunud mingid jamad, kuidas siis oma avalikke suhteid korraldada.

Tunnistades, et Kivibergil on näidata selles vallas ette värskeid saavutusi hiljutisest ajast Viljandis, julgeme siiski kahelda, kas odessalased tema nõuandeid vajavad, sest lisaks legendaarsele Ostap Benderile ja tema kahele isale (kirjanikud Ilf ja Petrov) on sealt pärit palju teisi suuri nupumehi – pigem võib kahtlustada, et tegelikult käiski Kiviberg hoopis õppimas Odessa elukunstnike kogemustest, et rakendada neid edaspidi edukamalt ka Eestis.

Tundmatu ajalugu: Sakala nime tähendus

Viljandi linn tähistab neil päevil suurejooneliselt 738. sünnipäeva, tuginedes seejuures asjaolule, et 1283. aastast on teada ürik, millega paar aastat varem siinse ordulinnuse komtuuriks saanud Wilken von Endorp, kes tõusis seejärel peagi ka Liivimaa ordumeistriks, eraldas Viljandile maad ja kinnitas linnaõigused. Asula oli selles paigas aga loomulikult juba varem. Viljandi esimeseks mainimiseks kirjalikes allikates peetakse sageli Henriku Liivimaa kroonikas leiduvat kirjeldust Sakalas asunud ja oma aja kohta üsna tugeva Viljandi linnuse piiramisest 1211. aastal sakslaste, liivlaste ja lätlaste poolt. Sellega seoses väärib tähelepanu meie 19. sajandi rahvusliku liikumise suurkuju Adam Petersoni käsitlus Sakala nime tähendusest.

Peterson kirjutas 140 aastat tagasi ajalehes Valgus, et Carl Robert Jakobson tegi suure vea, kui valis oma ajalehe nimeks Henriku kroonikast tuntud Sakala, pidades seda vanaks eesti nimeks, sest tegelikult oli see ilmselt lätlaste pandud sõimunimi, mis tähendas vargakoobast või varaste pelgupaika. Petersoni kohaselt tähistas eestlaste omanimi Viljandi, mis on Novgorodi allikatest tuntud juba varasemast, nii linna kui maakonda, kusjuures linn sai oma nime just selle maa (vilja and, viljarikas) järgi, mitte vastupidi. Henrik kasutas neid oma kroonikas paralleelselt, lähtudes Sakalat pruukides siinsete elanike suhtes vaenulikust vaatepunktist.

2017. aastal kuulutati revisionistide poolt ekslikuks levinud arusaam, mille kohaselt mulgid ja Mulgimaa on saanud oma nime läti keelest, kus sarnasel sõnal on samuti negatiivne tähendus. See uus ajalookäsitlus jõudis kohe Sakala veergudele ning võeti kiiresti omaks tänapäeva mulgiaktivistide poolt. Peterson esitas oma käsitluse Sakala nime tähendusest ajal, mil tal oli tekkinud terav vastasseis Jakobsoniga, kelle talumuuseumis Kurgjal avati nüüd muide uus püsinäitus, mistõttu võib heita selle kergesti kõrvale väitega, et see oli mõjutatud nende isiklikust läbisaamisest. Samas kõlab see aga ikkagi loogilisemalt ja usutavamalt kui igasugused muud, alternatiivsed seletused Sakala nime päritolu kohta.

REKLAAM: “Sakala laulud 1878” – raamat igale eestlasele!

Linn sai robotmuruniidukiga vastu pükse

Viljandi Linnahooldus ostis eelmise aasta sügisel robotmuruniiduki, mis läks maksma enam kui 33 tuhat eurot, kuid saadud niiduk ei vastanud ootustele. Nüüd tahetakse seda müüjale tagastada, aga müüja ei taha seda enam tagasi võtta.

Eelmise aasta oktoobris korraldatud hankega osteti ettevõttelt Flint Kaubandus OÜ kaugjuhitav puldiga robotmuruniiduk Peruzzo Robofox Hybrid, mille eest tasuti 33040 eurot ja 50 senti. Tänavu augustis esitas Viljandi Linnahooldus avalduse müügilepingust taganemiseks. Eelmisel aastal ei jõutud niidukit küll palju kasutada, sest niiduhooaeg oli juba lõppemas, kuid sellel ilmnesid siiski algusest peale puudused, mida sellel seadmel kirjelduse kohaselt olla ei tohiks. Kevadisel niiduhooajal probleemid üksnes süvenesid ning tänavu on see niiduk rohkem seisnud kui tööd teinud, mistõttu otsustas linnahooldus selle lõpuks müüjale tagastada.

Niidukil on esinenud vähem kui aasta jooksul järgmisi rikkeid: laadimisrelee purunemine teadmata põhjustel; niiduki tõstemehhanism ei töötanud; parempoolne lint ei vedanud; kaitsed läksid läbi; lint on korduvalt maha tulnud; niiduki rihm on maha tulnud; üks pool lindist ei töötanud; bensiinimootor ei töötanud. Lisaks toodi linnahoolduse avalduses välja niiduki pidev ülekuumenemine juba pärast 1-1,5 tunnist tööd, mille järel oli vaja vähemalt pooletunnist pausi, et masin maha jahtuks ja uuesti tööle hakkaks. Samuti hakkas niiduk kaldpindadel isegi kuiva ilmaga libisema juba 35 kraadise kalde korral, kuigi seadme tehnilise info kohaselt peaks see probleemideta hakkama saama 55 kraadise kaldega. (Hanget korraldades oli linnahooldus otsinud niidukit, mis oleks võimeline töötama pikemat aega 50 kraadise kalde korral.)

Kokkuvõttes viisid kirjeldatud puudused ning müüjapoolne suutmatus neid kõrvaldada, hoolimata korduvatest kirjalikest pöördumistest, Viljandi Linnahoolduse veendumusele, et ostetud niiduk ei vasta esitatud nõudmistele ja ootustele, sellel puuduvad seadme tehnilises kirjelduses lubatud omadused, ka töökindlus jätab tugevalt soovida. Sellest tulenevalt leiti, et toimunud on müügilepingu tingimuste oluline rikkumine müüja poolt, sest müüdud on asi, millel ei ole kokkulepitud omadusi ega töökindlust ning puudusi ei ole suudetud ka kõrvaldada.

Flint Kaubandus OÜ aga müügilepingust taganemist ei aktsepteerinud, leides, et kõik ilmnenud vead kõrvaldati õigeaegselt ning müüja ei saa võtta vastutust asjade eest, mis on tingitud valedest töövõtetest tehnika kasutamisel. Nemad tõid oma vastuses Viljandi Linnahooldusele välja, et mitmel korral pidi mehhaanik vahetama lihtsalt sulavkaitset, mida töömees ei olnud isegi kontrollinud. “See et niiduki rihm maha tuleb, näitab et masinat ei ole enne tööleasumist kontrollitud,” lisati samas. “Enne tööle asumist tuleb töötajal veenduda masina tehnilises seisukorras. Sama kehtib ka lindi mahatulekus – linti on võimalik pingutada ja seda tuleb teha töö käigus.”

Linnahooldust selline vastus ei rahuldanud. Esmaspäeval saadeti müüjale uus kiri, milles märgiti, et ettevõte põhjendas oma seisukohta väga pealiskaudselt, puudutades ainult niidukil esinenud rikkeid, aga lepingust taganemine oli tingitud mitte üksnes neist, vaid ka sellest, et niiduk ei suuda töötada tingimustes, milles see peaks tehase andmetel probleemideta hakkama saama ega vasta seega neile omadustele, millele see lepingu kohaselt peaks vastama ja millele tuginedes linnahooldus selle niiduki üldse ostis.

Linnahooldus küll tunnistas, et esinenud rikkeid oleks teatud juhtudel ehk võimalik oskamatu hooldamise süüks ajada, kuid viited sellele on tegelikult samuti kohatud, sest hoolimata korduvatest palvetest ei suudetud nendeni toimetada niiduki kasutusjuhendit, millest olnuks võimalik üldse teada saada, millised on selle õiged hooldusvõtted. Juhend edastati neile alles pärast seda, kui oli esitatud müügilepingust taganemise avaldus.

Linnahoolduse hinnangul ei saa kirjeldatud puudusi pidada nende väljamõeldiseks, sest probleeme on tunnistanud nii müüja poolt niidukit parandama saadetud mehhaanikuid kui ka tootjatehase esindajad oma kirjas, milles mööndi tõstesüsteemi tehnilist sobimatust ning lubati saata oma kulu ja kirjadega uus tõstesüsteem ja parendatud jahutussüsteem elektroonika jaoks. Linnahooldus leidis, et selline tootearendus peaks toimuma siiski enne toote müümist tarbijale ning juba ainuüksi see on piisav alus lepingust taganemiseks. Sellest tulenevalt jäädi oma seisukoha juurde ja avaldati soovi probleemne niiduk esimesel võimalusel tagastada. Samas lisati, et kui hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast niiduki tagastamist müüjale ei tagastata Viljandi Linnahoolduse arvelduskontole selle ostusummat, pöördutakse vastava nõudega kohtu poole.

TikToki video viis sotside arupärimiseni

Viljandi abilinnapea Jane Koitlepp peab vastama linnavolikogu 23. septembri istungil kohalike sotside juhi Juhan-Mart Salumäe esitatud arupärimisele, mis puudutab 29. augustil Viljandi linnas toimunud hobikartide võistluse turvaplaani. Arupärimiseni viis TikTokis avaldatud 10-sekundiline video ühest kurvist, mis tekitas sotsiaalmeedias küsimusi raja turvalisuse kohta.

@jannolembavere

#Viljandi

♬ original sound – Janno Lembavere

Videole juhiti ka Salumäe tähelepanu, kes koostaski kohe vastava arupärimise, milles märgib sellele viidates, et rada oli piiratud vaid turvalintide ja käsitsi teisaldatava kergaiaga, samas aga ei olnud piiratud autoliiklust rajaga külgneval ringteel ning jalakäijate/publiku ja rajal liikuvate kartide vahel oli vaid lühike mururiba. Salumäe hinnangul on küsitav, kas nähtud lahendused turvalisuse tagamiseks vastasid Eesti Autospordi Liidu seatud standarditele.

Tegemist on teadaolevalt esimese korraga, mil mõnes Eesti omavalitsuses on esitatud arupärimine TikToki videole toetudes.

TikTok on Hiinast pärit sotsiaalvõrgustik, mis on saavutanud mõne aastaga laialdase ülemaailmse leviku, eriti noorte hulgas. See on mõeldud lühikeste, algselt vaid kuni 15-sekundiliste videode postitamiseks, kommenteerimiseks, jagamiseks. Praeguseks on tõstetud kestuse ülempiir kolme minutini. Kriitikute sõnul tekitab see kasutajates sõltuvust, mis võib kahjustada (eriti laste) vaimset arengut. Samas on see muutunud viimasel ajal populaarseks ka uusi valijaid otsivate poliitikute hulgas, näiteks Eestis on paistnud selles osas silma riigikogulane Oudekki Loone (Keskerakond), aga oma ametliku konto on seal avanud ka sotsiaaldemokraadid ja roheliste noortekogu.

Üksikkandidaatide võimalused osutuda volikokku valituks, nagu sai märgitud juba eelmise aasta sügisel seda valimiskampaaniat alustades, ei ole just kuigi suured. Kuna ideest moodustada nendeks valimisteks tehniline nn. avatud nimekirja põhimõttel töötav valimisliit asja ei saanud, osalen nüüd valimistel aga ikkagi üksikkandidaadina. See tähendab, et tõenäoliselt ma nende valimiste tulemusel Viljandi linnavolikokku ei pääse. Ja isegi kui pääseksin, oleks minu tegevusruum seal äärmiselt piiratud, sest õigusakte saavad linnavolikogu hetkel kehtiva töökorra kohaselt algatada ainult saadikurühmad, mitte üksikud saadikud.

Kuna mul ei ole põhjust eeldada, et linnavolikogu töökorra vastavat punkti lähemate aastate jooksul muudetakse, saaksin tugineda oma valimisprogrammi koostades ainult teiste lubadustele – lubada ainult seda, et toetan volikogus ühes või teises asjas üht või teist erakonda, teen algatatud eelnõudele nii- või naasuguseid muudatusettepanekuid. Samas ei saa ma kuidagi näha ette seda, milliseid osi oma valimisprogrammidest erakonnad ise hiljem üldse päriselt ellu viia üritavad.

Olen võtnud oma valimiskampaania käigus läbi erakondade varasemad valimisprogrammid, nende nelja aasta eest antud lubadused. Selle põhjal on selge, et sügavat mõtet pöörata tähelepanu nende uutele lubadustele, mis on kohati lihtsalt ümbersõnastatud vanad, tegelikult ei ole. Seetõttu ei hakkagi ma seda siin tegema. Olen väljendanud oma seisukohti ringlevate ideede osas juba piisavalt selgelt. Ja ilmselt rohkemates küsimustes, kui seda jõuab teha ükski teine nüüd Viljandis kandideeriv isik. Nende koondamine eraldi valimisprogrammiks, mingiks lubaduste loeteluks oleks aga valijate eksitamine, sest linnavolikogu päevakorda, isegi kui peaksin osutuma sinna valituks, ei saa ma sisuliselt mõjutada – agenda panevad paika teised.

Eeltoodust tulenevalt saan tuua siinkohal välja vaid paar asja, mida ma volikokku pääsemise korral kindlasti teeksin.

Kõigepealt, mis puudutab linnapea valimist. Tsiteerin üht varasemat postitust: “Mina ise pooldan linnapea valimist otse rahva poolt, aga kuna Eestis hetkel kehtiv valimisseadus seda ei võimalda, olen valmis hääletama volikogus üksnes sellise kandidaadi poolt, kelle seab üles kas valimistel enim hääli kogunud nimekiri või kes kogus ise valimistel rohkem hääli kui ükski teine kandidaat.” Ideaalis võiks need kaks tingimust olla täidetud muidugi ühe ja sama isiku puhul. Kui linnapeakandidaat ei vasta kummalegi neist tingimustest, siis mina talle volikogus oma häält ei anna. Kui on kaks konkureerivat kandidaati, kes vastavad mõlemad ühele toodud tingimusele, lähtun omaenda paremast äranägemisest, võttes arvesse seda, mida ma pean Viljandi linna arengu seisukohalt paremaks.

Teiseks, igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Volikokku pääsemise korral taotlen enda arvamist revisjonikomisjoni liikmeks. Sellel komisjonil on õigus kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist ning linnavalitsuse, linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste, omavalitsuse valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust. Kavatsen esindada selles komisjonis järjekindlalt nn. seaduse ja korra parteid, et mitte öelda õigusfundamentalistlikku vaatepunkti.

Volikokku pääsemiseks on üksikkandidaadil vaja Viljandi linnas saada 3,71% häältest. Kuna ma ise tegelikult ei usu, et osutun nüüd volikokku valituks, ei saa ma kutsuda kedagi üles ennast valima, kuid võin tuua välja selle, mida üks või teine häältesaak tähendaks minu edasise poliitilise tegevuse jaoks kohalikul tasandil. Oma valimistulemuse hindamisel tuginen matemaatilistele valemitele, mis on iseenesest üsna lihtsad.

1. kasin tulemus
100 : kandidaatide arv x 0,5 = 0,30% häältest

See tähendab tõenäoliselt vähemalt paarikümmend häält, mis ei oleks mõnes muus olukorras sugugi halb lähtepunkt. Pärast aasta kestnud valimiskampaaniat on see aga sisuliselt pea täielik läbikukkumine. Kui häältesaak jääb sellest veel tagasihoidlikumaks, viskan jalad (suure kergendustundega) seinale ja kavatsen Viljandi munitsipaalpoliitikaga seotud teemasid edaspidi lihtsalt ignoreerida, vältida isegi nende peale mõtlemist, et kasutada oma aega tulevikus paremini.

2. rahuldav tulemus
100 : kandidaatide arv x 1 = 0,59% häältest

Aritmeetiline keskmine. Mitte just muljetavaldav, aga tõenäoliselt kõrgem kui kandidaatide mediaankeskmine häältesaak. Selles mõttes võib seda pidada kindlasti rahuldavaks tulemuseks. Kui saan vähemalt 0,59% häältest, jätkan selle ajaveebi täiendamist pärast valimisi kord kuus ülevaadetega linnavolikogu istungitest, kommenteerin seal arutatavaid teemasid, et hoida ja kasvatada järgmise nelja aasta jooksul enda nö. toetusbaasi.

3. hea tulemus
100 : kandidaatide arv x 1,5 = 0,89% häältest

See oleks tegelikult juba päris hea tulemus. Nelja aasta eest pääsesid kõik sellest rohkem hääli kogunud kandidaadid linnavolikokku. Üksikkandidaati see küll üle künnise ei aitaks, kuid kindlasti innustaks see tegevust jätkama. Sellisel juhul teen ma lisaks linnavolikogu istungitele siia edaspidi kord kuus kokkuvõtte ka linnavolikogu komisjonide protokollidest. Seega oleks valijatel midagi lugeda siis juba iga kahe nädala tagant.

4. väga hea tulemus
100 : kandidaatide arv x 2 = 1,18% häältest

No see oleks juba täitsa korralik häältesaak. Nelja aasta eest said pea pooled volikokku pääsenud sellest vähem hääli. Kui arvestada neid, kes sinna täna kuuluvad, ei suutnud enamik valimistel seda taset ületada. Sellisel juhul pean seadma lati siin enda jaoks muidugi veelgi kõrgemale, võtma lisaks linnavolikogule ning selle komisjonidele pideva vaatluse alla ka linnavalitsuse otsused. Linnavalitsuse istungite protokollid ei ole küll kahjuks avalikud, kuid määruste ja korralduste tekstid on linna dokumendiregistrist kättesaadavad.

5. suurepärane tulemus
100 : kandidaatide arv x 2,5 = 1,48% häältest

See ületaks isegi seda taset, milleni õnnestus jõuda 2013. aastal, kui kogusin 1,28% häältest protestikandidaadina, kes lubas valituks osutumise korral koheselt tagasi astuda, propageerides vaid valimissüsteemi muutmist. Toona oli olukord minu jaoks soodsam, sest minu sõnum oli siis lihtsam, valimistel osales vähem nimekirju ja ma olin siis ka ainuke üksikkandidaat. Tänavustel valimistel jääb see tase tõenäoliselt saavutamata, aga kui peaksin selleni mingi ime läbi ikkagi küündima, jätkan linna dokumendiregistri kammimist veel hoolikamalt, kui seda nüüd viimastel nädalatel teinud olen, et varustada valijaid ka pärast valimisi väikese iganädalase ülevaatega Viljandi uudistest.

Need on siis minu nö. valimislubadused. Tõenäosus üksikkandidaadina volikokku pääseda on minu hinnangul praktiliselt olematu, kuid häältesaagist sõltub see, kas üldse või kui intensiivselt see valimiskampaaniana vormistatud kodaniku- ja ühiskonnaõpetuse algkursus siin pärast valimisi edasi läheb.

Käesoleva postitusega saab kantud lugejate ette järjekordne laadung informatsiooni, mis võib pakkuda huvi (eelkõige) viljandlastele. Igasuguste pretensioonide, täpsustuste, ettepanekute ja vihjetega võib pöörduda otse minu poole.

Viljandi veab roheliste valimiskampaaniat

Eestimaa Rohelised rakendasid Uue tänava lageraie erakonna üleriigilise valimisvankri ette. Erakonna kontodel sotsiaalmeedias kutsuti inimesi üles rohelistega liituma, neid valima ja nende ridades kandideerima, et hoida oma kodulinnas ära sarnast käitumist kohalike võimude poolt.

Viljandi poliitikaelus on rohelised mänginud seni üsna silmapaistmatut rolli. Kohalikus meedias on saanud erakonnast endast rohkem tähelepanu roheliste juhtkonda kuuluva Aleksander Laane ettevõtmised seoses Tallinna ja Tartu tänava nurgal asuva hoone (tuntud kui Pappa Pizza maja) pikaleveninud renoveerimistöödega. Kohalikel valimistel osales erakond oma nimekirjaga ainult 2009. aastal, kogudes siis 1,7% häältest. Hiljem on roheliste esindaja Peep Tobreluts kandideerinud sotside nimekirjas.

Tänavu kandideerivad Tobreluts ja roheliste Viljandi piirkonna koordinaator Hannes Puu sotside juhtimisel loodud valimisliidus Südamega Viljandis. Puugi on kandideerinud sotside nimekirjas juba varem, nimelt 2005. aastal Pärnus. Tobreluts on aga liikunud vahepeal edasi Eesti Tulevikuerakonna hingekirja.

Uue tänava puude kaitseks toimunud esimesele meeleavaldusele tulid oma lippudega kohale ka Noored Rohelised, sealhulgas roheliste Tartu linnapeakandidaat Johanna Maria Tõugu, kuid meeleavalduse parteipoliitikast hoiduda soovinud korraldajad süüdistasid rohelisi Sakala teatel siis hoopis katses seda kaaperdada. Nüüd on puud maha võetud ja valimised ukse ees, enam parteipoliitikast hoiduda ei saa. Loodetavasti jätkavad rohelised võitlemist Viljandi rohealade säilimise eest ka pärast valimisi.

Riia mnt 1 jaoks tuleb teha arhitektuurikonkurss

Paari nädala eest oli siin juttu, et Sakala Teed OÜ esitas taotluse detailplaneeringu algatamiseks, et lammutada täielikult Riia mnt 1 asuv kunagine teedevalitsuse kompleks (kõik olemasolevad hooned) ning rajada selle asemele kaubandus- ja teenindushoone koos 120-kohalise parklaga. Nüüd on avaldatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, mille linnavalitsus otsustas saata linnavolikogu 23. septembri istungile. Eelnõu kohaselt tuleb viia detailplaneeringu koostamisega üheaegselt läbi esinduslik arhitektuurikonkurss.

Eelnõus, mille on koostanud linnavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Rang, märgitakse, et krunt Riia mnt 1 piirneb kõigilt külgedelt avaliku linnaruumiga, mis seab kõrgendatud nõuded hoone arhitektuurile. Sellest tulenevalt peetakse vajalikuks viia detailplaneeringu koostamisega üheaegselt läbi avalik või vähemalt kolme osalejaga arhitektuurivõistlus, mille kaaskorraldaja on Eesti Arhitektide Liit ja mille tulemusena saadakse mitu võistlevat eskiisi.

“Planeeritavate hoonete visuaalne mõju sõltub arhitektuursest lahendusest, mis kõigi eelduste kohaselt (vähemalt võrreldes praeguse situatsiooniga) tagab positiivse tulemuse,” märgitakse 23. septembril linnavolikogu istungil tõenäoliselt heaks kiidetavas eelnõus. Samas lisatakse, et kaubanduskeskusele visuaalselt ja funktsionaalselt sobiva arhitektuurilise lahenduse leidmise puhul võib avalduda oluline positiivne mõju piirkonna atraktiivsuse tõstmise näol.

Hoiame pöialt, et nii tõesti ka läheks!

Eesti 200 ei saanudki Viljandis täisnimekirja kokku

Viljandis osaleb kohalikel valimistel kuus nimekirja ja kaks üksikkandidaati. Nagu arvata võis, tuleb kõige lühema nimekirjaga välja erakond Eesti 200, mille linnapeakandidaadi Ando Kivibergi tagasitulekut Viljandi poliitikasse on juba pikemat aega innukalt promonud ajaleht Sakala.

Eesti 200 on loonud Viljandis oma rakukese, mis otsis veel septembri alguses meeleheitlikult inimesi, kes nõustuksid erakonna nimekirjas kandideerima. Kokku saadi siiski vaid 14 kandidaati. Volikogus on aga 27 kohta.

Sakala peatoimetaja asetäitja Marko Suurmägi arvas 2019. aasta jaanuaris, et erakonna Eesti 200 poolt oli viga panna Ando Kiviberg kandideerima parlamendivalimistel tema elukohajärgses Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas, mitte Järva- ja Viljandimaal. “Kiviberg on tõestanud, et tal on Viljandis palju toetajaid,” arvas Suurmägi toona. “Ta on poliitikas tegija ning poolteise aasta pikkune eemalolek oleks poolteise kuu pikkuse hea kampaaniaga kompenseeritav.”

Valimistel saame näha, kui palju toetajaid on Viljandis veel Kivibergile alles jäänud (peale Suurmäe). Meenutuseks, et 2017. aastal loobus ta IRL-i (tänase Isamaa) nimekirjas uuesti linnapeaks kandideerimisest, sest erakonna juhid ei täitnud Kivibergi nõudmisi mehe edasise poliitilise karjääri garanteerimise osas. Esialgu pidas ta siis läbirääkimisi kandideerimiseks vabaerakondliku taustaga valimisliidus Kogukondlik Viljandi, kuid lõpuks jäi ka see ära.

Kivibergi nõudmised IRL-le. Täiesti uskumatu tüüp. pic.twitter.com/7fEsA1HH6A

— TSinisaar (@tsinisaar) July 19, 2017

Võib arvata, et volikokku pääsemise korral saab Kivibergist pooleteise aasta pärast Riigikogu valimistel erakonna Eesti 200 esinumber Järva- ja Viljandimaal. Nii täituks siis lõpuks ka Sakala peatoimetaja asetäitja unistus aastast 2019.

Jäätmejaamaga on juba uued plaanid

Eelmisel nädalal oli siin juttu, et Eesti Keskkonnateenused AS peab Viljandi linnavalitsusega läbirääkimisi Viljandi jäätmejaama edasiseks kasutamiseks. Näib, et nendele läbirääkimistele on nüüd linna poolt kriips peale tõmmatud.

Nimelt on linnavalitsus otsustanud esitada linnavolikogu 23. septembri istungi päevakorda otsuse eelnõu, mis puudutab nõusoleku andmist riigihanke korraldamiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks ja linnavara tasuta kasutamiseks. Selle eelnõu kohaselt antakse riigihanke võitjale lepingu kehtivuse ajaks otsustuskorras tasuta kasutada Viljandi jäätmejaama kinnistu. See tähendab, et temaga sõlmitakse leping ka jäätmejaama käitamiseks.

Volikogult taotletakse luba otsida jäätmeveo teenuse osutajat perioodiks 1. aprill 2022 kuni 31. märts 2027, kuid eelnõu seletuskirjast selgub, et soovitakse kasutada 3+2 skeemi, mille puhul leping sõlmitakse kolmeks aastaks koos võimalusega pikendada seda veel kaheks aastaks. Sarnase võimaluse pakkus linnavalitsus välja ka EKT-ga jäätmejaama edasise kasutamise üle peetud läbirääkimistel, kuid EKT soovis pikendada oma lepingut kohe viieks aastaks.

Meenutuseks, et juba oma linnavalitsusega peetud läbirääkimiste alguses teatas EKT, et kui nendega sõlmitud lepingu tähtaega ei pikendata, tekib Viljandi linna kaks omavahel konkureerivat jäätmejaama, sest EKT peab oma vajadusteks rajama oma jäätmejaama ja hakkama seal teostama praegu Viljandi jäätmejaamas tehtavaid toiminguid. Oleks muidugi parem, kui nii ei läheks, aga välistada sellist arengut nüüd ilmselt ei saa.

Selle teema lõpetuseks siin täna üks väike tähelepanu test. Linnavalitsuse koostatud otsuse eelnõus on juhtumisi eksitud jäätmejaama kinnistu numbriga (kirjutatud on 126539, kuid peaks olema 2881539). Jälgime huviga, kas see enne linnavolikogu istungit või selle käigus parandatakse – või võetaksegi vastu otsus, millega lubatakse anda otsitava jäätmeveo teenuse osutaja kasutusse kinnistu, mis asub tegelikult hoopis Viljandi vallas ega kuulu üldse Viljandi linnale.

Maramaa pst 1 detailplaneering

Projektikoda OÜ on saanud valmis Maramaa pst 1 detailplaneeringu, mille koostamine algatati linnavalitsuse poolt kinnistu omaniku Edela Gaas OÜ taotlusel kevadel. Detailplaneering näeb ette olemasoleva kinnistu jagamise kaheks krundiks, praegu olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamise äri-ja kortermajaks ning kortermaja püstitamise ka tekkivale uuele krundile. Selles piirkonnas viimasel ajal pingeid tekitanud haljastusküsimustes jäädakse napisõnaliseks.

Detailplaneeringus mööndakse, et planeeritav ala on väljakujunenud haljastusega, seal kasvavad küpses vanuses puud ja põõsad. Ühest küljest öeldakse küll, et “ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse kaitsmiseks,” aga teisest küljest “olemasoleva haljastuse säilitamise/likvideerimise kohustust detailplaneeringuga ei seata. Krundi haljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.” Kohalike rahustamiseks olgu öeldud, et Maramaa pst tänavaäärsed puud jäävad selle kinnistu piirest välja, jutt puudutab ainult aias sees kasvavaid.

Tänan kõiki, kes on saatnud (või veel saadavad) vihjeid teemade kohta, mis võiksid siin enne valimisi kajastamist leida. Kõigest ma kohe kirjutada ei jõua, võtan neid aegamisi järjest ette. Tänane uudistevalik on selline…

Keskerakonna esinumbriks tuntud roolijoodik

Keskerakonna esinumbriks on kohalikel valimistel Viljandi linnas riigihalduse minister Jaak Aab. Tallinnas elav Aab kandideeris Viljandi linnapeaks ka 2009. aastal, kogudes siis erakonnale 335 häält. Linnavolikogu liikmeks ta toona siiski ei asunud, sest eelistas sellele riigikogulase kõrgepalgalist ametikohta.

2018. aastal saavutas Aab laiema üleriigilise tuntuse sellega, et jäi Tartus politseile vahele alkoholijoobes autot juhtides, ületades ühtlasi lubatud piirkiirust. Enam kui kuu aega hiljem astus ta selle tõttu lõpuks isegi ametist tagasi, kuid juba pärast 2019. aasta parlamendivalimisi naasis Keskerakonna tähtis asjapulk oma soojale kohale valitsuses.

Tegemist ei olnud esimese korraga, mil Aab alkoholijoobes rooli istus. Juba 30 aastat varem, 1988. aasta augustis kaldus ta öösel kella nelja ajal Viljandist Sultsi kihutades vastassuunavööndisse, põrgates kokku künka tagant tulnud mootorratturiga, kes viidi jalavigastusega haiglasse. EKP kohaliku algorganisatsiooni juhtkond karistas Aabi, kes oli sel ajal ELKNÜ Viljandi Rajoonikomitee I sekretär, selle eest range noomitusega arvestukaardile kandmisega. Mõned nõudsid siis küll tema tagandamist rajooni komsomolijuhi kohalt, kuid libedik vingerdas ennast välja.

EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu ajaleht Sakala vaikis 1988. aastal juhtunu maha. Aabi kureerimisel oli korraldatud äsja populaarne muusikafestival Rock Ramp, mille lõpetamise järel ta oligi alkoholijoobes autot juhtides avarii teinud. Nähtavasti ei tahetud heita sellisele aktiivsele noorele seltsimehele varje, mis võiksid kahjustada kuidagi tema edasist poliitilist karjääri. Nagu näha, ongi mees jõudnud elus päris kaugele, kandideerib ta ju nüüd lausa Viljandi linnapeaks.

Suurkask: EKRE on Viljandi juhtimisega rahul

EKRE linnapeakandidaadiks on Viljandi linnas sel korral Rein Suurkask. Nelja aasta eest seda rolli täitnud Jaak Madison, kes esines siis viljandlasena, kandideerib tänavu hoopis Tallinnas, kus ta elas tegelikult ka eelmiste kohalike valimiste ajal. 2017. aastal kogus Madison üksinda 65,4% Viljandis EKRE-le antud häältest. Erakond sai siis tänu temale linnavolikogus kaks kohta, kuid selle tegevus on jäänud seal ootamatult tagasihoidlikuks (eriti pärast Madisoni lahkumist europarlamenti).

Sakalale antud südamlikus intervjuus rääkis Suurkask nüüd, et tema hinnangul on juhitud Viljandi linna viimase nelja aasta jooksul üsna hästi, hindeks võiks panna lausa 4+, sujunud on ka linnavalitsuse ja volikogu koostöö ning kurta ei saa sellegi üle, kuidas EKRE-t on otsuste langetamisse kaasatud. Mis puudutab EKRE võimalikke tulevasi koalitsioonikaaslasi, siis ideaalseks koostööpartneriks nimetas Suurkask Isamaad, aga ei välistanud samas ka sotse, täpsemalt siis nende loodud valimisliitu Südamega Viljandis. EKRE linnapeakandidaadi sõnul on seal “toredaid ja tublisid inimesi, kellega koos annaks linna juhtida küll.”

Mäletatavasti süüdistas EKRE eelmine linnapeakandidaat Madison pärast valimisi Sakala veergudel Viljandis moodustatud võimuliitu täiesti otsesõnu poliitilises prostitutsioonis, sest sinna ei kaasatud valimistel enim hääli kogunud sotse. Tema hinnangul näitasid 2017. aasta valimistulemused, et IRL (tänase nimega Isamaa) ei saanud valijate hinnangul oma tööga hakkama.

Nähtavasti tuleb valijatel arvestada nüüd tõsiselt võimalusega, et EKRE-t valides võidakse saada Viljandi linnapeaks sotsiaaldemokraat, täpsemalt siis Helmen Kütt, kes kujuneb tõenäoliselt taas suureks häältemagnetiks. Lühidalt: valid EKRE, saad sotsist linnapea! Loodetavasti on kõigile EKRE toetajatele Viljandis ikka selge, et see nii võib minna, sest muidu võib ju nende ehmatus olla pärast küll päris suur.

Juhhuuu! Linnavalitsus täidab oma lubadusi!

Nagu teada, lubas abilinnapea Kalvi Märtin (Reformierakond) juba 13. augustil Uuel tänaval meeleavaldajatega kohtudes, et seal vastasseisu tekitanud projektiga minnakse igal juhul edasi, puud võetakse maha, sest selline on linnavalitsuse otsus. Nüüd on selgunud, et tegemist ei olnud niisama suusoojaks aetud tühja jutuga.

Samas on rõõmustav, et ka korteriühistu Lääne 6 mure linna paigaldatud pakendikonteineritega, millest oli siin juttu eelmisel nädalal, sai lõpuks ikkagi lubatud lahenduse. Üks teema enne valimisi jälle laualt maas. Tore. Kahju ainult, et KÜ Lääne 6 pöördumised ei viinud sellise tulemuseni juba varem, mistõttu kaasasid nad lõpuks keskkonnaameti, kust pöörduti esmaspäeval linnavalitsuse poole omapoolse järelepärimisega selle kohta, mida Viljandi linnavalitsus kavatseb probleemi lahendamiseks ette võtta.

Teisipäeval vastati linnavalitsusest keskkonnaametile, et lendprügi edasikandumise pidurdamiseks ehitatakse nõuetekohane aed, aluspind aga täidetakse killustikuga, et vältida metallkonteinerite roostetamist. Kolmapäeval sündmuspaigast möödudes nägin, et tööd käisid. Eeldan, et need on tänaseks lõpetatud. Korteriühistu mitu aastat kestnud võitlus päädis nüüd ehk vähemalt rahuldava tulemusega.

Linnavalitsusest keskkonnaametile saadetud vastuses mainiti muu hulgas, et oktoobri esimeses pooles peaks jõudma Viljandisse kolm riidekonteinerit, millest üks on plaanis paigutada samuti sinna Maksimarketi juurde. See on kindlasti rõõmustav uudis paljudele viljandlastele, kes on vedanud oma kasutult seisma jäänud riideid seni Tartusse või kuhugi mujale.

Läbirääkimised jäätmejaama kasutamiseks…

Juhtumisi peab Eesti Keskkonnateenused AS just praegu Viljandi linnavalitsusega läbirääkimisi Viljandi jäätmejaama edasiseks kasutamiseks. Jäätmejaam asub sisuliselt linnast väljas, aga ametlikult linna haldusterritooriumil. Linn on teinud sinna suuri investeeringuid, näiteks alles eelmisel suvel paigaldati uus autokaalu süsteem, mis läks maksma ligi 73 tuhat eurot. Jäätmejaama opereerimine on antud aga EKT kätte. 2012. aastal kümneks aastaks sõlmitud leping kehtib järgmise aasta veebruari lõpuni.

Juuli lõpus esitas EKT linnavalitsusele taotluse lepingu tähtaja pikendamiseks kümne aasta võrra. Seda võimaldav punkt on sees kehtivas lepingus. Samas väljendati valmisolekut pikendada seda, kui linnavalitsus nii soovib, viie aasta võrra koos õigusega pikendada tähtaega seejärel poolte vastastikusel kokkuleppel veel viie aasta võrra. See tähendab, et linn saaks siis viie aasta pärast asja uuesti kaaluda.

24. augustil saadeti linnavalitsusest sellele vastus, milles teatati, et linnavalitsus on valmis kaaluma lepingu pikendamist, kui EKT nõustub tegema seda perioodiks 3+2 aastat (st. kolme aasta pärast saaks linn lepingu lõpetada), jättes uuest lepingust välja võimaluse seda viie aasta pärast veel pikendada. Ühtlasi leiti, et vara võiks olla EKT kasutuses tasuta (praegu tuleb tasuda selle eest linnale sümboolsed 1250 eurot aastas), kuid linn peaks saama tasu kõigi jäätmejaama sissetulevate, sealhulgas eraisikute kaubavoogude eest 4 eurot/tonni kohta.

Läbirääkimiste lähtekohana on sellised nõudmised linna poolt vaadates võib-olla asjakohased, aga EKT nendega muidugi nõustuda ei saanud. Eile saatsid nad linnavalitsusele vastuse, milles märkisid, et lepingu pikendamine vaid kolmeks aastaks (õigusega pikendada seda seejärel veel kaheks) ei anna neile vajalikku kindlust oma edasise tegevuse kavandamisel, sest puudub alus oodata, et tähtaega kolme aasta pärast ka tegelikult pikendatakse. Kompromissina pakkus EKT välja pikendada tähtaega viie aasta võrra ilma õiguseta seda täiendavalt pikendada.

Vara kasutamist puudutava tasu osas nõustus EKT, et kasutab Viljandi jäätmejaama praegu sisuliselt tasuta, kuid samas märgiti, et selle opereerimisega seoses kantakse aastas kulusid 95-100 tuhat eurot. Seetõttu leiti, et selle linna poolt nõutava 4 eurot/tonni kohta võiks kanda need, kes jäätmejaama jäätmeid üle annavad. See tähendab, et siis tuleks suurendada jäätmete vastuvõtutasu.

Ühtlasi paluti linnavalitsuselt selgitusi veel mitmete kummaliste nõudmiste kohta. Neist huvitavaim on see, et linnavalitsus tahab eraldada jäätmejaamas 3000-3200 ruutmeetrise ladustusala, mida saaks hakata kasutama linna korraldatud jäätmeveo hanke võitja, kellel tuleks lasta kasutada ühtlasi jäätmejaama platvormkaalu, teid ning ampri võimekust.

Tsiteerin: “EKT-le jääb ebaselgeks, miks peaks korraldatud jäätmeveo hanke võitjal olema õigus kasutada maa-ala Viljandi jäätmejaamas, kui korraldatud jäätmeveo hanke tingimuste kohaselt tuleb kõik Viljandi linna korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed anda üle Viljandi jäätmejaama? Seda enam, et korraldatud jäätmeveo hanke võitja peab jäätmed Viljandi jäätmejaamas üle andma Viljandi Linnavalitsuse kehtestatud hinnakirja alusel, mis on kõigile konkursiosalistele teada, ja Viljandi linn saab Viljandi jäätmejaamas vastuvõetavatelt jäätmetelt tasu 4 eurot/tonni kohta? Palume selles osas Viljandi Linnavalitsuse täiendavat selgitust.”

See on tõesti huvitav küsimus. Loodetavasti on linnavalitsusel olemas sellele hea vastus. EKT kinnitas, et on valmis linnavalitsuse ettepanekuid täiendavalt arutama, et hinnata omalt poolt lepingu jätkamise otstarbekust. Juuli lõpus lepingu tähtaja pikendmiseks esitatud taotlus oli tegelikult reaktsioon linnavalitsusest saadud e-kirjale, millega pakuti lepingusse muudatusi. Samas märgiti juba siis, et kui lepingu tähtaega ei pikendata, tekib Viljandi linna kaks omavahel konkureerivat jäätmejaama, sest EKT peab oma vajadusteks rajama oma jäätmejaama ning hakkama seal teostama praegu Viljandi jäätmejaamas tehtavaid toiminguid.

Kas see ei peaks olema nüüd kohalike valimiste teema? Kas kohalik uuriv ajakirjandus ei peaks uurima, millised on lugupeetud linnapeakandidaatide seisukohad Viljandi jäätmejaama tuleviku ja prügimajanduse osas? Nähtavasti mitte. Keda sellised räpased teemad ikka huvitavad, eks? Räägime parem sellest, kui palju kõik Viljandit armastavad! Ja millised imelised visioonid inimeste päid täidavad! Taastame ordulossi ja ronime redeliga pilve peale!

Politseimaja “bassein” valmistab endiselt muret

Tänase uudistebloki lõpetuseks veel üks väike kommunaalprobleem, mis vajab ilmselt üleriigilist tähelepanu. Riigi Kinnisvara Lõuna piirkonna kinnisvarahaldur on pidanud Viljandi linnavalitsusega juba mitu aastat kirjavahetust selle tõttu, et pärast Pargi tänava remonti, mille käigus valmis selle äärde uus kõnnitee, tekib Viljandi politseihoone peaukse ette vihmase ilmaga suur veelomp, mis ei lase kuiva jalaga hoonesse pääseda. Seda seetõttu, et ei ole enam vee äravoolu kallakuid ja teeremondi käigus ei tehtud ka sadeveekaeve. Seni ei ole probleemile lahendust leitud. Viimase kirja saatis ta linnavalitsusse sel teemal esmaspäeval.

Siin on nüüd järjekordne sats viljandlaste jaoks olulisi uudiseid, millest Sakala ei ole jõudnud (praegu veel) kirjutada. Kui keegi teab midagi huvitavat, millest tahaks selle rubriigi kaudu teistelegi teada anda, võib minuga julgesti ühendust võtta. Igasugust jama ei hakka ma siin muidugi avaldama, kontrollin ikka kõik enne üle.

Plaanitakse hoolekandekeskuse kohatasu tõstmist

Linnavolikogu revisjonikomisjoni viimasel istungil kuulati ära Viljandi Hoolekandekeskuse juhataja Ain Keerup, kes rääkis muu hulgas, et asutuse palgafondi suurendamiseks tuleb ilmselt tõsta kohatasu. Sotside esimehe Juhan-Mart Salumäe (Südamega Viljandis) juhitav komisjon otsustas pöörduda linnavalitsuse ja linna sotsiaalameti poole ettepanekuga uurida välja, kui kõrge on kohatasu teistes sarnastes hoolekandeasutustes. Ülevaade sellest tuleb koostada oktoobris valitava linnavolikogu uue koosseisu revisjonikomisjonile.

Viljandi Hoolekandekeskus asub Viiratsi alevikus, mis jääb küll ametlikult Viljandi valla haldusterritooriumile, kuid on sisuliselt Viljandi linna eeslinn. Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on see Viljandi linna hallatav asutus. Varem tegutses mitme omavalitsuse loodud sihtasutusena. Praegu on seal kohatasu 980 eurot kuus. Sellele lisandub veel mähkmete ja ravimite tasu.

Keerup rääkis revisjonikomisjoni istungil, et palgakulu moodustab hoolekandekeskuses juba praegu 75% kõikidest kulutustest, mistõttu on kohti kokkuhoiuks raske leida, ja oodata võib selle osakaalu edasist suurenemist. Keskuses on 14 hooldaja ametikohta, millest on hetkel täidetud 13. Kuulutused uute töötajate otsimiseks on pidevalt üleval, kuid huvilisi on järjest vähem, sest makstav palk (praegu pakutakse 840–1000 eurot bruto) ei motiveeri inimesi sellisele raskele tööle kandideerima.

Hoolekandekeskus on 100% väljamüüdud, aga hooldusele saabuv klientuur on järjest voodikesksem ja raskem, mis tähendab hooldajatele suuremat töökoormust. Töötajatel tuleb teha sageli ületunde, kuid see avaldab omakorda survet palgafondile. Keskmine hooldaja on vanuses 55+, üks murekoht on ka nende digipädevus.

Probleem on seega tõsine, palgafondi suurendamiseks on vaja kuidagi raha juurde saada, aga kui võrrelda kohatasu sellega, mida nõutakse Viljandi valla hoolekandeasutustes, siis ilmneb, et see on juba niigi kõrge. Pärsti pansionaadis (linna teises servas, kohe Viljandi haigla kõrval) on hoolduskoha tasu 850, põetuskoha tasu 900 eurot kuus. Kärstna hooldekodus 780-820, Kolga-Jaani hooldekodus 820 eurot kuus. Kusjuures need hinnad hakkasid kõigis kolmes kehtima alles käesoleva aasta algusest.

Minu arvamus: arvestades selle juba niigi suhteliselt kõrget taset ning Viljandi elanike üldist palgataset (keskmine brutopalk oli Viljandimaal tänavu esimeses kvartalis statistikaameti andmetel 1188, aga mediaanpalk 1040 eurot), ei ole kohatasu tõstmine vastuvõetav – lisaraha hoolekandekeskuse palgafondi suurendamiseks on vaja leida linnaeelarvest.

Viljandisse tahetakse rajada veel üks kaubamaja

Sakala Teed OÜ esitas linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks, et lammutada täielikult Riia mnt 1 asuv kunagine teedevalitsuse kompleks (kõik olemasolevad hooned) ning rajada selle asemele kaubandus- ja teenindushoone koos 120-kohalise parklaga. Rajatav uus kaubamaja on kavas paigutada piki Reinu teed ja osaliselt Riia mnt äärde nii, et Reinu tee ja Riia mnt nurk on hoonestatud. Hoonel peaks olema üks korrus ja kõrgust kuni kaheksa meetrit. Linnavalitsus otsustas saata detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu linnavolikogu 23. septembri istungile.

Minu arvamus: mõistlik plaan. Probleem oleks siis, kui see kaubanduskeskus tahetaks rajada Kalmu tänava äärde, nii et see piirneks sisuliselt vana kalmistuga, aga kuna kinnistu sellesse poolde on kavandatud parkla, mida saavad hakata kasutama ka surnuaias käijad, võib seda pidada sellest vaatepunktist pigem positiivseks. Samas ei ole muidugi teada, mida arvavad Reinu tee teises servas elavad inimesed sellest, kui nende vastu üle tee ehitatakse kaubamaja. Kõik ei pruugi selle üle ilmselt rõõmustada, kuigi poes käia oleks neil seal ju väga mugav.

Linnavalitsus muudkui lubab, aga tehtud ei ole midagi

Juuni alguses jõudis Sakala veergudele kurioosne juhtum, kus korteriühistu Lääne 6 saatis linnale 400-eurose arve, sest nende muruplatsi ääres, Maksimarketi taga asuvad linna poolt paigaldatud prügikastid on pidevalt ääreni täis ja prügi lendab sealt korteriühistu maale. Linnavalitsus leidis siis, et arve tasumiseks puudub seaduslik alus. Samas aga kinnitati ühistule saadetud vastuses, et mõistetakse mure tõsidust ning kavas on ehitada sinna korralik pakendikonteinerite ala, mis on eraldatud ja piiratud aiaga, et vältida pakendite laiali lendamist.

Aeg lendas, aga kohapeal midagi ei muutunud. Seetõttu saatis KÜ Lääne 6 juhatuse esimees Kalle Edula 10. augustil linnavalitsusele järjekordse pöördumise, milles palus infot selle kohta, millal linna poolt paigaldatud prügikastid teisaldatakse. “Siiamaani pole mingit tegevust märgata, lagastamine käib rõõmsalt edasi,” märkis Edula. “Palume vastata ning reageerida nii kiiresti kui võimalik. Hiljemalt augusti lõpuks.”

Möödus mitu nädalat. 25. augustil saatis linna haldusameti juhataja Andres Mägi lõpuks vastuse, milles teatas, et konteinereid sealt teisaldama ei hakata. Küll aga on kavas luua neile killustikalus ning aiaga piiratud ala, et vältida edasist prügi laiali kandumist. Platsi valmimistähtajaks on seatud 31. august 2021 ehk teisipäev. Reedel kohapeal mingeid töid veel ei käinud. Hoiame arengutel silma peal! Loodan, et KÜ Lääne 6 prügimure saab siiski enne valimisi lahendatud, sest muidu pean hakkama volikokku pääsemise korral seda teemat seal ise tõstatama.

Kommentaar: Sakala üritab päästa Kivibergi nahka

Nädal tagasi sai siin avalikustatud erakonna Eesti 200 linnapeakandidaadi Ando Kivibergi katse hoiduda eelmisel aastal ärajäänud komöödiafilmide festivali Wilkom korraldamiseks linna poolt eraldatud toetuse tagasimaksmisest. Kiviberg ei suutnud esitada saadud raha kasutamise kohta korrektset kuluaruannet. Seetõttu langetas linnavalitsus nüüd esmaspäeval otsuse toetus tagasi nõuda, tuues vastavas korralduses välja, et on alust arvata, et toetust ei ole kasutatud sihipäraselt.

Pärast seda ärkas lõpuks ka kohalik ajaleht Sakala, mille peatoimetaja asetäitja Marko Suurmägi üritas jätta aga teemat kajastades muljet, et Kiviberg tahtis jätta toetusraha tagasi maksmata selleks, et saaks kasutada seda festivali korraldamiseks järgmisel aastal. Sakala juhtkirjas muretseti, et niisugune käik muutis teda ja tema erakonda rünnatavaks.

Linnavalitsuse dokumendiregistris leiduvatest kirjadest ilmneb aga, et Kivibergile selgitati juba aasta alguses, kui saadeti meeldetuletusi kuluaruannete esitamise kohta, et nende õigeks ajaks esitamata jätmisel ei saa kuus kuud peale aruande laekumist Viljandi linnalt uut toetust taotleda, aga “kui tegevusi ei toimunud, siis kandke toetussumma tagasi ning kõik ongi korras.”

Seega oleks Kiviberg saanud eelmiseks aastaks eraldatud toetuse lihtsalt tagasi maksta, säilitades võimaluse taotleda uuesti toetust käesoleval aastal. Kuna ta otsustas hakata selle asemel venitama aruannete esitamisega, langes see võimalus ära. Ja et nõuetekohane aruanne jäigi lõpuks esitamata ja Kivibergi juhitav MTÜ Viljandi Filmisõbrad ise saadud raha tagasi ei kandnud, mistõttu pidi linn hakkama seda nüüd ikkagi ametlikult tagasi nõudma, ei saa ta järgmisel aastal selle filmifestivali korraldamiseks linnalt enam üldse toetust taotleda. Sellised on reeglid.

On iseenesest mõistetav, et Sakala, mille väljaandja Postimees Grupp arvelduskontole liikus ühe varasema aruande kohaselt edasi pool (parandus: kolmandik; tänan Sakala peatoimetajat Hans Väret, kes sellele eksimusele tähelepanu juhtis!) 2019. aastal Wilkomi korraldamiseks Viljandi linna poolt eraldatud toetusrahast (reklaami eest tuleb ju maksta), üritab Kivibergi nahka päästa, kuid see ei muuda kuidagi linna dokumendiregistris leiduvatest materjalidest vastu vaatavat pilti, millest jääb kahjuks tõesti mulje, et saadud toetust ei ole kasutatud sihipäraselt. Kivibergi jutt sellest, et raha sooviti hoida järgmiseks aastaks, näib olevat nüüd lihtsalt hämamine.

Sakala võib näha selliste asjade väljatoomises kohutavat poliitilist rünnakut Kivibergi ning tema erakonna vastu (tegelikult peaksid olema just Sakala ajakirjanikud ise need, kes sellistele asjadele esimesena valgust heidavad – praegu võeti veebruarist saadik kerinud teema üles alles siis, kui seda ei saanud enam ignoreerida), aga minu arvates väärib Viljandi paremat. Selline nihverdaja meie linnapeaks ei sobi. Inimesed, kes tahavad anda hääle tingimata erakonnale Eesti 200, valigu parem Kaspar Taimsood.

Valimisliit Südamega Viljandis sai registreeritud

Viljandi linna valimiskomisjon langetas neljapäeval otsuse registreerida kohalikeks valimisteks valimisliit Südamega Viljandis, mis oli seni tegutsenud mitteametliku ühendusena. Samal päeval komisjonile valimisliidu registreerimiseks esitatud teatise ja seltsingulepingu kohaselt on selle moodustajateks Juhan-Mart Salumäe ja Kristjan Mändmaa. Nemad on nüüd seaduse silmis seda valimisliitu juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad ühtlasi erakonnaseadusest tulenevate kohustuste, sealhulgas valimiskampaania aruande esitamise eest.

Seda aruannet saab olema kindlasti huvitav lugeda, et vaadata kas kõik sinna ikka korrektselt kirja pannakse. Näiteks nimetatud valimisliidu veebilehe, mis avati juba kevadel, on registreerinud Mändmaa oma firma OÜ Lepp ja Nagel nimele. Kui ettevõte ei esita valimisliidule lõpuks selle eest arvet, tuleb seda käsitleda erakonnaseaduse mõistes keelatud annetusena. Ka mina ise pean kirjutama endale lõpuks arve selle eest, et kasutan seda veebilehte siin valimiskampaania tegemiseks, aga valimisliidu puhul läheb kogu aruandlus veel palju keerulisemaks.