Järgnev arvamuslugu valmis 6. märtsil ja ilmus ajalehes Sakala toimetatud kujul 11. märtsil 2026.
Elame kahjuks huvitaval ajal. Tõenäoliselt peavad omavalitsused hakkama koostama peagi saabuva uue reaalsusega kohanemiseks negatiivseid lisaeelarveid. Seda tehes tasub pidada meeles, et kokkuhoid algab väikestest summadest. Ükski põhjendamatu kulutus ei ole nii väike, et selle võiks jätta kärpimata.
Midagi ongi selles osas juba tehtud. Hoolimata opositsiooni teravast kriitikast tegi Viljandi linnavolikogu oma töökorras muudatuse, mille tulemusel lõpetatakse volikogu istungi päevakorra projekti avaldamine ajalehes Sakala. Sellega loodetakse hoida kokku kuni 3600 eurot aastas. Mõistlik otsus.
Helmen Kütt (valimisliit Südamega Viljandis) avaldas seda muudatust kritiseerides arvamust, et küsimus ei ole rahas. Ta tõi selle tõestuseks välja, et ainuüksi volikogu jaanuarikuu istungi toitlustamise arve oli 496 eurot. Väga hea, et sellistele kulutustele nüüd tähelepanu pööratakse. Minu arvates peaks järeldus olema muidugi täpselt vastupidine sellele, mille tegi sotsiaaldemokraat Kütt. Nimelt tuleks loobuda ka linnavolinike toitlustamisest.
Volikogu istungil osalemise eest makstav tasu on piisav selleks, et inimesed saaksid vajadusel endale sinna kaasavõtmiseks ise süüa ja juua osta. Selline linnavolinike ühiskondlik toitlustamine, mille peab veel eraldi kinni maksma, ei ole linnale tegelikult vajalik.
Juba detsembris ja jaanuaris toimunud istungitel, kus volikogu töökorra muutmist arutati, muretsesid opositsionäärid, et selle muudatusega kahaneb eakamate inimeste ligipääs olulisele infole. Tugev vastuseis sellele ilmnes nüüd ka seeniorite nõukojas. Kindlasti tuleks nende muredega arvestada.
Viljandi linnavalitsusel on olemas oma ajaleht, mis jõuab iga kuu ka nendesse linnas asuvatesse postkastidesse, kuhu Sakala ei ole tellitud. Mõistlik oleks nihutada selle ilmumisaega veidi hilisemaks ning avaldada volikogu istungi päevakord edaspidi selles lehes. See ei pea ilmuma tingimata kogu maakonnale suunatud väljaandes, mis paljude viljandlasteni ei jõua. Volikogu istungi päevakorra projekti avaldamisest linnavalitsuse ajalehes võiks saada aga lihtsalt hea tava, seda ei ole vaja volikogu töökorda eraldi kirja panna.
Samuti oleks mõistlik kolida volikogu istungid tagasi linnavalitsuse hoonesse. Sakala Keskuse kasutamine nende jaoks on selgelt raiskamine. See linnavalitsuse hoones toimunud volikogu erakorraline istung, kus võeti vastu avaldus Ukraina toetuseks, tõestas selgelt, et ka istungitest veebis ülekannete tegemist ei ole tingimata vaja erafirmalt sisse osta. Piisas ka lihtsamast lahendusest.
Küsimus on nüüd tegelikult päris suurtes summades. Enne ametist lahkumist allkirjastas eelmine linnapea Johan-Kristjan Konovalov (Reformierakond) kuni 2029. aasta lõpuni kehtiva lepingu, mille alusel makstakse volikogu istungist Viljandi linna kanalil YouTube-is ühe tunni ülekande ja videosalvestuse tegemise ja salvestuse järelvaadatavaks tegemise eest 262,79 eurot. See teeb iga minuti eest 4 eurot ja 38 senti. Jaanuaris ja veebruaris toimunud linnavolikogu korraliste istungite salvestused kestavad kokku 12 tundi, 14 minutit ja 12 sekundit. Seega tuleb linnal ainuüksi nende kahe kuu istungite ülekannete ja salvestuste eest tasuda kehtiva lepingu järgi 3215 eurot ja 67 senti.
Eelmise lepingu kohaselt, mis sõlmiti 2021. aastal, tuli tasuda linnavolikogu ühe istungi ülekande ja salvestuse eest esialgu 688,80 eurot, aga 2024. aasta veebruarist alates toonase linnapea Madis Timpsoni (Reformierakond) nõusolekul 930,86 eurot. Nüüd makstakse tunnihinda. Mida kauem istung kestab, seda rohkem linnal raha kulub.
Arvestades, et juba vähem kui aasta pärast toimuvad parlamendivalimised, mille lähenedes muutuvad linnavolikogu istungid tõenäoliselt senisest veelgi suuremaks edevuse laadaks, sest kõik siis kandideerida plaanivad inimesed üritavad nüüd valijatele kuidagi silma jääda, võiks linn nende ülekannete tegemiseks sõlmitud lepingu üles öelda. Aga see eeldab, et istungid kolitakse tagasi linnavalitsuse hoones asuvasse saali, kust ülekande saab tehtud ka erafirmat kasutamata.
Midagi on vaja võtta ette ka kaasava eelarvega. Tänavu teostatakse selle raames idee, mille autor Kris Süld (Südamega Viljandis) oli selle esitamise ajal ja on ka praegu linnavolikogu liige, kellel on võimalik esitada oma ettepanekuid linnaeelarve tavapärase menetlemise käigus volikogus. Konkreetset ettepanekut järveäärse sporditaristu täiendamiseks varjualusega ei oleks ta saanud seal siiski esitada, sest jalgpalliklubi Viljandi Tulevik juhatuse liikmena on ta asjast otseselt huvitatud osapool. See tähendab, et tegemist olnuks toimingupiirangu rikkumisega. Nii et kaasavast eelarvest sai nüüd vahend, mille abil volikogu liige hiilis mööda korruptsioonivastasest seadusest. Ühest küljest kaval käik, aga teisest küljest mitte päris see, milleks kaasav eelarve oli algselt mõeldud.
Volikogu võiks kaaluda tõsiselt võimalust teha sel aastal hoopis negatiivne kaasav eelarve. See tähendab, et kõik saaksid teha ettepanekuid kulutuste kärpimiseks, siis hindaksid eksperdid linnavalitsuses nende teostamise võimalikkust ja toimuks rahvahääletus, mille võitnud kärped saaksidki lõpuks päriselt tehtud. See eeldab, et kogu linnaeelarve muudetakse detailselt kättesaadavaks mitte üksnes linnavolikogu liikmetele, vaid ka laiemale avalikkusele.
See soovitus võib tunduda lihtsalt ironiseerimisena, aga on tegelikult mõeldud tõsiselt. Ideid täiendavateks kulutusteks leiab alati, kuid raskusi on poliitikutel just kulutuste piiramisega, sest see võib osutuda ebapopulaarseks ja kutsuda esile avalikku vastuseisu nende poolt, keda kärped puudutavad. Kärbete tegemine kaasava eelarve kaudu aitaks selles osas ehk jõulisemalt edasi liikuda. Vähemalt õigustaks see paremini kaasava eelarve protsessi läbiviimisele tehtavaid kulutusi, mis on minu arvates samuti täiesti märkimisväärsed.
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).