Viljandi linnavalitsusest teatati, et minu esitatud ettepanekut kasutada kaasava eelarve vahendeid Trepimäe trepi uuendamiseks rahvahääletusele ei lasta. Ideede hindamisega tegelenud komisjoni otsuse põhjenduseks toodi, et idee elluviimise eeldatav maksumus ületab kaasava eelarve mahtu. Ma ei nõustu selle hinnanguga, kuid ei kavatse langetatud otsust vaidlustada. Selgitan kohe lähemalt!
Esitatud ettepanekus on selgelt kirjas: “Kui kasutada olevast summast ei piisa kogu trepi uuendamiseks, saab teha vajalikud tööd ära vähemalt osaliselt, sest trepp koosneb mitmest järgust.” Viljandi kunagine peaarhitekt Ülo Stöör on selle trepi ajalooga seoses meenutanud, et kui 1989. aastal otsustati projekteerida uus trepp, võeti vastu otsus jaotada selle ehitamine viide etappi, nii et igal aastal valmiks üks järk. Minu arvates saaks sarnast lahendust kasutada ka nüüd trepi uuendamisel.
Esitatud ettepanekus ei nõutud, et kogu trepp tingimata korraga terves ulatuses välja vahetataks. Ilmselge, et 60 tuhat eurot ei ole selle jaoks piisav raha. Küll aga on see kindlasti piisav uuendustöödega alustamiseks. Möönan, et kui osa trepist kaasava eelarve abil korda oleks saanud, seadnuks see linnavalitsuse surve alla leida vahendeid ka ülejäänud trepi uuendamiseks. Loomulikult oligi esitatud ettepaneku mõte sellist survet tekitada. Kuid samas ei oleks seatud sellega linnavalitsusele mingit kohustust see raha leida. Seega vastas esitatud idee tegelikult kaasava eelarve tingimustele.
Linnapea juhitud komisjoni otsus mitte lubada seda ideed rahvahääletusele on minu hinnangul seega põhjendamatu, aga samas mõistetav hoopis muudel põhjustel.
Kirjutasin ise linnapeale juba septembris, et ta peaks ennast selle komisjoni esimehe kohalt taandama, sest Trepimäe trepi uuendamise eestvedajaks asununa (ta avaldas Sakalas üleskutse taastada Trepimäe trepp annetuskampaania abil, rõhutades samas, et “kui Trepimäe taastamine võidab kaasava eelarve ideekonkursi, on see summa märkimisväärne seemneraha”) oli tal tekkinud ilmselge huvide konflikt, mis oli kujunenud nähtavasti ka märkimisväärseks piduriks teiste ideede laekumisele.
Linnapea selles siis mingit probleemi ei näinud. Nüüdseks oli aga jäänud sisuliselt ainsaks võimaluseks demonstreerida selle komisjoni erapooletust antud idee tagasi lükata. Mingis mõttes ju mõistlik otsus olukorras, kus vähemalt ühe teise idee esitajalt oli üks ajakirjanik juba küsinud, kas ta kavatseb kaasava eelarve menetluse vaidlustada, kui Trepimäe trepi uuendamine rahvahääletuse võidab. Usun, et see info oli jõudnud ka kõnealuse komisjoni liikmeteni. Selge see, et Viljandi sellist tähelepanu ei vaja.
Nüüd siis jõuame ajakirjanduse rolli juurde selles loos. Juttu, et esitatud ettepanek kasutada kaasava eelarve vahendeid Trepimäe trepi uuendamiseks ei vasta kaasava eelarve tingimustele, hakkas Sakala peatoimetaja asetäitja Marko Suurmägi ajama kõigepealt sotsiaalmeedias. Seejärel seati see kahtluse alla ka nimetatud väljaande juhtkirjas. Sakala mõju kohalikule poliitilisele klassile on aga teatavasti väga suur. Komisjoni otsus mitte lasta seda ideed rahvahääletusele pidi nüüd ilmselt vastama ka meedia ootustele.
Aga mis nüüd siis edasi saab? Kaasava eelarve vahendeid Trepimäe trepi uuendamiseks kasutada ei saa. Linnapea jutt korjandusest, mille Sakala arvamustoimetaja Triin Loide kuulutas kohe “nädala ettepanekuks”, on osutunud seni vaid tühjaks jutumulliks. Oleks tore, kui Sakala võtaks nüüd ohjad enda kätte ja ise Trepimäe trepi uuendamiseks raha hakkaks koguma (võiks küsida näiteks oligarh Margus Linnamäelt, kelle valitseva mõju all see väljaanne teatavasti on), aga vaevalt meie silmad seda näevad, sest tegemist ei ole enam Jakobsoni-aegse ajalehega, mis 19. sajandil selliseid aktsioone läbi viis.
Arvestades seda, et kõik valmistuvad juba hoogsalt kohalikeks valimisteks…
Mind ei ole nüüd keegi enda nimekirja kutsunud, pean osalema valimistel ilmselt jälle üksikkandidaadina. #kov2025 https://t.co/evgJir92j6
— Andres Laiapea (@laiapea) October 17, 2024
…tuleb siit nüüd üks minu valimislubadus: “Valituks osutumisel teen volikogus ettepaneku peatada Viljandi linnas neljaks aastaks kaasava eelarve kaudu vahendite jagamine ja kasutada selleks ettenähtud summasid Trepimäe trepi järk-järguliseks uuendamiseks. Samal otstarbel tuleb kasutada ka raha, mis kulunuks muidu kaasava eelarvega seotud teavituskampaaniatele, nende läbiviimise ning ideede kogumise ja sõelumisega seotud isikute töö tasustamiseks, keskkonnas VOLIS toimuva ideekorje ja rahvahääletusega seotud kulude katteks.”
Nüüd kaasava eelarve hääletusele pääsenud kuuest ettepanekust pooled on esitanud linnavolikogu liikmed, kusjuures kõik kolm kuuluvad parajasti võimul olevasse koalitsiooni. Ma ei väida, et nende ideed on millegi poolest halvad, kuid linnavolikokku kuuluvatel koalitsioonisaadikutel on võimalik esitada oma ideid linnaeelarve kasutamiseks ka volikogus. Kaasav eelarve on idee poolest mõeldud selliste elanike kaasamiseks linnaeelarve koostamisse, kellel seda võimalust ei ole. Tundub, et praegusel kujul on see vahend ennast Viljandis ammendanud ja mõistlik oleks panna see vähemalt mõneks ajaks pausile. Vabanevaid vahendeid võiks aga kasutada Trepimäe trepi uuendamiseks.