Järgnev arvamuslugu valmis 9. augustil ja sai saadetud kohe ajalehele Sakala, kuid on jäänud seal avaldamata. Olgu täienduseks märgitud, et linnavolikogu aseesimehele kuuluv koristusäri on teeninud viimase viie aastaga kasumit kõvasti üle poole miljoni euro ja dividendidena on ta võtnud sealt välja järjekindlalt 50 000 aastas – kasum, mis on makstud suuresti kinni Viljandi linna eelarvest. Tasub pidada meeles, kui kohalikud reformierakondlased räägivad vajadusest kusagilt midagi kärpida. Kui selles artiklis kirjeldatud olukord eksisteeriks Tallinnas, oleks asjaosalistel võib-olla juba ammu kaamerate ees käed raudu pandud või nad meedia survel ametist lahkunud, aga Viljandis on kõik nimetatud kolm härrasmeest jätkuvalt lugupeetud ja austatud linnakodanikud ning jälle kenasti valimistel kandideerimas.
Levinud arvamuse kohaselt on kaitsepolitseile pandud kohustus võidelda korruptsiooni vastu kuues suuremas linnas. Tegelikult see nii ei ole. Elanike arvu järgi on Eesti suuruselt kuues linn Viljandi, kuid kaitsepolitsei nimekirjas on meie asemel hoopis Jõhvi. See on kahtlemata viga, mis vajab parandamist.
Ma ei mõtle seda, et Jõhvi tuleks kapo huviorbiidist eemaldada. Ei, kindlasti mitte. Viljandi väärib aga sinna lisamist. See tõstaks meie linna staatust – kinnitaks ju see, et oleme Eesti mõistes oluline linn, kus esinev korruptsioon võib kujutada endast ohtu riigi julgeolekule.
Viljandi on olnud alati hea hüppelaud n-ö suurde poliitikasse. Meie kohaliku tasandi poliitika on selles osalevate isikute kaudu tänagi tihedalt seotud riikliku tasandi poliitikaga. 2021. aastal siin kohalikel valimistel kandideerinutest on viis täna Riigikogu liikmed, nende hulgas parlamendi õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esimehed, ning üks juhib peaministri bürood. Peaministri büroo juhataja ja kolm riigikogulast kuuluvad praegu ühtlasi Viljandi linnavolikokku.
Korruptsioonisüütegusid menetleb üldiselt tavaline politsei. Kuue omavalitsuse puhul on pandud see ülesanne kaitsepolitseile, sest sellised kuriteod on iseloomult varjatud ja neid on väga raske paljastada. Neid omavalitsusi peetakse nii olulisteks, et sealses korruptsioonis nähakse juba julgeolekuohtu, mille tõrjumisega peab tegelema kaitsepolitsei. Minu arvates võiks Viljandi linnavolikogu järgmine koosseis taotleda ka Viljandi lisamist sellesse nimekirja.
Tunnistan, et see mõte on ajendatud Viljandis koristusteenuse hangete ümber toimuvast.
Kui opositsioon tuli aasta alguses linnavolikogus välja ettepanekutega, mille rahalise katteallikana nähti koristusteenuse kulude vähendamist, märkisin ühes Sakalas avaldatud arvamusloos (“Viljandi eelarve on kärpekohti täis”, 21. jaanuaril), et mina ei tea, kui palju või kas üldse on selles osas kärpimisruumi. Tõin samas välja, et linn on ostnud seda teenust juba aastaid ettevõttelt, mille ainuomanik on linnavolikogu aseesimees, reformierakondlane Tiit Jürmann. Tema ettevõte võitis 2023. aastal riigihanke, kus oli ka teisi, kõrgemat tasu nõudnud pakkujaid.
Samas märkisin, et 2023. aasta detsembri lõpus, vaid paar päeva enne teenuse osutamise perioodi algust tehti sõlmitud lepingusse muudatus, millega hinnale lisandus lepingu reserv 20%. Avaldasin küll arvamust, et see näeb välja nagu mingi kahtlane skeem, kuid lisasin, et eeldatavasti oli asi vähemalt juriidiliselt korrektne, sest linnavalitsuse poolt allkirjastas muudatuse toonane linnapea, reformierakondlane Madis Timpson, kes on teatavasti hariduselt jurist. Kirjutasin veel, et sel aastal uut hanget korraldades võiks linnavalitsus jagada selle rohkemateks osadeks ning koondada neisse kokku sarnaseid objekte, et elavdada ka väiksematele tegijatele võimalust andes konkurentsi pakkujate vahel.
Kahjuks seda soovitust ei järgitud. Hange oli jagatud taas neljaks osaks ja viidi läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, mille puhul pakkumist küsiti ainult teenuse praeguselt osutajalt ehk linnavolikogu aseesimehe ainuomandis olevalt ettevõttelt. Ühtegi teist pakkumist sellest tulenevalt ei saadudki. 4. augustil allkirjastas praegune reformierakondlasest linnapea Johan-Kristjan Konovalov otsuse sõlmida leping, millega linn ostab järgmisel aastal sisekoristusteenust ligi 1,25 miljoni euro eest (koos nn reservi ja käibemaksuga).
Juriidiliselt on kõik korrektne. 2023. aastal kaheks järgnevaks aastaks teenusepakkujat otsides nähti ette võimalus lepingut hiljem sel moel ühe aasta võrra pikendada. Seda nüüd tehtigi.
Siinkohal tuleb aga mainida, et 2023. aasta lõpus vahetult enne teenuse osutamise perioodi algust lisandunud reserv ei olnud kaugeltki esimene kord, mil Jürmanni ettevõttele makstavat tasu pärast hanke toimumist suurendati. 2021. aastal kaheks järgnevaks aastaks sõlmitud lepingus tehti sarnane muudatus teenuse osutamise perioodi ajal, 2022. aasta sügisel. Toona põhjendati teenuse kallinemist riiklikult kehtestatud miinimumpalga tõusuga.
Kas kõigil Viljandi linnaga mingites lepingulistes suhetes olevatel äriühingutel peaks olema õigustatud ootus, et nende suhtes oldaks sama vastutulelikud? Või viitavad sellised muudatused lepingutes konkurentsipettusele, mille puhul riigihankele tehti teadlikult alapakkumus teadmisega, et hiljem saab hinda kõrgemaks kruvida?
Fakt on see, et 2021. aasta kohalike valimiste eel oli Jürmann Viljandis üks Reformierakonna heldemaid toetajaid, annetades erakonnale tuhandeid eurosid. Kui keegi väidab, et need hiljem tema ettevõttega sõlmitud lepingutes tehtud muudatused olid sellega kuidagi seotud, võib kuulutada ta elava fantaasiaga vandenõuteoreetikuks, kes levitab alusetut laimu. On ju täiesti loomulik, et üks ettevõtja toetab oma koduerakonda! Mingit korruptsiooni, kui seda esineb, suudaks siin tuvastada ainult kaitsepolitsei. Praegu on kõik sellised spekulatsioonid vaid kuulujutud, mis võivad olla tõesti alusetud.
Viljandi linnavalitsuse tellimusel viis OÜ Cumulus Consulting eelmisel aastal läbi põhjaliku auditi, et tuvastada linnaeelarves võimalikke kärpe- ja kokkuhoiukohti. Sõltumatud eksperdid andsid konkreetse soovituse “enne lepinguperioodi lõppemist kalkuleerida, kas koristusteenuste ostmine erasektorilt on otstarbekaim lahendus või on soodsam tegevuse korraldamine linna hallatava asutuse kaudu (näiteks Viljandi Linnahaldus moodustamine) või sõltuvalt töö/objekti liigist segasüsteemi rakendamine.”
Miks seda soovitust nüüd ei järgitud? Jürmanni koristusettevõtte kasum kasvas eelmisel aastal mühinal, kasumimarginaal oli 7,75% (üsna hea!), põhikliendiks Viljandi linn. Kalkulatsioonid võivad näidata, et koristajate palkamine Linnahooldusele sarnase asutuse koosseisu tähendaks Viljandi linnale tõesti rahalist kokkuhoidu, võimaldades samas tõsta koristajate palka. Üks mees saaks võtta lihtsalt välja vähem dividende.