Viljandi linnavolikogule on saadetud nüüd vähemalt kolm pöördumist, milles väljendatakse vastuseisu linnavalitsuse otsusele likvideerida praegu Viljandis tegutsev nukuteater, et toetada selle arvelt ühte suuremat etendusasutust.
Kuigi linnavalitsuse vastavas pressiteates kuulutati, et “linn kavandab Viljandi Nukuteatri tegevuse ümberkorraldamist, et tagada teatri jätkusuutlik areng” ning “koostööpartneri leidmiseks kuulutatakse välja konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus”, levivad linnas jutud, et raha plaanitakse suunata ühele kahjumiga töötavale erateatrile, mis ei suutnud saada riigipoolset tegevustoetust ja vajab sellest tulenevalt hädasti muid sissetulekuallikaid.
Kuna minu meelest on äärmiselt küsitav, kas tegutseva nukuteatri likvideerimine Viljandis nukuteatri jätkusuutlikkuse tagamise nimel (“We had to destroy the village in order to save it,” nagu ütlevad klassikud) annaks soovitud tulemusi, panen need linna dokumendiregistris leiduvad pöördumised siia üles, et neid oleks huvilistel mugavam lugeda.
Mina annaksin volikogus hääle tegutseva nukuteatri sulgemise vastu, aga mina sinna teatavasti valituks ei osutunud. Kõigil neil, kes jagavad seda seisukohta ja kelle hääle saanud kandidaat või nimekiri osutus valituks, soovitan enda esindajaga seal nüüd kindlasti ühendust võtta ja oma arvamus teatavaks teha. Vähemalt ei ole siis põhjust hiljem endal kahetseda, et vaatasid seda lihtsalt vaikides pealt, kui linnas tegutsevat nukuteatrit kinni hakati panema.
Volikogu liikmete nimekirja ja kontaktandmed leiab siit: https://viljandi.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/
Harry Gustavson: Pöördumine Viljandi Linnavolikogu poole
Lugupeetud Viljandi Linnavolikogu liikmed!
Nukuteatrite Rahvusvahelise Ühenduse UNIMA liikmena ja UNIMA Eesti Keskuse asutajana ja pikaaegse juhatuse liikmena tunnen jätkuvalt suurt muret Viljandi Nukuteatri ümber toimuva pärast. See on minu põhikirjaline kohus osaleda nukuteatrikunsti puudutavate kultuuripoliitiliste otsuste tegemises ja osutada abi nende otsuste elluviimisel.
Käesolev kiri Teile on minu teistkordne pöördumine Viljandi Linnavolikogu poole. Jälgisin teatri ümber käivaid arutlusi ajakirjanduse vahendusel ja vestlesin seda teatrit kaua aega teeninud inimestega ka aasta tagasi. Tookordsel Viljandi Linnavalitsusel oli äärmiselt kahetsusväärne plaan Viljandi Nukuteater hävitada. Vabandan sõnakasutuse pärast, kuid „hävitamine“ on tõepoolest õige sõna selle kohta, milline oli Linnavalitsuse plaan aasta tagasi ja milline saab selle teatri tulevik olema, kui praegu esitatud plaanid ellu viiakse. Sellepärast kordan suurel määral oma tookordse pöördumise sõnastust. Muutunud pole ju midagi. Viljandi linn valis vahepeal volikokku uued inimesed ja vist enamus pole tookordse pöördumisega tuttav.
Nõustun Jaak Alliku lootusega ühes aastataguses artiklis, et kui Nukuteater Viljandis kaob, siis sobivate asjaolude korral tekib millalgi jälle midagi uut. Ainult – kas seda on vaja? Kas on vaja tühistada 70 aasta jooksul tehtud tööd? Ja alustada peaaegu nullist.
Nukuteater Viljandis on üks selle linna sümbol, mille arengusse on oma panuse 70 aasta jooksul andnud hulk pühendunud ja tunnustatud inimesi. Nukuteater eksisteerib Eestis juba 1936. aastast, mil Leo Kalmet asutas nukutrupi Draamateatris ja Taavet Poska lõi oma nukuteatri Pillerpall. Sealt liikusid nukud 1944. aastal edasi Riiklikusse Noorsooteatrisse, mis sai kasvulavaks tulevase iseseisva nukuteatri näitlejatele.
Kui Eesti NSV kultuurijuhid lubasid endale 1948. aastal lühinägeliku otsuse Noorsooteater likvideerida, läksid nukud taas Draamateatrisse, aga ka Ugalasse, Kuressaarde, Vanemuisesse jm. Ugala teater oli neist esimene, mis avati A. Satsi ja Noorsooteatrist üle toodud lavastaja Alice Mägi lavastusega „Sipelgas ja rohutirts“.
1951. aastal tehti uuskannapööre – nukutrupid kõigis teatrites likvideeriti. Teatriteadlane Eike Värk (DPh) on selle kohta kirjutanud (65 aastat Eesti kutselist nukuteatrit. Ajalugu ja Kroonikad. 2004): „Koos Ugala nukuteatri likvideerimisega lõppes ka Alice Mägi tegevus kutselises nukuteatris. Nukulavastaja, pedagoogi ja näitlejana etendas ta tähtsat osa nii Riikliku Noorsooteatri kui ka Ugala nukuteatri kujundamisel. Ent pärast esimesi edusamme jäid tema loomingulised plaanid mõlema teatri juures lõpuni realiseerimata.
Lõuna-Eesti noor publik vajas väga oma nukuteatrit. Võib vaid kurvalt tõdeda, et tollased instantsid, kelle võimuses oli otsustada ja käsutada Eestimaa kultuurielu, äsja loodu nii kergekäeliselt juba eos lämmatasid.“
Siiski tänu Alice Mägile nukuteatri leek Viljandis ei kustunud. Nukuteater alustas uuesti – nukuringina Viljandi Kultuurimaja juures. See oli 1955. aastal, 70 aastat tagasi. Ja seal alustas selle teatri arendamist ning kujunes pikaaegseks teatrijuhiks Vootele Kuusik.
Elujõulisena see teater algas, pälvides esimese nukuteatrina rahvateatri nimetuse. Elujõulisena ta jätkas, omandades tänu Viljandi tarkadele kultuurijuhtidele ainsana Eesti nukuteatritest munitsipaalteatri staatuse ja linna rahalise toe. Pärast Eesti Riikliku Nukuteatri ehk SA NUKU ümbernimetamist Noorsooteatriks on Viljandi Nukuteatril ainsa eestikeelse iseseisva nukuteatrina seni veel olemas maja, kuhu lapsed sisenevad tänavalt ukse kaudu, millel silt NUKUTEATER. Tänu ka eelmise Volikogu otsusele, mis tõmbas pidurit teatri üleviimisele raamatukogu ruumidesse.
Seda ajalugu kirja pannes tunnen ennast ebamugavalt, kuna eeldan, et Viljandi linnavalitsuses ja volikogus töötavad inimesed, kes oma noorusele vaatamata on sellest kõigest teadlikud. Kuidas muidu saab otsuseid teha? Nii ongi oht, et Linnavalitsuse hiljutise otsuse vormistamine Volikogu otsuseks viib nukukunsti viljelemise Viljandis tagasi 70 aasta tagusesse aega, tühistades nii Vootele Kuusiku kui ka Altmar Loorise elutöö.
Nukuteater on tehniline teater, mis vajab erilisi seadmeid. Teater ei ole ainult lava ja saal, vaid ka töökojad. Nukud on kunstiteosed ja ka nende säilimiseks on tähtis vajalike ruumide olemasolu. Mullu allutati Nukuteater Sakala Keskusele. Tundub, et see oli siiski õnnelik valik. Sakala keskuse juht on seni Nukuteatri suhtes väga mõistev ja toetav olnud. Ja peaasi, teater on jätkanud senistes vaatajatele omastes ruumides.
Linnavalitsus kurdab, et Viljandi Nukuteatri haldamine on linnale väga kulukas. Tegelikult teatrina on Nukuteater olnud kõik need aastakümned suur kokkuhoiuallikas. Nagu igas teatris, võib ka Viljandi Nukuteatris kõigi teatri toimimiseks vajalike ametinimetuste taha kirjutada nime. Ainult siin on see üks ja sama nimi – Altmar Looris. (Looris on kunstiline juht, kes planeerib repertuaari. On dramaturg ja lavastaja, kes näidendi lavale toob. On kunstnik ja kujundaja. On nukumeister, kes nukud teeb. On butafoor, kes teeb kõik lavale vajaliku. On dekoratsioonide valmistaja. On lavatööline, kes etenduseks lava üles paneb. On helitehnik. On valgustaja. Ja muidugi näitleja.) Kas pole palju nõutud ühelt inimeselt ühe palga eest? Nii ei olegi see teater linnale mitte vaid kulu, vaid suur kokkuhoid. Ma ei eita, et linnal kui teatri omanikul on õigus määrata teatrile uus juht, kui olemasolev ei vasta nõuetele. Kas Linnavalitsus on avalikult deklareerinud, millised need linna nõuded on, millele praegune juht ei vasta? Saaksin aru, kui linn müüks rahapuuduses selle teatri erakätesse. Antud juhul aga pakutakse tulevasele „kosilasele“ veel kaasavaraks kopsakas summa, kuuldavasti pool sellest, mida linn praegu teatrile kulutab. Miks ei võiks selle arvel jätkata olemasolev teater? Seda enam, et uuel kandidaadil ei pruugi teatri toimimiseks olla ei kompetentsi ega sobivaid ruume, mis kindlustaks nukuteatrikunsti säilimise linnas ja kataks selles osas laste vajadused. Ilma vastava juriidilise kehata pole aga teatri praegusel koosseisul (ei juhtkonnal ega näitlejatel) võimalik teistega võrdsel alusel konkureerida. Seega linnavalitsuse otsus, mis tuleb volikogus hääletamisele, rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.
On tulemas 28. Rahvusvaheline Nukuteatrite festival „Teater Kohvris“. Festival, kus Eesti nukuteatrid kohtuvad, õpivad ja arenevad. Festival, mis on kantud ülemaailmsesse festivalide nimekirja. Kas on keegi valmis tunnistama, et tänu tema tegevusele või tegevusetusele võib see festival jääda viimaseks? Ühte erilist teatrikunsti liiki viljeleva teatri sulgemine ei ole pelgalt linna majanduspoliitiline otsus. See on ka kogu Eestit hõlmav kultuuripoliitiline otsus.
Ma ei tea, millal linnavalitsuse ettepanek Volikogus arutlusele tuleb, aga soovin koos Eesti nukuteatri tegijate ja vaatajatega, et linnavolikogu liikmed säilitaksid rahu, võtaksid aega järelemõtlemiseks, teeksid poliitilise otsuse oma südametunnistuse järgi.
Harry Gustavson
Nukunäitleja, pedagoog,
Rahvusvahelise Nukuteatrite Ühenduse UNIMA Eesti Keskuse asutaja ja pikaaegne juhatuse liige, president 1999-2003,
UNIMA Eesti Keskuse ja ülemaailmse UNIMA auliige,
Rahvusvahelise UNIMA Nõukogu liige 2000–2025,
Harry Gustavsoni Nukuteatri juht ja 60-aastase staažiga tegevnukunäitleja
Allikas: https://atp.amphora.ee/viljandilv/index.aspx?itm=1522745
Viljandi Nukuteatri kollektiiv: Pöördumine Viljandi Nukuteatri tegevuse lõpetamise otsuse peatamiseks
Lugupeetud Viljandi Linnavolikogu liikmed
Pöördume Teie poole seoses Viljandi Linnavalitsuse otsusega likvideerida Viljandi Nukuteater, lõpetada selle tegevus senisel kujul ning koondada töötajad.
Leiame, et tegemist on äärmiselt kaaluka otsusega, mille mõju ulatub kaugele tulevikku ning puudutab nii Viljandi linna kultuurielu kui ka laste ja noorte võimalusi kogeda professionaalset teatrikunsti. Viljandi Nukuteater on üle 70 aasta olnud osa linna kultuurilisest järjepidevusest ning paljudele esimene kokkupuude teatriga.
Meie hinnangul ei ole tehtud otsus piisavalt põhjendatud ega terviklikult läbi kaalutud. Tegemist on toimiva kultuuriasutusega, millel on olemas professionaalne kollektiiv, regulaarne tegevus ning koostatud arengukava, mis näeb ette teatri edasise arengu ja publiku kasvatamise. Oluline on rõhutada, et teatris tegutseb ka käesoleval hetkel professionaalne erialaspetsialist, kes lisaks lavastamisele valmistab ise nukud ja dekoratsioonid ning tegeleb ka näitlejate õpetamise ja koolitamisega. Arvestades, et nukuteatrikunsti õpetamise võimalused Eestis on piiratud, on sellise kompetentsi olemasolu ja hoidmine eriti oluline.
Otsus on tehtud ilma sisulise ja kaasava aruteluta nukuteatri töötajate ning eriala spetsialistidega. Samuti ei ole arvesse võetud teatri enda ega ka Sakala Keskuse ettepanekuid tegevuse jätkamiseks, kulude optimeerimiseks ega töötingimuste parandamiseks.
Avalikkuses esitatud põhjendused ei kajasta täielikult tegelikku olukorda. Nukuteater ei ole äriettevõte, vaid linna allasutus, mille eesmärk on pakkuda kultuuriteenust. Samal ajal on teater tegutsenud järjepidevalt, kasvatanud oma omatulu ning arendanud oma tegevust. Ruumidega seotud probleemid ei ole tekkinud nukuteatri tegevuse tulemusena, vaid on olnud linnale teada juba aastakümneid. Nende lahendamata jätmine ei saa olla põhjuseks toimiva teatri sulgemiseks.
Lisaks puudub selgus, millisel kujul ja kelle juhtimisel nukuteatri tegevus edaspidi jätkub. See seab ohtu nukuteatrikunsti järjepidevuse, kuna tegemist on spetsiifilise valdkonnaga, mille pädevus on koondunud olemasolevasse kollektiivi.
Eeltoodust lähtuvalt teeme Viljandi Linnavolikogule ettepaneku:
peatada Viljandi Nukuteatri likvideerimise otsus ning töötajate koondamine;
algatada sisuline ja kaasav arutelu nukuteatri tuleviku üle;
kaasata otsustusprotsessi nukuteatri töötajad, eriala spetsialistid ja kogukonna esindajad;
hinnata olemasoleva arengukava rakendamise võimalusi;
kaaluda nukuteatri tegevuse jätkamist Sakala Keskuse ruumides;
rakendada pakutud kulude optimeerimise meetmeid, mis võimaldaksid vähendada linna eelarvelist koormust ilma teatri tegevust lõpetamata;
tagada nukuteatrikunsti järjepidevus Viljandis.
Leiame, et selline lähenemine võimaldab teha läbimõeldud ja vastutustundlikke otsuseid, mis arvestavad nii linna kultuurivajadusi kui ka olemasoleva teatri tegelikku potentsiaali. Viljandi Nukuteatri tegevuse lõpetamine ilma alternatiivseid lahendusi põhjalikult kaalumata ei ole põhjendatud ega jätkusuutlik.
Palume Teil käsitleda antud küsimust põhjalikult ning langetada otsus, mis tagab nukuteatri ja nukuteatrikunsti, kui ühe vanima kunstiliigi jätkumise ja arengu Viljandi linnas.
Lugupidamisega
Altmar Looris
Viljandi Nukuteatri kollektiiv
Allikas: https://atp.amphora.ee/viljandilv/index.aspx?itm=1522699
Pöördumine Viljandi Linnavalitsuse ja Linnavolikogu poole
Austatud Viljandi Linnavalitsuse ja Linnavolikogu liikmed
Käesolevaga pöördume teie poole sügava murega seoses Viljandi nukuteatrikunsti tuleviku ning otsustega, mis puudutavad senise nukuteatri tegevuse lõppemist ja ruumide võimalikku võõrandamist. Palume kaaluda põhjalikult ühekordse majandusliku kasu ja pikaajalise kultuurilise kahju vahekorda.
Viljandi Nukuteater on tegutsenud juba 71 aastat. See ei ole pelgalt üks kultuuriasutus, vaid järjepidevuse kandja, mille kaudu on põlvkonnad saanud osa nukuteatrikunsti eripärast ja väärtustest. Sellise traditsiooni katkestamine ei ole pööratav otsus.
Nukuteater ei ole pelgalt üks teatrivorm teiste seas. See on iseseisev kunstiliik, millel on oma esteetika, keel ja väljendusvahendid. Nagu on sõnastanud Rein Agur:
„Nukuteatri peamiseks väljendusvahendiks on nukk või muu ese, või figuur, mis etenduse kontekstis saab märgi KES ja omandab näitleja positsiooni, nagu see on draamalava näitlejal. Siit lähevad teatrid lahku.“
See erisus ei ole vormiline detail, vaid määratleb kogu kunstilise olemuse. Draamateater ja nukuteater lähtuvad erinevatest seaduspäradest:
„Draamalava näitleja on kammitsetud loodusseaduste reeglitega… Nukk aga tegutseb kunstlikult loodud ruumis olles ise kunsti nähtus, tegutseb kunstniku loodud maailmas selle maailma seaduste kohaselt. See ongi nukuteatri spetsiifika.“
Sellest tulenevalt ei ole realistlik ega põhjendatud eeldus, et nukuteatrikunst saaks jätkuda „suvalise“ draamateatri koosseisus või vormis. Tegemist ei ole lihtsalt repertuaari küsimusega, vaid erialaspetsiifilise loomepraktikaga, mis nõuab vastavat ruumi, teadmisi ja järjepidevust.
Nukuteater loob omaette maailmapildi:
„Poeetilise realismi märkide valiku ja semiootiliste märkide üldistavate kujunditega luuakse nukulava maailmapilt… ja nukuteater täidab oma ülesannet: olla peegel inimeste askeldustele, rõõmudele, lollustele.“
See peegeldus ei ole vähem väärtuslik kui draamateatri oma –vastupidi, see pakub ainulaadset vaatenurka nii lastele kui täiskasvanutele, arendades kujutlusvõimet, sümboolset mõtlemist ja empaatiat.
Eriti murettekitav on olukord kontekstis, kus:
„Eestis ei ole nukunäitleja koolitust… Miks ei võiks meie näitleja koolitusse lisada ka nukukunsti koolituse.“
Kui juba riiklikul tasandil on nukuteatrikunsti järjepidevus habras, siis kohaliku tasandi otsused võivad selle täielikult katkestada. Viljandi on olnud oluline kultuurilinn ning nukuteatri kadumine tähendaks pöördumatut kaotust mitte ainult linnale, vaid kogu Eesti teatripildile.
Seetõttu palume:
1.Mitte käsitleda nukuteatri ruumide müüki pelgalt majandusliku otsusena, vaid hinnata selle pikaajalist kultuurilist mõju.
2.Otsida lahendusi, mis võimaldaksid nukuteatri tegevuse jätkumist Viljandis.
3.Kaasata otsustusprotsessi erialaeksperte ning kultuurivaldkonna esindajaid.
4.Vaadelda nukuteatrit kui investeeringut linna identiteeti, haridusse ja kultuurilisse mitmekesisusse.
Praegune otsus sellisel kujul viib paratamatult sellise nähtuse nagu Viljandi Nukuteater kadumiseni. Küsimus ei ole ainult hoones või institutsioonis, vaid terve kunstiliigi elujõus ühes Eesti olulises kultuurikeskuses.
Lugupidamisega
Riina Buldas
MTÜ Rahvusvahelise Nukuteatrite Ühenduse UNIMA Eesti Keskuse juhatuse liige
Rahvusvahelise ühenduse UNIMA (Union Interna8onale de la Marionette) Councillors (saadik)
MTÜ DRAAKONIPESA – nukuteatrikeskus Tallinnas – asutaja, juhatuse liige
Margit Aasmaa
MTÜ Rahvusvahelise Nukuteatrite Ühenduse UNIMA Eesti Keskuse juhatuse liige
MTÜ Kehra Nukk juhatuse liige
Allikas: https://atp.amphora.ee/viljandilv/index.aspx?itm=1522376