Artikkel ilmus 17. oktoobril 2025 ajalehes Sakala toimetatud kujul.
Tänavused kohalikud valimised lähevad ajalukku eelkõige tänu Riigikogu otsusele võtta hääleõigus alaliselt Eestis elavatelt nn. kolmandate riikide kodanikelt (nagu näiteks Justin Petrone, kes on kirjutanud toreda raamatu “Minu Viljandi”), mida mina isiklikult pean rängaks veaks.
Nüüd enne valimisi jagatud suuri lubadusi ei mäletata nelja aasta pärast tõenäoliselt rohkem kui praegu neid, millega kandidaadid esinesid neli aastat tagasi, kuid hääleõiguse piiramine päevakorrast ei kao, sest Riigikogu otsuse kohaselt peaksid jääma siis kohalikel valimistel hääleõiguseta ka alaliselt Eestis elavad määratlemata kodakondsusega inimesed. Nende otsuste kauakestev negatiivne mõju Eesti arengule alles hakkab avalduma.
Viljandimaa elanikkonnast moodustasid inimesed, kellel ei ole Eesti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust, statistikaameti andmetel 1. jaanuari seisuga vaid 3,7% (kõigest 1658 inimest), kuid kogu Eesti elanikkonnast 16,3% (223920 inimest). Samas mängisid hääleõiguse piiramisel võtmerolli just meie valimisringkonnast Riigikokku valitud poliitikud. Tegemist oli ju nende siinse valijaskonna hulgas populaarse otsusega.
Kahjuks olen mina nüüd Viljandis ainuke kandidaat, kes väljendas avalikult selget vastuseisu sellisele populistlikule ja läbimõtlemata tegevusele. Usun, et kandidaatide hulgas on siin ka teisi, kes hääleõiguse piiramist õigeks ei pea, aga kõva häälega ei ole julgetud seda valimiste aastal välja öelda.
Riigikogu langetatud otsuseid tagasi pöörama ilmselt ei hakka. Minu arvates tuleks aga lubada nüüd Eestiski topeltkodakondsust, sest mitmikidentiteediga inimesed on ju samuti osa meie ühiskonnast. Neilgi peaks olema võimalus kohalikel valimistel hääletada.
Oma valimisprogrammi ma eeltoodud juttu nüüd muidugi ei kirjutanud, sest nende küsimuste otsustamine ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kuigi minu programm on veebis vabalt kättesaadav juba alates 20. augustist, mil ma oma kandidatuuri registreerimiseks esitasin, eeldan siinkohal, et vähemalt 99% Viljandi valijatest ei ole seda lugenud.
Kinnitan, et see eristub selgelt valimisnimekirjade poolt avaldatud lubaduste loeteludest, mis on omavahel üsna sarnased. Panin sinna kirja ainult 12 konkreetset punkti, millele oma valimiskampaaniaga tähelepanu soovisin tõmmata. Peateemad on linnapoolse alkoholipropaganda lõpetamine, korruptsioonivastane võitlus, valitsemiskulude kokkuhoid ja läbipaistvuse suurendamine, aga veidi on juttu ka muudest asjadest.
Loomulikult pooldan minagi spordihoone vana osa renoveerimist ja Uueveskile uue lasteaia ehitamist, kuid oma valimisprogrammi ma seda ei kirjutanud. Sellised asjad, mida pooldavad kõik, ei olegi tegelikult valimiste teemad. Selleks, et valijad saaksid oma häält andes midagi mõjutada, peab kandidaatidel olema kõnealustes küsimustes selgeid erimeelsusi. Toon siin näiteks kolm punkti enda programmist, neid ühtlasi veidi selgitades:
- Pooldan volikogu liikmete arvu vähendamist 21-le. Viljandi linnavolikogul on praegu 27 liiget. Volikogu ametist lahkuv koosseis otsustas jätta selle arvu muutmata. Seaduse järgi piisab Viljandi-suurusele linnale 21-liikmelisest volikogust. Üksikkandidaadina oleks mul sinna edaspidi küll raskem pääseda, aga sellest hoolimata teeksin volikokku valituks osutumisel ettepaneku valida järgmine kord 21-liikmeline volikogu.
- Pooldan volikogu istungite läbiviimist raekoja saalis. Viimased viis aastat on need toimunud reeglina Sakala Keskuse suures saalis, kuid linnakodanike huvi istungite kohapeal jälgimise vastu on jäänud tagasihoidlikuks. Huvilised saavad vaadata ülekandeid või salvestusi veebist. Olukorras, kus ka volikogu liikmed osalevad istungitel järjest sagedamini veebi kaudu, on Sakala Keskuse suure saali kasutamine lihtsalt raiskamine.
- Pooldan volikogu ja linnavalitsuse liikmetele makstavate tasude külmutamist. Volikogu ametist lahkuv koosseis võttis juba hiljuti ühehäälselt vastu otsuse tõsta uuest aastast linnapea ja abilinnapeade palkasid. EKRE Viljandi linna osakond väljendas sellele oma Facebooki lehel häälekalt vastuseisu, kuid järgnenud hääletusel toetasid seda volikogus ka EKRE saadikud. Kui volikogus leiduks kasvõi üks inimene, kes on selgelt selliste omakasust ajendatud kokkulepete vastu, oleks ka teistel raskem neid toetada.
Kõik need punktid puudutavad otseselt linnavolikogu. Selline peenhäälestamine aitaks hoida kokku valitsemiskulusid. Minu arvates on see vajalik, sest hoolimata sellest, mida valimisnimekirjad praegu kokku lubavad, tuleb neil seista järgnevatel aastatel silmitsi reaalsusega, kus raha jääb pidevalt puudu. See muidugi ei tähenda, et kokkuhoid ning kärped peaksid saama omaette eesmärgiks, mille nimel ohverdatakse kõik muu.
Kas Viljandi linn ja vald peaksid ühinema? Mitte mingil juhul! Kõige kohutavam oleks tervet maakonda hõlmava omavalitsuse moodustamine, millest rääkisid nüüd Sakalale antud intervjuudes Isamaa, Reformi- ja Keskerakonna esinumbrid. Valitsemiskulude kokkuhoid oleks siis küll suurem, aga see tähendaks ka võimu lõplikku koondumist parteikontorite kätte ja üksnes süvendaks selle võõrandumist kohalikest elanikest. Linn ja vald peavad tegema koostööd, kuid jääma eraldi omavalitsusteks.
Soovitan nendel valijatel, kes ei ole veel otsust langetanud, lugeda nüüd kiiresti läbi kõik valimisprogrammid ja mõelda seda tehes sellegi peale, kas jagatavad lubadused on üldse realistlikud. Näiteks Reformierakonna lubadus viia Viljandi elanike sissetulekute järgi kolme parema omavalitsuse hulka Eestis on vist küll kõige küünilisem nali, millega keegi on kunagi Viljandi valijate ette tulnud. Praegu on Viljandi selles pingereas alles 40. kohal, Tallinn 8. kohal ja Tartu linn 16. kohal. Esikolmiku moodustavad Rae, Viimsi ja Harku. Valijatel tasub kindlasti mõelda, kelleks selliseid lubadusi jagavad erakonnad neid peavad.