Artikkel valmis 18. mail, ilmus 20. mail toimetatud kujul ajalehes Sakala.
Viljandi konservatiivse linnavalitsuse otsus mitte lubada Eesti LGBT ühingul viia 1. juunil Vabaduse platsil läbi suurt lipuaktsiooni oli ootuspärane, nagu ka liberaalide reaktsioon sellele. Kahjuks on see süvenev vastasseis jätmas nüüd varju sisuliselt olulisemaid teemasid.
Vanemad inimesed mäletavad, et viimati pälvis Viljandi seoses LGBT+ teemadega üleriigilises meedias tähelepanu 2013. aasta kevadel. Viljandis töötanud saksa vabatahtlikud ja kultuuriakadeemia tudengid korraldasid Kondase Keskuses homoseksuaalsusele pühendatud aruteluõhtu. Eelregistreerimisega üritusele läksid kohale ka kohalikud murelikud kodanikud ehk kamp noori mehi, kes nimetasid ennast ise skinheedideks.
Tegemist on inglise keelest (ingl. skinhead) tulnud väljendiga, mis tähendab otsetõlkes nahkpead, kuid tähistab kuulumist teatud subkultuuri. Skinheedidel on väga palju alaliike, umbes nagu LGBT+ rahval, nende hulgas gay-skinheedid ehk kvääriskinnid, kuid antud juhul ei olnud ilmselt tegemist nendega.
Kondase Keskuse uksel puhkes ürituse korraldajate ja sisselaskmist nõudnud skinheedide vahel pingeline sõnavahetus, mida TV3 näitas oma õhtustes uudistes. Olukord lahenes küll kakluseks eskaleerumata, aga laiali ei mindud sõpradena. Murelike skinheedide eestkõneleja rõhutas toona ajakirjanike ees, et selliste ürituste koht ei ole Viljandis.
Nüüd räägib sarnast juttu Viljandi linnapea. Paljud siinsed valijad on temaga kahtlemata nõus. Muidu ei oleks ju Järva- ja Viljandimaal küsitluste kohaselt selgelt kõige populaarsemad erakonnad Isamaa ja EKRE. Linnavalitsuse otsus mitte anda luba lipuaktsiooni läbiviimiseks Vabaduse platsil oli ootuspärane juba ainuüksi selle tõttu, et muidu pidanuks linnavalitsuse liikmed seisma silmitsi enda valijate rahulolematusega.
Samavõrd ootuspärane on aga olnud ka liberaalide reaktsioon. Lipuaktsioon siiski toimub, lihtsalt veidi teises kohas. Tundes ennast rünnaku all olevatena, heisati LGBT+ lipud oma territooriumi märgistamiseks juba Tervikumil ja Ugalal. See omakorda on keeranud üles vastasleeri. Ja konflikti haistev telekanal on jälle kaameratega kohal.
Mis juhtub 1. juunil Viljandi lauluväljakul? Küllap näeme seda varsti telekast. Loodetavasti ei lähe siin asi nii teravaks nagu 20 aastat tagasi Tallinnas, kus rongkäik Tallinn Pride sai kõigepealt pommiähvarduse ja seejärel rünnati sellel osalenuid skinheedide poolt nii jõhkralt (peksti ja loobiti kividega), et ürituse korraldamisest otsustati hiljem mõneks ajaks loobuda.
Väga huvitav on muidugi vaadata, näiteks Sakala veebilehele ilmuvast fotogaleriist, kes sellele üritusele kohale lähevad – ja kes ei lähe. Tegemist on ju praegu Eestis kõige akuutsema tulipunktiga suures väärtuskonfliktis, mida mitmed erakonnad kujutavad kogu poliitilise võitluse keskse teljena.
Reformierakonna esimees Kristen Michal armastab hirmutada valijaid tagurlike konservatiividega, lootes ilmselt näida seda tehes progressiivse liberaalina. Aga kas ta on valmis solidaarsusest LGBT+ inimestega osalema Viljandi lauluväljakul toimuval liputseremoonial? Tõenäoliselt mitte.
Vaevalt on reformierakondlased unustanud, mis juhtus nende erakonna reitinguga pärast seda, kui 2023. aasta suvel muudeti abielu sooneutraalseks. Vaid nelja kuuga kaotati 10% kogu Eesti valijaskonnast. Samal ajal toimus Isamaa reitingu kiire kasv, mis viis selle erakonna küsitlustes 4.–5. kohalt esimeseks. See oli toona langetatud otsuse poliitiline hind – konservatiivsemate hoiakutega paremtsentristlikud valijad lihtsalt lõpetasid Reformierakonna toetamise. Ilma nendeta ei ole erakonnal vähimatki lootust järgmisel aastal parlamendivalimisi võita.
Reformierakond väidab, et on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja. Neid reformierakondlasi, kes mõtlevad seda tõesti tõsiselt, võib näha nüüd 1. juunil tõenäoliselt Viljandi lauluväljakul. Kes esindab erakonda Eesti 200? Kas kohale tuleb sotside juht Lauri Läänemets? Milline on erakonna Parempoolsed seisukoht? Poliitikavaatlejatele saab see pooletunnine lipuaktsioon olema ülipõnev üritus.
Sümbolid on kahtlemata olulised ja selliseid liputralle on alati huvitav jälgida, aga kahjuks tõmbavad need tähelepanu ära sisuliselt olulisematelt teemadelt. Näiteks seda artiklit alustades oli mõte kirjutada hoopis linnavalitsuse plaanist sulgeda tegutsev nukuteater Viljandis nukuteatri jätkusuutlikkuse tagamise nimel. Mulle meenutab see Omniva otsust kolida postkontor – klientide parema teenindamise huvides – kesklinnast linna servas asuvasse jaotuskeskusse. Külastatavuse vähenemise tõttu on nüüd otsustatud lühendada selle kontori lahtiolekuaegasid.
Ei oleks arvanud, et Viljandi linn hakkab järgima Omniva eeskuju, kuid just seda on nüüd tehtud. Kui linnavolikogu otsustas eelmise aasta kevadel muuta nukuteatri eraldi munitsipaalasutusest Sakala Keskuse struktuuriüksuseks, põhjendati seda juba sooviga tagada nukuteatri jätkusuutlikkus. Vahepeal on tulnud võimule uus koalitsioon, aga lauldakse ikka vana laulu. Nüüd räägitakse, et nukuteatri jätkusuutlikkuse tagab tegutseva nukuteatri sulgemine ja vabaneva raha kasutamine teenuse ostmiseks turult.
Kogu selle kena jutu varjus plaanitakse muidugi teenuse järk-järgulist kärpimist. Nukuteatri ümberkujundamisel Sakala Keskuse struktuuriüksuseks seati üheks tingimuseks, et igal hooajal tuuakse välja kaks uuslavastust ja jõuluprogramm. Nüüd linnavalitsuse poolt juba väljakuulutatud hanke tingimustes on kirjas, et igal hooajal tuleb tuua välja kaks uuslavastust, millest üks on jõuluetendus.
Volikogu ei ole veel langetanud otsust tegutseva nukuteatri sulgemiseks, aga linnavalitsus kuulutas juba välja hanke uue teenusepakkuja leidmiseks. See on eriti jõhker viis koalitsiooni kuuluvate volikogu liikmete survestamiseks. Mina nende asemel näitaksin selle peale linnavalitsusele punast kaarti. Kui seda ei tehta, siis ei maksa imestada, kui neid ka edaspidi linnavalitsuse poolt kummitemplitena käsitletakse.
Täiendus: pärast selle artikli valmimist otsustas linnavalitsus väljakuulutatud hanke tühistada, põhjendades seda vajadusega muuta hanke tingimusi.
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).