Artikkel valmis 12. juunil, ilmus 16. juunil toimetatud kujul Sakala veebis.
EKRE esimehe Martin Helme plaan vahetada välja Viljandi abilinnapea võis näida esmapilgul parteipoliitiliselt mõistlik. Kuid sisuliselt on see järjekordne omavärav, mis saab erakonna positsioone lähenevate valimiste eel üksnes nõrgestada.
Enne viimaseid kohalikke valimisi oli Viljandi linnas EKRE puhul põhiküsimus, kas valijad saavad seda, mida lubatakse. Varasem ajalugu selles osas suureks optimismiks põhjust ei andnud.
2017. aastal oli EKRE linnapeakandidaadiks valimistel värske viljandlasena esinenud Jaak Madison, kes elas tegelikult Tallinnas. Ta kogus 65,4% EKRE nimekirjale antud häältest, aga osutus valitud linnavolikogus suurimaks puudujaks (osales ainult kaheksal istungil) ja lahkus selle koosseisust juba enne poole ametiaja möödumist seoses suundumisega europarlamenti. Nüüdseks on temast saanud hoopis keskerakondlane. Eelmisel aastal valiti ta Keskerakonna nimekirjas Tallinna linnavolikokku, kuid praegu on Madison oma volitused seal peatanud.
Madison kogus eelmistel Riigikogu valimistel 2023. aastal EKRE esinumbrina Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas 57,1% siin erakonnale antud häältest. Võib juhtuda, et tuleval aastal näeme teda siin valimistel Keskerakonna esinumbrina. See annaks valijatele võimaluse anda hinnang Madisoni poliitilisele metamorfoosile, kuid paneb samas loomulikult muretsema EKRE juhte.
Ei ole põhjendamatu kartus, et Madison võib viia järgmise aasta kevadel Järva- ja Viljandimaal valimistel endaga märkimisväärse osa varasematest EKRE valijatest. Muidugi mitte kaugeltki kõiki, kes siin varem oma hääle talle on andnud, sest paljud on jõudnud temas vahepeal pettuda, aga siiski valimiste tulemust tuntavalt mõjutava hulga. Kohalik poliitika oli Madisonile küll vaid hüppelauaks kõrgemale, kuid ta on suutnud ehitada endale siin üles tugeva persoonibrändi ja Keskerakonda toetaks viimaste küsitluste kohaselt juba 11-12% Järva- ja Viljandimaa valijatest.
2021. aastal kogus EKRE linnapeakandidaat Rein Suurkask kohalikel valimistel Viljandi linnas 47,8% EKRE nimekirjale antud häältest. Kui 2024. aastal ebaõnnestus EKRE ülevõtmine nende poolt, kes pidasid vajalikuks erakonna esimehe Martin Helme väljavahetamist, astus temagi Madisoni kannul kohe erakonnast välja. Tänavu mais valiti Suurkask seejärel loodud erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) esimeheks.
ERK eelmisel aastal kohalikel valimistel oma nimekirjaga kusagil volikokku ei pääsenud, aga Põhja-Sakala vallas saadi 4,1% ja Viljandi linnas 2,4% häältest. Viljandi maakond osutus selle erakonna tugevaimaks toetusalaks. Kui nende linnapeakandidaat Suurkask olnuks volikogu eelmises koosseisus veidi sõnakam, mitte muutunud pärast valimiskampaaniat peaaegu nähtamatuks, saanuks ERK viljandlastelt kindlasti rohkem hääli. Üleriigiliselt ERK küll arvestatavat toetajaskonda ei oma, aga Järva- ja Viljandimaal võidakse korjata parlamendivalimistel 2-3% häältest. Peamiselt varasematelt EKRE valijatelt.
2021. aastal sai EKRE kohalikel valimistel Viljandi linnas 16,6%, eelmisel aastal 10,2% häältest. Langus oli kahtlemata järsk. Lihtne on väita, et selles oli süüdi suhteliselt nõrk esinumber, kes kogus kõigest 36,2% EKRE nimekirjale antud häältest. Aga see langus oli vaid veidi järsem sellest, mis sai erakonnale osaks riigis tervikuna. Ja sellest hoolimata pääses EKRE pärast valimisi Viljandis esimest korda võimule.
Martin Helme mõttekäiku ei ole raske tabada. Erakonna juhina peab ta silmas eelkõige lähenevaid parlamendivalimisi. Järva- ja Viljandimaal võimalikult hea tulemuse tegemiseks vajatakse tugevat esinumbrit. 2023. aastal oli EKRE nimekirja esiviisik kogutud häälte arvu järgi: Jaak Madison (5222 häält), Kalle Grünthal (1498 häält), Valmar Haava (694 häält), Elar Niglas (622 häält), Rein Suurkask (364 häält). Tänaseks on jäänud neist EKRE liikmeks ainult Niglas, kes on aga Viljandimaal suhteliselt tundmatu. Kuidas seda viga parandada? Ahhaa, EKRE on ju Viljandis võimul, panen ta sinna abilinnapeaks!
Riigikogu valimisi silmas pidades võis Niglase liigutamine Viljandi abilinnapeaks tunduda nüüd Tallinnast vaadates mõistlik, aga… kohalikel valimistel kandideeris ta EKRE esinumbrina Türi vallas, mitte Viljandis. Ta valiti Türi vallavolikokku, mitte Viljandi linnavolikokku. Ta ei ole viljandlane ja ei ole olnud seni kuidagi seotud Viljandi kohaliku poliitikaga. Ta ei ole saanud mingit mandaati Viljandi valijatelt.
EKRE suurim probleem kohalikel valimistel Viljandi linnas ei olnud esinumber. Probleem oli selles, et kaks varasemat esinumbrit olid muutnud EKRE Viljandis praktiliselt nähtamatuks opositsiooniks, kohalikus poliitikas kõrvaliseks ja ebaoluliseks ning juba enne ametiaja lõppu volikogust või erakonnast lahkunud. Hea, et leidus üldse keegi, kes EKRE-t siin veel vedada viitsis. Vedas, et erakonnale niigi palju valijaid alles jäi.
Viljandis läks EKRE viimastele kohalikele valimistele tugevalt nõrgestatuna. Silvia Takkel suutis panna kokku pika valimisnimekirja ning tema juhtimisel tehti siiski korralik tulemus ja moodustati kõige konservatiivsem koalitsioon Eestis. Täiesti loomulik, et just temast sai Viljandi abilinnapea. Erakonna esimehe jätkuv surve tema väljavahetamiseks võib viia Viljandis taas EKRE lagunemiseni, aga see tähendaks ka uut koalitsiooni, kuhu EKRE tõenäoliselt ei kuulu.
Selle asemel, et lõhkuda Viljandi linnas töötavat koalitsiooni, võiks Helme pöörata tähelepanu hoopis EKRE nõrgenemisele Viljandimaa valdades. Linnast järsem langus oli kohalikel valimistel näiteks Viljandi vallas. Üheks põhjuseks kindlasti nõrk esinumber, kes suutis koguda vaid 19,9% EKRE nimekirjale antud häältest. Paistab, et selle selgelt erakonda kahjustava Takkeli-vastase avantüüri taga olid osaliselt ka selle mehe (Urmet Elmaste – toim.) isiklikud ambitsioonid. Viljandi linnale juhtimiskaose süvenemine küll kuidagi kasuks ei tule.