Nagu kõigile teada, hakkab Viljandi linnavolikogu peagi arutama, mida teha isamaalaste poolt püstitatud diskosambaga, mille tõttu Jaak Joala lesk on ähvardanud pöörduda kohtusse. Sellega seoses võiks aga võtta minu arvates ette kogu selle valdkonna laiemalt. 2019. aastal kiitis linnavolikogu küll juba heaks nimeliste pinkide paigaldamise põhimõtted, kuid need on puudulikud ega puuduta monumente ja mälestustahvleid. Sellest tulenevalt koostasin ja saatsin ma kodanikualgatuse korras linnavolikogule määruse eelnõu “Nimeliste pinkide, monumentide ja mälestustahvlite paigaldamise kord”, mille kavatsen volikokku pääsedes kindlasti ka ametlikult algatada, kui seda seal nüüd juba eelnevalt vastu ei võeta.
Eelnõu teksti koos seletuskirjaga leiab veebilehelt kov.laiapea.eu
Vaata: http://kov.laiapea.eu/monumentide-paigaldamise-kord.pdf
Toon siin välja olulisemad punktid, neid ka lühidalt kommenteerides.
Ettepanekuid nimeliste pinkide, monumentide ja mälestustahvlite paigaldamiseks Viljandi linna omandis olevatele kinnisasjadele saaksid selle eelnõu kohaselt teha Viljandi hääleõiguslikud elanikud, esitades selleks taotluse linna iseteeninduskeskkonnas Spoku. Taotlus peaks sisaldama ka pingile paigaldatava teabesildi teksti, mälestustahvli kujunduskavandit või monumendi ideekavandit, ja kinnitust, et taotleja kannab paigaldamisega seotud kulud. Taotlus tuleks esitada vähemalt 3 kuud enne nimelise pingi või mälestustahvli, vähemalt 6 kuud enne monumendi paigaldamise soovitud tähtaega.
Taotluse läbivaatamise korraldaks arhitektuuriamet, kaasates vajadusel linnavalitsuse teisi struktuuriüksusi. Esmasel läbivaatamisel kontrollitaks, kas taotlus vastab kehtestatud nõuetele ja esitatud asukoht üldse sobib sellise pingi, monumendi või mälestustahvli paigaldamiseks, küsides vajadusel ka kooskõlastust muinsuskaitseametilt. Kui ilmneb puudusi, kaasatakse nende kõrvaldamiseks taotleja. Kui kokkulepet puuduste kõrvaldamiseks ei saavutata, võib taotluse kohe tagasi lükata. Taotleja võib oma taotluse igal ajal tagasi võtta, kuni ei ole linnavalitsusega paigaldamiseks lepingut sõlminud.
Pingitüübi valiku kooskõlastaks arhitektuuriamet, võttes aluseks 2019. aastal linnavalitsuse korraldusega kinnitatud pingitüüpide piirkonnad ja linnamööbli tüübid, kuid eriilmeliste pinkide paigaldamiseks võiks teha ka erandeid. Praegu ei ole seda võimalust ette nähtud. Linnavalitsuse korralduses on toodud välja konkreetne firma, mille toodetud pinke Viljandis kasutatakse. Nimeliste pinkide puhul võiks võimaldada minu arvates siiski suuremat loomingulist vabadust.
Nimeliste pinkide ja mälestustahvlite paigaldamise otsustaks linnavalitsus. Taotlus monumendi paigaldamiseks edastatakse pärast esmast läbivaatust linnavolikogu kultuurikomisjonile, mille algatusel võib linnavolikogu võtta vastu otsuse lubada monumendi paigaldamist, kusjuures kultuurikomisjon võib lükata taotluse monumendi paigaldamiseks tagasi ka esteetilistel põhjustel. Linnavolikogu langetaks otsuse monumendi paigaldamise lubatavuse kohta aga salajasel hääletusel.
Salajasel hääletusel sellepärast, et volinikud saaksid tugineda üksnes omaenese paremale äranägemisele, oleksid vabad igasugusest kõrvalisest survest, näiteks mingite väikeste kohalike võimumaaklerite omavahelistest kokkulepetest, aga ka hirmust langeda Sakala kriitika alla või sotsiaalmeedias naeruvääristamise ohvriks. Pinkide ja mälestustahvlite lubamine võiks jääda linnavalitsuse otsustada, sest need ei ole nii suured asjad, aga monumentide puhul peaks langetama otsuse volikogu.
Paigaldamise korraldaks taotleja koostöös Viljandi Linnahooldusega. Enne paigaldamist peab linnahooldus arvutama aga välja omapoolsete kulude eeldatava maksumuse ning linnavalitsus sõlmima taotlejaga lepingu, mille alusel väljastatud ettemaksuarve tasumine oleks nimelise pingi, monumendi või mälestustahvli paigaldamise eelduseks. Paigaldatud pink, monument või mälestustahvel oleks linna kasutuses, korrashoiu korraldaks linnahooldus, aga kuuluks taotlejale. Tema surma või teovõimetuks tunnistamise korral saaks omanikuks linn. Nimelise pingi amortiseerumisel asendaks linnahooldus selle võimalusel samaväärsega. Ka sellisel juhul saaks omanikuks linn.
Eemaldada võiks paigaldatud nimelise pingi, monumendi või mälestustahvli linnavalitsuse või linnavolikogu otsusega; taotleja nõudmisel. Viimasel juhul esitaks linnavalitsus eemaldamisega seotud kulude eest ettemaksuarve. Linnaruumist eemaldatud pink, monument või mälestustahvel antaks üle taotlejale. Kui taotleja keeldub selle vastuvõtmisest, saab sellest linna omand, mille edasise saatuse otsustab linnavalitsus.
Selline on siis selle minu poolt linnavolikogule edastatud eelnõu sisu. Nagu näha, ei näe see ette võimalust paigaldada nimelisi pinke, monumente ja mälestustahvleid linna raha eest. Tegelikult kirjutasin esialgu ka selle osa, millele tuginedes seda teha saaks. Monumentide tellimiseks mõeldud konkursside puhul võtsin eeskujuks kunstiteoste tellimise seaduse, milles on sätestatud, et avaliku otstarbega hoone ehitamisel ei tohi kunstiteose tellimise konkursi tähtaeg olla lühem kui 50 kalendripäeva ning kavandeid hindab vähemalt viieliikmeline žürii, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku nimetatakse kujutava kunsti alal tegutsevate loomeliitude poolt. Lõpuks otsustasin selle aga välja jätta, sest seoses isamaalaste diskosamba ning Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamisega on linn juba teinud ja teeb lähematel aastatel veel nii suuri kulutusi, et mingite uute monumentide rajamine linna raha eest ei oleks lähiajal ilmselt väga mõistlik.
Volikokku pääsedes teen ma aga 2025. aastal tõenäoliselt ettepaneku viia sellesse korda siiski sisse needki punktid, mis võimaldaksid nimeliste pinkide, monumentide ja mälestustahvlite paigaldamist ka linna raha eest. Sõltub muidugi sellest, milline on siis linna rahaline seis. Kui see ei ole parem kui praegu, jätan vastava muudatusettepaneku ilmselt tegemata. Aga kui siis paistab, et maksumaksjate raha kulutamine selliste asjade peale hakkab taas päevakorda tõusma, on vaja kehtestada lõpuks ka selge kord, mille alusel seda teha tuleks, et ei toimuks jälle mingeid selliseid kahtlasi skeemitamisi, mille tunnistajaks me nüüd oleme olnud. Lähematel aastatel on päris uute monumentide rajamine linna raha eest Viljandis tõenäoliselt päevakorrast maas, kuid samas ei oleks praegu võib-olla hea mõte kehtestada kohe sellist korda, mis seda siiski tegema ahvatleks.