Oma väikese valimiskompassi on koostanud ka loomade eestkosteorganisatsioon Loomus, millel aitasid küsimusi välja töötada Varjupaikade MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Vegan Selts. See koosneb küll ainult kolmest küsimusest, kuid see-eest sai lisada lühikeste vastuste juurde kohe ka väikese kommentaari. Minu vastused koos kommentaaridega on sellised:
1. Kas kohalik omavalitsus peaks kutsuma eraisikuid üles mitte korraldama ilutulestikku aastavahetusel, pidades silmas loomade heaolu?
Vastus: Jah
Kommentaar: Viljandis on vaja mitte üksnes üleskutset eraisikutele, vaid eelkõige seda, et ka omavalitsus ise lõpetaks maksumaksjate raha taevasse laskmise (viimati raisati aastavahetuse ilutulestiku peale linnaeelarvest 5000 eurot). Ma olen näinud kui hirmunud võivad koerad siis paugutamisest olla. Leian, et selliste kannatuste põhjustamine loomadele on ebainimlik.
2. Kohalik omavalitsusüksus peab korraldama hulkuvate loomade paigutamise varjupaika. Kas kohalikul omavalitsusel peaks olema koostööleping konkreetse varjupaigaga?
Vastus: Jah
Kommentaar: Viljandi linnas on sõlmitud selline koostööleping linnavalitsuse ja Varjupaikade MTÜ vahel. Praegune leping kestab järgmise aasta märtsi lõpuni. Uus leping on kavas sõlmida läbirääkimistega ühishankega, milles osalevad ka teised Viljandimaa omavalitsused. Praegu on algamas arutelud selle üle, millised saavad olema selle ühishanke tingimused.
3. Kas vegantoit peaks olema kättesaadav haridusasutustes?
Vastus: Neutraalne
Kommentaar: Põhimõtteliselt võiks muidugi olla, aga nagu terviseameti ja sotsiaalministeeriumi spetsialistid on rõhutanud: “Vegantoitlustamine eeldab individuaalset lähenemist ning väga tihedat koostööd lapsevanema, toitlustaja ja tervishoiutöötaja vahel, mis on raskesti rakendatav institutsionaalsel toitlustamisel.” Ma ei ole kindel, et see on Viljandis teostatav.
Loomade varjupaigaga seonduvast on veidi pikemalt juttu selle lingi taga.
Täiendan siinkohal veidi vaid oma viimast vastust. Vaatasin, et vähemalt need Viljandi linnas kandideerivad isikud, kes on seni Loomuse valimiskompassile vastanud, leiavad ülekaalukalt, et vegantoit peaks olema Viljandi haridusasutustes kättesaadav, vastu ei olegi seal keegi. Seega võiks nagu eeldada, et küsimus saab peagi otsustatud vegantoidu kasuks.
Minu skeptilisus on tingitud just asjaoludest, millele terviseamet juhtis tähelepanu mõne aasta eest, kui anti luba veganmenüüde rakendamiseks lasteaedades (individuaalse kirjaliku kokkuleppe alusel, millega lapse vanemad kinnitavad enda teadlikkust kaasnevatest riskidest), mis liigituvad teatavasti samuti haridusasutusteks.
Vegantoitumine tähendab, et ei tarbita mitte üksnes liha-, vaid ka muna- ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi, sealhulgas mett. See eeldab tegelikult väga teadlikku toitumist, sest muidu võivad tagajärjed olla halvad (eriti kasvavate laste puhul). Samas on Eestiski juba küllaga näiteid inimestest, keda ei ole halbadest tagajärgedest päästnud isegi suur toitumisalane teadlikkus (neist tuntuim ilmselt 17-aastaselt veganiks hakanud ja pikalt vegantoitumist propageerinud Sandra Vungi-Pohlak, kellel lõid alles aastaid hiljem välja sellised tervisehädad, millest päästis lõpuks ainult veganlusest loobumine).
Noorte hulgas võib see praegu küll olla jätkuvalt kasvav trend, aga vegantoitumine eeldab, et see ei mõjuks inimesele lõppkokkuvõttes halvasti, väga teadlikku ja individuaalset lähenemist. Kas meie üldhariduskoolid on valmis pakkuma õpilastele individuaalset toitumisnõustamist? Minu teada mitte.
Sellise võimekuse loomine võiks olla Viljandis aga esimene samm selles suunas, et vegantoit siin kunagi haridusasutustes ka päriselt endale koha leiaks. Loodetavasti on kõik need kandidaadid, kes väljendasid nüüd toetust selle sihi saavutamisele, valmis toetama volikokku pääsemise korral ka selle esimese sammu astumist: eraldama raha pädeva toitumisnõustaja palkamiseks, kelle ülesandeks oleks käia just üldhariduskoolides õpilastele tasuta toitumisalaseid nõuandeid jagamas.