Viljandi uudised, 25.09.2021

Lähtudes lugejate soovidest jätsin sel nädalal uudisteblokist välja otseselt valimistel osalevaid erakondi puudutavad teated. Saabunud tagasiside kohaselt on nende valimiskampaaniad inimesi juba nii ära tüüdanud, et nendega seonduva kohta ei viitsita enam midagi lugeda. Rohkem tahetakse teada teemadest, mis on ka tegelikult olulised. Kuna vahepeal on laekunud huvitavat infot erakondade siseelust, teen nende asjade kohta enne valimisi võib-olla siiski mõne eraldi postituse.

Mis saab loomade varjupaigast?

Loomakaitseseaduse alusel kehtestatud korra kohaselt peab korraldama hulkuvate loomade paigutamise varjupaika kohalik omavalitsus. Viljandi linnavalitsus on sõlminud selleks töövõtulepingu Varjupaikade MTÜ-ga, mis on pidanud 2008. aastast linna külje all Mustivere külas asuvat loomade varjupaika. Praegune leping kehtib järgmise aasta märtsi lõpuni. Augustis pöördus linn teiste Viljandimaa omavalitsuste poole ettepanekuga korraldada uue lepingu sõlmimiseks läbirääkimistega ühishange (ühishange tehti ka 2019. aastal), et hind kujuneks kõigi jaoks võrdsetel alustel. Tänaseks ongi kõik Viljandimaa vallad selle ettepanekuga nõustunud. Nüüd hakatakse arutama korraldatava ühishanke tingimusi.

Loomade varjupaik asub Viljandi valla territooriumil, kuid Viljandi linnale kuuluval kinnistul. Kevadel pöördus Varjupaikade MTÜ, mille tegutsemise aluseks seal on olnud võidetud hanked, linna poole ettepanekuga seada kinnistule investeerimiskohustusega hoonestusõigus 49 aastaks Varjupaikade MTÜ kasuks. Kinnistul asuvate hoonete seisukorra parandamiseks on vaja teha suuremahulisi investeeringuid. Varjupaikade MTÜ, mis on investeerinud Viljandi linnale kuuluvatesse hoonetesse viimastel aastatel kümneid tuhandeid eurosid, soovib varjupaiga arendamist jätkata, kuid vajas suuremate investeeringute tegemiseks õiguskindlust krundi ja hoonete edasise kasutmise osas pikemaks ajaks.

Aprillis toimus linnavalitsuse ja Varjupaikade MTÜ nõupidamine, mille tulemusena pidi MTÜ esitama lisagarantii hulkuvate loomadega seotud avaliku teenuse hinnakujunduse kohta 49 aastaks. Hoonestusõiguse seadmisega oleks võetud endale kohustus investeerida linna varasse. Lõpuks leidis MTÜ, et ei ole võimeline andma sellele lisaks veel garantiid hinna kujundamise kohta 49 aastaks, mistõttu võeti oma ettepanek hoonestusõiguse seadmiseks tagasi.

Linna poolt vaadates võib küll olla mõistetav, et sellist garantiid hinnakujunduse kohta sooviti, aga on absurdne eeldada, et üks MTÜ suudaks seda nii pikaks ajaks anda. Samas vajavad hooned varjupaigas jätkuvalt korrastamist. Kuidas neid töid siis rahastada? Üks võimalus on teha seda loomulikult lihtsalt linnaeelarvest, sest tegemist on ju linna varaga. Teine tee oleks luua varjupaiga arendamiseks ja haldamiseks sihtasutus, milles osalevad teisedki Viljandimaa omavalitsused. Minu arvates oleks see kokkuvõttes ehk isegi kõige parem, aga samas on see ilmselt ka kõige ebatõenäolisem, sest eeldab senisest oluliselt suuremat rahalist panustamist kõigi Viljandimaa omavalitsuste poolt.

Varjupaiga pidamist ostetakse vabaühenduselt sisse sisuliselt ju selle tõttu, et see võimaldab omavalitsustel lükata osa kulutusi endale seadusega pandud kohustuste täitmise eest vabatahtlike kaela. Kuna loomad valimas ei käi, ei paku varjupaiga arendamine ja selle seisukorra parandamine poliitikutele aga huvi – nende vaatepunktist ei tasu sinna investeerida, sest see ei too hääli; pigem võib teatud seltskond hakata vastasel korral hoopis halama, et loomadele tahetakse luua paremaid elamistingimusi kui inimestele ning tegelikult tuleks hulkuvad koerad ja kassid üldse kohe ahju ajada.

Nii et ees seisavad keerulised läbirääkimised. Varjupaikade MTÜ vaatepunktist oleks ilmselt otstarbekas minna nendele läbirääkimistele seisukohaga, et varjupaiga pidamist nõustutakse jätkama juhul, kui seda soovivad omavalitsused võtavad endale kohustuse teha hankeperioodi jooksul investeeringuid, millega saavutatakse peamised eesmärgid, mis toodi välja kevadel hoonestusõiguse seadmiseks ettepanekut tehes: kolme hoone renoveerimine vastavalt kaasaegsetele ehitus- ja energiasäästunõuetele; juurdepääsutee ning krundil asuvate jalgteede remontimine, et hooned oleks normaalselt teenindatavad; krundi rohealade kasutuselevõtuks vajalikud maaparandus- ja haljastustööd ning koertele jooksu- ja jalutusaedade rajamine.

Läbirääkimiste käigus võib teha muidugi järeleandmisi, aga maksimaalsete nõudmiste esitamine peaks tagama selle, et vähemalt midagi sellest saab lõpuks ikkagi tehtud. Ei ole mingit põhjust, miks omavalitsuste eest varjupaika pidav vabaühendus peaks neilt justkui almust paluma. Tõenäoliselt aitaks soovitud tulemuseni jõuda hoopis paremini see, kui jätta demonstratiivselt avatuks võimalus virutada neile uksega vastu vahtimist. Ma ei usu, et ükski asjaga seotud omavalitsus sooviks hakata ise loomade varjupaika pidama või leiaks järsku kusagilt uusi inimesi, kes oleks valmis tegema seda siin nende jaoks soodsamatel tingimustel. Selles mõttes on tugevamad kaardid läbirääkimistel tegelikult Varjupaikade MTÜ käes.

Linna jäätmejuhend tekitab segadust

Õiguskantsleri kantseleist pöörduti Viljandi linnavalitsuse poole, sest õiguskantslerile esitas avalduse inimene, kelle prügi vedamisest jäätmevedaja keeldus, kuigi ta oli enese sõnul järginud kohaliku omavalitsuse jäätmete sorteerimise juhendit. Nimelt oli ta pannud alltoodud juhendist lähtudes olmejäätmete konteinerisse ka mõned väikesed tükid kipsplaati.

Meie linnavalitsuselt päriti nüüd aru selle kohta, kas toodud juhend on antud kohaliku omavalitsuse poolt ning kui tõesti on, siis kas või kuidas on teavitatud jäätmevaldajaid sellest, et nii linna jäätmehoolduseeskiri kui ka jäätmeseadus ei luba enam segaolmejäätmete mahutisse panna ehitusjäätmeid (sõltumata nende kogusest).

Tegelikult öeldakse ka praegu keskkonnaministeeriumi veebilehel toodud jäätmete liigiti kogumise juhendis (allalaetav siit), mille ühe versiooniga ongi antud juhul sisuliselt tegu, remondi ja ehitusjäätmete kohta: “Väikeses koguses pane segajäätmete konteinerisse. Suures koguses vii jäätmejaama või telli ehitusjäätmete konteiner.”

Kevadel viidi jäätmeseadusesse sisse rida muudatusi. Muu hulgas täpsustati siis, et ehitus- ja lammutusjäätmed olmejäätmete hulka ei kuulu. Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri ütleb nüüd omakorda sõnaselgelt, et segaolmejäätmete mahutisse neid panna ei tohi.

Jäätmeseaduse uue redaktsiooni kohaselt peab omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri sätestama ehitus- ja lammutusjäätmete, milleks nimetatakse ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmeid, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded. Viljandi hetkel kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb ehitusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal korraldada siis, kui neid tekib eeldatavalt üle kümne kuupmeetri.

Pole selge, mida peaksid tegema nüüd tekkinud ehitusjäätmetega inimesed, kes teevad oma kodus lihtsalt veidi remonti. Tuleb välja, et uue korra kohaselt ei tohi neid panna segajäätmete konteinerisse isegi väikeses koguses. Vähemalt on selline osade jäätmevedajate, aga ka õiguskantsleri kantselei praegune tõlgendus.

Linnavalitsusest vastati õiguskantsleri juurest tulnud pöördumisele, et antud probleemiga ollakse kursis. Kõnealune juhend koostati hetkel kehtiva korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest tulenevalt. Nüüd ongi aga juba koostamisel uus hange, kus lähtutakse jäätmeseaduse ja linna jäätemehoolduseeskirja praegu kehtivatest redaktsioonidest. Selle raames koostatakse ka uus sorteerimisjuhend. Ootame huviga, milliseid võimalusi näeb see kodanikele ette ehitusjäätmete (remondijääkide) äraandmiseks väikestes kogustes. Kas tõesti tuleb nüüd kõik ise (sõltumata kogusest) jäätmejaama viia? Või kavatseb linn paigaldada nende kogumiseks eraldi avalikud konteinerid?

Neljapäeval võttis volikogu vastu otsuse (siin oli sellest juttu juba ennetavalt), millega anti linnavalitsusele nõusolek riigihanke korraldamiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks ja linnavara (jäätmejaama) tasuta kasutamiseks. Jäätmejaama kinnistu number parandati eelnõus enne otsuse vastuvõtmist ära. Malle Vahtra (Südamega Viljandis) tegi läinud nädalal linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni koosolekul ka ettepaneku teha eraldi hanked jäätmeveo teenusele ning jäätmejaamale koos käitlusega, kuid see ei leidnud toetust. Samas tehti aga linnavalitsusele ettepanek korraldada enne hanke väljakuulutamist kodanikele infopäev. Loodetavasti saadakse selleks ajaks siis valmis ka uus sorteerimisjuhend, mis vastab eelpool toodud küsimustele.

Männimäe toidupakitehas sai ettekirjutuse

LAVO Kaubanduse OÜ, millele Riia mnt 54a kuuluvas tootmishoones tegutseb tuntud toidupakkide tootja Tactical Solution OÜ, sai linnavalitsuselt eelmisel nädalal lõpuks ametliku ettekirjutuse, sest hoone võeti tootmiseks kasutusele ilma kasutusloata ja selle saamist takistavaid puudusi ei ole kõrvaldatud.

Kevadel jättis linnavalitsus rahuldamata ettevõtte taotluse saada hoonele kasutusluba, sest ehitustöid ei olnud teostatud vastavalt ehitusprojektile. Üheks puuduseks oli näiteks see, et projektist kõrvalekaldumise tulemusena ei toiminud kinnistul asuvad sadeveekaevud enam varasemal moel ning sellest tulenevalt kogunes sademevesi naaberkinnistustele ega toimunud selle tavapärast äravoolu. Vesi hakkas tungima ka hoonetesse.

Kuna seatud tähtajaks paranduste tegemise kohta mingit teavet ei saadud, esitati juuni lõpus ettevõttele märgukiri, milles juhiti tähelepanu sellele, et ehitist tohib kasutada ainult siis, kui sellel on kehtiv kasutusluba. Vastasel korral võib karistada ettevõtet rahatrahviga. Kasutusloa puudumisest hoolimata oli Riia mnt 54a asuv tootmishoone võetud juba aasta alguses aktiivsesse kasutusse. Hoones tegutseb kaubamärki Tactical Foodpack kasutav Tactical Solution OÜ, mis toodab peamiselt relvajõududes kasutatavaid kuivtoidupakke.

Tegemist on meedias laialdast positiivset tähelepanu pälvinud eduka firmaga, mis sai mõned aastad tagasi Sakala eestvedamisel korraldatud Viljandimaa ettevõtlusauhindade jagamisel julge ettevõtja eriauhinna. Alles läinud nädalal külastas tehast Eesti kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond). Viljandi linnavalitsus tegi oma ettekirjutuse päev enne tema visiiti. Teatis kavatsuse kohta see teha saadeti hoone omanikule aga siiski juba augustis.

Ehitusseadustiku kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada järelevalvet selles sätestatud nõuete järgimise üle. Tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel võidakse rakendada juriidilisele isikule sunniraha kuni 64000 eurot. Viljandi linnavalitsus seadis nüüd sunniraha suuruseks 3000 eurot. Kui 15. oktoobriks ei ole kõrvaldatud hoonele kasutusloa väljastamist takistavaid puudusi, teostatud selleks vajalikke ehitustöid ja taotletud kasutusluba, rakendatakse sunniraha. Ühtlasi võib seejärel seada ettevõttele puuduste kõrvldamiseks uue tähtaja ning määrata uue sunniraha.

Lossi 3 katusele tehakse avariiremont

Eelmisel aastal linnale ostetud tühjalt seisev ja lagunev hoone, kus tegutses viimati raamatukogu lugemissaal, pälvis nüüd sotsiaalmeedias tähelepanu sellega, et lagi on seal juba sisse vajunud. Lohutuseks võib öelda, et juba eelmisel teisipäeval kuulutas linnavalitsus välja riigihanke Lossi 3 katuse avariilise osa remondiks. Pakkumuste esitamise tähtaeg sai täis neljapäeval. Töövõtjal tuleb eemaldada katuse sissekukkuv osa ja rajada selle asemele ilmastikukindel katus. Tegemist on siiski vaid ajutise lahendusega. Hoone vajab põhjalikumat renoveerimist, milleks hetkel projekti ega rahastust ei ole.

Ugala mures liikluskorralduse pärast

Teater Ugala juht Garmen Tabor saatis teisipäeval linnavalitsusele pöördumise, milles väljendas mure seoses liikluskorralduse muudatusega Reinu teel, tuginedes seejuures teatri töötajatelt ja publikult saadud tagasisidele. Reinu tee muutmine kahesuunaliseks on kasvatanud seal liikluskoormust, mille tõttu on tekkinud äärmiselt ohtlikke olukordi Reinu tee ja Vaksali tänava ristmikul, Ugala tagumise parkla vahetus läheduses. Teater soovib, et sinna paigaldataks märgid ja rajataks ülekäigurada jalakäijatele.

Teiseks murekohaks on neile Vana-Vaksali tänava ning Valuoja ristumiskohal olev neljakandiline truup, millel asetses enne tänava rekonstrueerimist rest. Seal nähakse sageli kõõlumas lapsi, mistõttu peetakse ilma restita lahtist truupi väga ohtlikuks. Üldiselt on Ugala seltskond tänava rekonstrueerimise üle aga väga tänulik ja rõõmus.