Viljandi uudised, 10.09.2021

Käesoleva postitusega saab kantud lugejate ette järjekordne laadung informatsiooni, mis võib pakkuda huvi (eelkõige) viljandlastele. Igasuguste pretensioonide, täpsustuste, ettepanekute ja vihjetega võib pöörduda otse minu poole.

Viljandi veab roheliste valimiskampaaniat

Eestimaa Rohelised rakendasid Uue tänava lageraie erakonna üleriigilise valimisvankri ette. Erakonna kontodel sotsiaalmeedias kutsuti inimesi üles rohelistega liituma, neid valima ja nende ridades kandideerima, et hoida oma kodulinnas ära sarnast käitumist kohalike võimude poolt.

Kuvatõmmis Facebookist

Viljandi poliitikaelus on rohelised mänginud seni üsna silmapaistmatut rolli. Kohalikus meedias on saanud erakonnast endast rohkem tähelepanu roheliste juhtkonda kuuluva Aleksander Laane ettevõtmised seoses Tallinna ja Tartu tänava nurgal asuva hoone (tuntud kui Pappa Pizza maja) pikaleveninud renoveerimistöödega. Kohalikel valimistel osales erakond oma nimekirjaga ainult 2009. aastal, kogudes siis 1,7% häältest. Hiljem on roheliste esindaja Peep Tobreluts kandideerinud sotside nimekirjas.

Tänavu kandideerivad Tobreluts ja roheliste Viljandi piirkonna koordinaator Hannes Puu sotside juhtimisel loodud valimisliidus Südamega Viljandis. Puugi on kandideerinud sotside nimekirjas juba varem, nimelt 2005. aastal Pärnus. Tobreluts on aga liikunud vahepeal edasi Eesti Tulevikuerakonna hingekirja.

Uue tänava puude kaitseks toimunud esimesele meeleavaldusele tulid oma lippudega kohale ka Noored Rohelised, sealhulgas roheliste Tartu linnapeakandidaat Johanna Maria Tõugu, kuid meeleavalduse parteipoliitikast hoiduda soovinud korraldajad süüdistasid rohelisi Sakala teatel siis hoopis katses seda kaaperdada. Nüüd on puud maha võetud ja valimised ukse ees, enam parteipoliitikast hoiduda ei saa. Loodetavasti jätkavad rohelised võitlemist Viljandi rohealade säilimise eest ka pärast valimisi.

Riia mnt 1 jaoks tuleb teha arhitektuurikonkurss

Paari nädala eest oli siin juttu, et Sakala Teed OÜ esitas taotluse detailplaneeringu algatamiseks, et lammutada täielikult Riia mnt 1 asuv kunagine teedevalitsuse kompleks (kõik olemasolevad hooned) ning rajada selle asemele kaubandus- ja teenindushoone koos 120-kohalise parklaga. Nüüd on avaldatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, mille linnavalitsus otsustas saata linnavolikogu 23. septembri istungile. Eelnõu kohaselt tuleb viia detailplaneeringu koostamisega üheaegselt läbi esinduslik arhitektuurikonkurss.

Eelnõus, mille on koostanud linnavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Rang, märgitakse, et krunt Riia mnt 1 piirneb kõigilt külgedelt avaliku linnaruumiga, mis seab kõrgendatud nõuded hoone arhitektuurile. Sellest tulenevalt peetakse vajalikuks viia detailplaneeringu koostamisega üheaegselt läbi avalik või vähemalt kolme osalejaga arhitektuurivõistlus, mille kaaskorraldaja on Eesti Arhitektide Liit ja mille tulemusena saadakse mitu võistlevat eskiisi.

“Planeeritavate hoonete visuaalne mõju sõltub arhitektuursest lahendusest, mis kõigi eelduste kohaselt (vähemalt võrreldes praeguse situatsiooniga) tagab positiivse tulemuse,” märgitakse 23. septembril linnavolikogu istungil tõenäoliselt heaks kiidetavas eelnõus. Samas lisatakse, et kaubanduskeskusele visuaalselt ja funktsionaalselt sobiva arhitektuurilise lahenduse leidmise puhul võib avalduda oluline positiivne mõju piirkonna atraktiivsuse tõstmise näol.

Hoiame pöialt, et nii tõesti ka läheks!

Eesti 200 ei saanudki Viljandis täisnimekirja kokku

Viljandis osaleb kohalikel valimistel kuus nimekirja ja kaks üksikkandidaati. Nagu arvata võis, tuleb kõige lühema nimekirjaga välja erakond Eesti 200, mille linnapeakandidaadi Ando Kivibergi tagasitulekut Viljandi poliitikasse on juba pikemat aega innukalt promonud ajaleht Sakala.

Eesti 200 on loonud Viljandis oma rakukese, mis otsis veel septembri alguses meeleheitlikult inimesi, kes nõustuksid erakonna nimekirjas kandideerima. Kokku saadi siiski vaid 14 kandidaati. Volikogus on aga 27 kohta.

Kuvatõmmis Facebookist

Sakala peatoimetaja asetäitja Marko Suurmägi arvas 2019. aasta jaanuaris, et erakonna Eesti 200 poolt oli viga panna Ando Kiviberg kandideerima parlamendivalimistel tema elukohajärgses Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas, mitte Järva- ja Viljandimaal. “Kiviberg on tõestanud, et tal on Viljandis palju toetajaid,” arvas Suurmägi toona. “Ta on poliitikas tegija ning poolteise aasta pikkune eemalolek oleks poolteise kuu pikkuse hea kampaaniaga kompenseeritav.”

Valimistel saame näha, kui palju toetajaid on Viljandis veel Kivibergile alles jäänud (peale Suurmäe). Meenutuseks, et 2017. aastal loobus ta IRL-i (tänase Isamaa) nimekirjas uuesti linnapeaks kandideerimisest, sest erakonna juhid ei täitnud Kivibergi nõudmisi mehe edasise poliitilise karjääri garanteerimise osas. Esialgu pidas ta siis läbirääkimisi kandideerimiseks vabaerakondliku taustaga valimisliidus Kogukondlik Viljandi, kuid lõpuks jäi ka see ära.

Võib arvata, et volikokku pääsemise korral saab Kivibergist pooleteise aasta pärast Riigikogu valimistel erakonna Eesti 200 esinumber Järva- ja Viljandimaal. Nii täituks siis lõpuks ka Sakala peatoimetaja asetäitja unistus aastast 2019.

Jäätmejaamaga on juba uued plaanid

Eelmisel nädalal oli siin juttu, et Eesti Keskkonnateenused AS peab Viljandi linnavalitsusega läbirääkimisi Viljandi jäätmejaama edasiseks kasutamiseks. Näib, et nendele läbirääkimistele on nüüd linna poolt kriips peale tõmmatud.

Nimelt on linnavalitsus otsustanud esitada linnavolikogu 23. septembri istungi päevakorda otsuse eelnõu, mis puudutab nõusoleku andmist riigihanke korraldamiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks ja linnavara tasuta kasutamiseks. Selle eelnõu kohaselt antakse riigihanke võitjale lepingu kehtivuse ajaks otsustuskorras tasuta kasutada Viljandi jäätmejaama kinnistu. See tähendab, et temaga sõlmitakse leping ka jäätmejaama käitamiseks.

Volikogult taotletakse luba otsida jäätmeveo teenuse osutajat perioodiks 1. aprill 2022 kuni 31. märts 2027, kuid eelnõu seletuskirjast selgub, et soovitakse kasutada 3+2 skeemi, mille puhul leping sõlmitakse kolmeks aastaks koos võimalusega pikendada seda veel kaheks aastaks. Sarnase võimaluse pakkus linnavalitsus välja ka EKT-ga jäätmejaama edasise kasutamise üle peetud läbirääkimistel, kuid EKT soovis pikendada oma lepingut kohe viieks aastaks.

Meenutuseks, et juba oma linnavalitsusega peetud läbirääkimiste alguses teatas EKT, et kui nendega sõlmitud lepingu tähtaega ei pikendata, tekib Viljandi linna kaks omavahel konkureerivat jäätmejaama, sest EKT peab oma vajadusteks rajama oma jäätmejaama ja hakkama seal teostama praegu Viljandi jäätmejaamas tehtavaid toiminguid. Oleks muidugi parem, kui nii ei läheks, aga välistada sellist arengut nüüd ilmselt ei saa.

Selle teema lõpetuseks siin täna üks väike tähelepanu test. Linnavalitsuse koostatud otsuse eelnõus on juhtumisi eksitud jäätmejaama kinnistu numbriga (kirjutatud on 126539, kuid peaks olema 2881539). Jälgime huviga, kas see enne linnavolikogu istungit või selle käigus parandatakse – või võetaksegi vastu otsus, millega lubatakse anda otsitava jäätmeveo teenuse osutaja kasutusse kinnistu, mis asub tegelikult hoopis Viljandi vallas ega kuulu üldse Viljandi linnale.

Maramaa pst 1 detailplaneering

Projektikoda OÜ on saanud valmis Maramaa pst 1 detailplaneeringu, mille koostamine algatati linnavalitsuse poolt kinnistu omaniku Edela Gaas OÜ taotlusel kevadel. Detailplaneering näeb ette olemasoleva kinnistu jagamise kaheks krundiks, praegu olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamise äri-ja kortermajaks ning kortermaja püstitamise ka tekkivale uuele krundile. Selles piirkonnas viimasel ajal pingeid tekitanud haljastusküsimustes jäädakse napisõnaliseks.

Detailplaneeringus mööndakse, et planeeritav ala on väljakujunenud haljastusega, seal kasvavad küpses vanuses puud ja põõsad. Ühest küljest öeldakse küll, et “ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse kaitsmiseks,” aga teisest küljest “olemasoleva haljastuse säilitamise/likvideerimise kohustust detailplaneeringuga ei seata. Krundi haljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.” Kohalike rahustamiseks olgu öeldud, et Maramaa pst tänavaäärsed puud jäävad selle kinnistu piirest välja, jutt puudutab ainult aias sees kasvavaid.