Tänan kõiki, kes on saatnud (või veel saadavad) vihjeid teemade kohta, mis võiksid siin enne valimisi kajastamist leida. Kõigest ma kohe kirjutada ei jõua, võtan neid aegamisi järjest ette. Tänane uudistevalik on selline…
Keskerakonna esinumbriks tuntud roolijoodik
Keskerakonna esinumbriks on kohalikel valimistel Viljandi linnas riigihalduse minister Jaak Aab. Tallinnas elav Aab kandideeris Viljandi linnapeaks ka 2009. aastal, kogudes siis erakonnale 335 häält. Linnavolikogu liikmeks ta toona siiski ei asunud, sest eelistas sellele riigikogulase kõrgepalgalist ametikohta.
2018. aastal saavutas Aab laiema üleriigilise tuntuse sellega, et jäi Tartus politseile vahele alkoholijoobes autot juhtides, ületades ühtlasi lubatud piirkiirust. Enam kui kuu aega hiljem astus ta selle tõttu lõpuks isegi ametist tagasi, kuid juba pärast 2019. aasta parlamendivalimisi naasis Keskerakonna tähtis asjapulk oma soojale kohale valitsuses.
Tegemist ei olnud esimese korraga, mil Aab alkoholijoobes rooli istus. Juba 30 aastat varem, 1988. aasta augustis kaldus ta öösel kella nelja ajal Viljandist Sultsi kihutades vastassuunavööndisse, põrgates kokku künka tagant tulnud mootorratturiga, kes viidi jalavigastusega haiglasse. EKP kohaliku algorganisatsiooni juhtkond karistas Aabi, kes oli sel ajal ELKNÜ Viljandi Rajoonikomitee I sekretär, selle eest range noomitusega arvestukaardile kandmisega. Mõned nõudsid siis küll tema tagandamist rajooni komsomolijuhi kohalt, kuid libedik vingerdas ennast välja.
EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu ajaleht Sakala vaikis 1988. aastal juhtunu maha. Aabi kureerimisel oli korraldatud äsja populaarne muusikafestival Rock Ramp, mille lõpetamise järel ta oligi alkoholijoobes autot juhtides avarii teinud. Nähtavasti ei tahetud heita sellisele aktiivsele noorele seltsimehele varje, mis võiksid kahjustada kuidagi tema edasist poliitilist karjääri. Nagu näha, ongi mees jõudnud elus päris kaugele, kandideerib ta ju nüüd lausa Viljandi linnapeaks.
Suurkask: EKRE on Viljandi juhtimisega rahul
EKRE linnapeakandidaadiks on Viljandi linnas sel korral Rein Suurkask. Nelja aasta eest seda rolli täitnud Jaak Madison, kes esines siis viljandlasena, kandideerib tänavu hoopis Tallinnas, kus ta elas tegelikult ka eelmiste kohalike valimiste ajal. 2017. aastal kogus Madison üksinda 65,4% Viljandis EKRE-le antud häältest. Erakond sai siis tänu temale linnavolikogus kaks kohta, kuid selle tegevus on jäänud seal ootamatult tagasihoidlikuks (eriti pärast Madisoni lahkumist europarlamenti).
Sakalale antud südamlikus intervjuus rääkis Suurkask nüüd, et tema hinnangul on juhitud Viljandi linna viimase nelja aasta jooksul üsna hästi, hindeks võiks panna lausa 4+, sujunud on ka linnavalitsuse ja volikogu koostöö ning kurta ei saa sellegi üle, kuidas EKRE-t on otsuste langetamisse kaasatud. Mis puudutab EKRE võimalikke tulevasi koalitsioonikaaslasi, siis ideaalseks koostööpartneriks nimetas Suurkask Isamaad, aga ei välistanud samas ka sotse, täpsemalt siis nende loodud valimisliitu Südamega Viljandis. EKRE linnapeakandidaadi sõnul on seal “toredaid ja tublisid inimesi, kellega koos annaks linna juhtida küll.”
Mäletatavasti süüdistas EKRE eelmine linnapeakandidaat Madison pärast valimisi Sakala veergudel Viljandis moodustatud võimuliitu täiesti otsesõnu poliitilises prostitutsioonis, sest sinna ei kaasatud valimistel enim hääli kogunud sotse. Tema hinnangul näitasid 2017. aasta valimistulemused, et IRL (tänase nimega Isamaa) ei saanud valijate hinnangul oma tööga hakkama.
Nähtavasti tuleb valijatel arvestada nüüd tõsiselt võimalusega, et EKRE-t valides võidakse saada Viljandi linnapeaks sotsiaaldemokraat, täpsemalt siis Helmen Kütt, kes kujuneb tõenäoliselt taas suureks häältemagnetiks. Lühidalt: valid EKRE, saad sotsist linnapea! Loodetavasti on kõigile EKRE toetajatele Viljandis ikka selge, et see nii võib minna, sest muidu võib ju nende ehmatus olla pärast küll päris suur.
Juhhuuu! Linnavalitsus täidab oma lubadusi!
Nagu teada, lubas abilinnapea Kalvi Märtin (Reformierakond) juba 13. augustil Uuel tänaval meeleavaldajatega kohtudes, et seal vastasseisu tekitanud projektiga minnakse igal juhul edasi, puud võetakse maha, sest selline on linnavalitsuse otsus. Nüüd on selgunud, et tegemist ei olnud niisama suusoojaks aetud tühja jutuga.
Samas on rõõmustav, et ka korteriühistu Lääne 6 mure linna paigaldatud pakendikonteineritega, millest oli siin juttu eelmisel nädalal, sai lõpuks ikkagi lubatud lahenduse. Üks teema enne valimisi jälle laualt maas. Tore. Kahju ainult, et KÜ Lääne 6 pöördumised ei viinud sellise tulemuseni juba varem, mistõttu kaasasid nad lõpuks keskkonnaameti, kust pöörduti esmaspäeval linnavalitsuse poole omapoolse järelepärimisega selle kohta, mida Viljandi linnavalitsus kavatseb probleemi lahendamiseks ette võtta.
Teisipäeval vastati linnavalitsusest keskkonnaametile, et lendprügi edasikandumise pidurdamiseks ehitatakse nõuetekohane aed, aluspind aga täidetakse killustikuga, et vältida metallkonteinerite roostetamist. Kolmapäeval sündmuspaigast möödudes nägin, et tööd käisid. Eeldan, et need on tänaseks lõpetatud. Korteriühistu mitu aastat kestnud võitlus päädis nüüd ehk vähemalt rahuldava tulemusega.
Linnavalitsusest keskkonnaametile saadetud vastuses mainiti muu hulgas, et oktoobri esimeses pooles peaks jõudma Viljandisse kolm riidekonteinerit, millest üks on plaanis paigutada samuti sinna Maksimarketi juurde. See on kindlasti rõõmustav uudis paljudele viljandlastele, kes on vedanud oma kasutult seisma jäänud riideid seni Tartusse või kuhugi mujale.
Läbirääkimised jäätmejaama kasutamiseks…
Juhtumisi peab Eesti Keskkonnateenused AS just praegu Viljandi linnavalitsusega läbirääkimisi Viljandi jäätmejaama edasiseks kasutamiseks. Jäätmejaam asub sisuliselt linnast väljas, aga ametlikult linna haldusterritooriumil. Linn on teinud sinna suuri investeeringuid, näiteks alles eelmisel suvel paigaldati uus autokaalu süsteem, mis läks maksma ligi 73 tuhat eurot. Jäätmejaama opereerimine on antud aga EKT kätte. 2012. aastal kümneks aastaks sõlmitud leping kehtib järgmise aasta veebruari lõpuni.
Juuli lõpus esitas EKT linnavalitsusele taotluse lepingu tähtaja pikendamiseks kümne aasta võrra. Seda võimaldav punkt on sees kehtivas lepingus. Samas väljendati valmisolekut pikendada seda, kui linnavalitsus nii soovib, viie aasta võrra koos õigusega pikendada tähtaega seejärel poolte vastastikusel kokkuleppel veel viie aasta võrra. See tähendab, et linn saaks siis viie aasta pärast asja uuesti kaaluda.
24. augustil saadeti linnavalitsusest sellele vastus, milles teatati, et linnavalitsus on valmis kaaluma lepingu pikendamist, kui EKT nõustub tegema seda perioodiks 3+2 aastat (st. kolme aasta pärast saaks linn lepingu lõpetada), jättes uuest lepingust välja võimaluse seda viie aasta pärast veel pikendada. Ühtlasi leiti, et vara võiks olla EKT kasutuses tasuta (praegu tuleb tasuda selle eest linnale sümboolsed 1250 eurot aastas), kuid linn peaks saama tasu kõigi jäätmejaama sissetulevate, sealhulgas eraisikute kaubavoogude eest 4 eurot/tonni kohta.
Läbirääkimiste lähtekohana on sellised nõudmised linna poolt vaadates võib-olla asjakohased, aga EKT nendega muidugi nõustuda ei saanud. Eile saatsid nad linnavalitsusele vastuse, milles märkisid, et lepingu pikendamine vaid kolmeks aastaks (õigusega pikendada seda seejärel veel kaheks) ei anna neile vajalikku kindlust oma edasise tegevuse kavandamisel, sest puudub alus oodata, et tähtaega kolme aasta pärast ka tegelikult pikendatakse. Kompromissina pakkus EKT välja pikendada tähtaega viie aasta võrra ilma õiguseta seda täiendavalt pikendada.
Vara kasutamist puudutava tasu osas nõustus EKT, et kasutab Viljandi jäätmejaama praegu sisuliselt tasuta, kuid samas märgiti, et selle opereerimisega seoses kantakse aastas kulusid 95-100 tuhat eurot. Seetõttu leiti, et selle linna poolt nõutava 4 eurot/tonni kohta võiks kanda need, kes jäätmejaama jäätmeid üle annavad. See tähendab, et siis tuleks suurendada jäätmete vastuvõtutasu.
Ühtlasi paluti linnavalitsuselt selgitusi veel mitmete kummaliste nõudmiste kohta. Neist huvitavaim on see, et linnavalitsus tahab eraldada jäätmejaamas 3000-3200 ruutmeetrise ladustusala, mida saaks hakata kasutama linna korraldatud jäätmeveo hanke võitja, kellel tuleks lasta kasutada ühtlasi jäätmejaama platvormkaalu, teid ning ampri võimekust.
Tsiteerin: “EKT-le jääb ebaselgeks, miks peaks korraldatud jäätmeveo hanke võitjal olema õigus kasutada maa-ala Viljandi jäätmejaamas, kui korraldatud jäätmeveo hanke tingimuste kohaselt tuleb kõik Viljandi linna korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed anda üle Viljandi jäätmejaama? Seda enam, et korraldatud jäätmeveo hanke võitja peab jäätmed Viljandi jäätmejaamas üle andma Viljandi Linnavalitsuse kehtestatud hinnakirja alusel, mis on kõigile konkursiosalistele teada, ja Viljandi linn saab Viljandi jäätmejaamas vastuvõetavatelt jäätmetelt tasu 4 eurot/tonni kohta? Palume selles osas Viljandi Linnavalitsuse täiendavat selgitust.”
See on tõesti huvitav küsimus. Loodetavasti on linnavalitsusel olemas sellele hea vastus. EKT kinnitas, et on valmis linnavalitsuse ettepanekuid täiendavalt arutama, et hinnata omalt poolt lepingu jätkamise otstarbekust. Juuli lõpus lepingu tähtaja pikendmiseks esitatud taotlus oli tegelikult reaktsioon linnavalitsusest saadud e-kirjale, millega pakuti lepingusse muudatusi. Samas märgiti juba siis, et kui lepingu tähtaega ei pikendata, tekib Viljandi linna kaks omavahel konkureerivat jäätmejaama, sest EKT peab oma vajadusteks rajama oma jäätmejaama ning hakkama seal teostama praegu Viljandi jäätmejaamas tehtavaid toiminguid.
Kas see ei peaks olema nüüd kohalike valimiste teema? Kas kohalik uuriv ajakirjandus ei peaks uurima, millised on lugupeetud linnapeakandidaatide seisukohad Viljandi jäätmejaama tuleviku ja prügimajanduse osas? Nähtavasti mitte. Keda sellised räpased teemad ikka huvitavad, eks? Räägime parem sellest, kui palju kõik Viljandit armastavad! Ja millised imelised visioonid inimeste päid täidavad! Taastame ordulossi ja ronime redeliga pilve peale!
Politseimaja “bassein” valmistab endiselt muret
Tänase uudistebloki lõpetuseks veel üks väike kommunaalprobleem, mis vajab ilmselt üleriigilist tähelepanu. Riigi Kinnisvara Lõuna piirkonna kinnisvarahaldur on pidanud Viljandi linnavalitsusega juba mitu aastat kirjavahetust selle tõttu, et pärast Pargi tänava remonti, mille käigus valmis selle äärde uus kõnnitee, tekib Viljandi politseihoone peaukse ette vihmase ilmaga suur veelomp, mis ei lase kuiva jalaga hoonesse pääseda. Seda seetõttu, et ei ole enam vee äravoolu kallakuid ja teeremondi käigus ei tehtud ka sadeveekaeve. Seni ei ole probleemile lahendust leitud. Viimase kirja saatis ta linnavalitsusse sel teemal esmaspäeval.