Siin on nüüd järjekordne sats viljandlaste jaoks olulisi uudiseid, millest Sakala ei ole jõudnud (praegu veel) kirjutada. Kui keegi teab midagi huvitavat, millest tahaks selle rubriigi kaudu teistelegi teada anda, võib minuga julgesti ühendust võtta. Igasugust jama ei hakka ma siin muidugi avaldama, kontrollin ikka kõik enne üle.
Plaanitakse hoolekandekeskuse kohatasu tõstmist
Linnavolikogu revisjonikomisjoni viimasel istungil kuulati ära Viljandi Hoolekandekeskuse juhataja Ain Keerup, kes rääkis muu hulgas, et asutuse palgafondi suurendamiseks tuleb ilmselt tõsta kohatasu. Sotside esimehe Juhan-Mart Salumäe (Südamega Viljandis) juhitav komisjon otsustas pöörduda linnavalitsuse ja linna sotsiaalameti poole ettepanekuga uurida välja, kui kõrge on kohatasu teistes sarnastes hoolekandeasutustes. Ülevaade sellest tuleb koostada oktoobris valitava linnavolikogu uue koosseisu revisjonikomisjonile.
Viljandi Hoolekandekeskus asub Viiratsi alevikus, mis jääb küll ametlikult Viljandi valla haldusterritooriumile, kuid on sisuliselt Viljandi linna eeslinn. Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on see Viljandi linna hallatav asutus. Varem tegutses mitme omavalitsuse loodud sihtasutusena. Praegu on seal kohatasu 980 eurot kuus. Sellele lisandub veel mähkmete ja ravimite tasu.
Keerup rääkis revisjonikomisjoni istungil, et palgakulu moodustab hoolekandekeskuses juba praegu 75% kõikidest kulutustest, mistõttu on kohti kokkuhoiuks raske leida, ja oodata võib selle osakaalu edasist suurenemist. Keskuses on 14 hooldaja ametikohta, millest on hetkel täidetud 13. Kuulutused uute töötajate otsimiseks on pidevalt üleval, kuid huvilisi on järjest vähem, sest makstav palk (praegu pakutakse 840–1000 eurot bruto) ei motiveeri inimesi sellisele raskele tööle kandideerima.
Hoolekandekeskus on 100% väljamüüdud, aga hooldusele saabuv klientuur on järjest voodikesksem ja raskem, mis tähendab hooldajatele suuremat töökoormust. Töötajatel tuleb teha sageli ületunde, kuid see avaldab omakorda survet palgafondile. Keskmine hooldaja on vanuses 55+, üks murekoht on ka nende digipädevus.
Probleem on seega tõsine, palgafondi suurendamiseks on vaja kuidagi raha juurde saada, aga kui võrrelda kohatasu sellega, mida nõutakse Viljandi valla hoolekandeasutustes, siis ilmneb, et see on juba niigi kõrge. Pärsti pansionaadis (linna teises servas, kohe Viljandi haigla kõrval) on hoolduskoha tasu 850, põetuskoha tasu 900 eurot kuus. Kärstna hooldekodus 780-820, Kolga-Jaani hooldekodus 820 eurot kuus. Kusjuures need hinnad hakkasid kõigis kolmes kehtima alles käesoleva aasta algusest.
Minu arvamus: arvestades selle juba niigi suhteliselt kõrget taset ning Viljandi elanike üldist palgataset (keskmine brutopalk oli Viljandimaal tänavu esimeses kvartalis statistikaameti andmetel 1188, aga mediaanpalk 1040 eurot), ei ole kohatasu tõstmine vastuvõetav – lisaraha hoolekandekeskuse palgafondi suurendamiseks on vaja leida linnaeelarvest.
Viljandisse tahetakse rajada veel üks kaubamaja
Sakala Teed OÜ esitas linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks, et lammutada täielikult Riia mnt 1 asuv kunagine teedevalitsuse kompleks (kõik olemasolevad hooned) ning rajada selle asemele kaubandus- ja teenindushoone koos 120-kohalise parklaga. Rajatav uus kaubamaja on kavas paigutada piki Reinu teed ja osaliselt Riia mnt äärde nii, et Reinu tee ja Riia mnt nurk on hoonestatud. Hoonel peaks olema üks korrus ja kõrgust kuni kaheksa meetrit. Linnavalitsus otsustas saata detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu linnavolikogu 23. septembri istungile.
Minu arvamus: mõistlik plaan. Probleem oleks siis, kui see kaubanduskeskus tahetaks rajada Kalmu tänava äärde, nii et see piirneks sisuliselt vana kalmistuga, aga kuna kinnistu sellesse poolde on kavandatud parkla, mida saavad hakata kasutama ka surnuaias käijad, võib seda pidada sellest vaatepunktist pigem positiivseks. Samas ei ole muidugi teada, mida arvavad Reinu tee teises servas elavad inimesed sellest, kui nende vastu üle tee ehitatakse kaubamaja. Kõik ei pruugi selle üle ilmselt rõõmustada, kuigi poes käia oleks neil seal ju väga mugav.
Linnavalitsus muudkui lubab, aga tehtud ei ole midagi
Juuni alguses jõudis Sakala veergudele kurioosne juhtum, kus korteriühistu Lääne 6 saatis linnale 400-eurose arve, sest nende muruplatsi ääres, Maksimarketi taga asuvad linna poolt paigaldatud prügikastid on pidevalt ääreni täis ja prügi lendab sealt korteriühistu maale. Linnavalitsus leidis siis, et arve tasumiseks puudub seaduslik alus. Samas aga kinnitati ühistule saadetud vastuses, et mõistetakse mure tõsidust ning kavas on ehitada sinna korralik pakendikonteinerite ala, mis on eraldatud ja piiratud aiaga, et vältida pakendite laiali lendamist.
Aeg lendas, aga kohapeal midagi ei muutunud. Seetõttu saatis KÜ Lääne 6 juhatuse esimees Kalle Edula 10. augustil linnavalitsusele järjekordse pöördumise, milles palus infot selle kohta, millal linna poolt paigaldatud prügikastid teisaldatakse. “Siiamaani pole mingit tegevust märgata, lagastamine käib rõõmsalt edasi,” märkis Edula. “Palume vastata ning reageerida nii kiiresti kui võimalik. Hiljemalt augusti lõpuks.”
Möödus mitu nädalat. 25. augustil saatis linna haldusameti juhataja Andres Mägi lõpuks vastuse, milles teatas, et konteinereid sealt teisaldama ei hakata. Küll aga on kavas luua neile killustikalus ning aiaga piiratud ala, et vältida edasist prügi laiali kandumist. Platsi valmimistähtajaks on seatud 31. august 2021 ehk teisipäev. Reedel kohapeal mingeid töid veel ei käinud. Hoiame arengutel silma peal! Loodan, et KÜ Lääne 6 prügimure saab siiski enne valimisi lahendatud, sest muidu pean hakkama volikokku pääsemise korral seda teemat seal ise tõstatama.
Kommentaar: Sakala üritab päästa Kivibergi nahka
Nädal tagasi sai siin avalikustatud erakonna Eesti 200 linnapeakandidaadi Ando Kivibergi katse hoiduda eelmisel aastal ärajäänud komöödiafilmide festivali Wilkom korraldamiseks linna poolt eraldatud toetuse tagasimaksmisest. Kiviberg ei suutnud esitada saadud raha kasutamise kohta korrektset kuluaruannet. Seetõttu langetas linnavalitsus nüüd esmaspäeval otsuse toetus tagasi nõuda, tuues vastavas korralduses välja, et on alust arvata, et toetust ei ole kasutatud sihipäraselt.
Pärast seda ärkas lõpuks ka kohalik ajaleht Sakala, mille peatoimetaja asetäitja Marko Suurmägi üritas jätta aga teemat kajastades muljet, et Kiviberg tahtis jätta toetusraha tagasi maksmata selleks, et saaks kasutada seda festivali korraldamiseks järgmisel aastal. Sakala juhtkirjas muretseti, et niisugune käik muutis teda ja tema erakonda rünnatavaks.
Linnavalitsuse dokumendiregistris leiduvatest kirjadest ilmneb aga, et Kivibergile selgitati juba aasta alguses, kui saadeti meeldetuletusi kuluaruannete esitamise kohta, et nende õigeks ajaks esitamata jätmisel ei saa kuus kuud peale aruande laekumist Viljandi linnalt uut toetust taotleda, aga “kui tegevusi ei toimunud, siis kandke toetussumma tagasi ning kõik ongi korras.”
Seega oleks Kiviberg saanud eelmiseks aastaks eraldatud toetuse lihtsalt tagasi maksta, säilitades võimaluse taotleda uuesti toetust käesoleval aastal. Kuna ta otsustas hakata selle asemel venitama aruannete esitamisega, langes see võimalus ära. Ja et nõuetekohane aruanne jäigi lõpuks esitamata ja Kivibergi juhitav MTÜ Viljandi Filmisõbrad ise saadud raha tagasi ei kandnud, mistõttu pidi linn hakkama seda nüüd ikkagi ametlikult tagasi nõudma, ei saa ta järgmisel aastal selle filmifestivali korraldamiseks linnalt enam üldse toetust taotleda. Sellised on reeglid.
On iseenesest mõistetav, et Sakala, mille väljaandja Postimees Grupp arvelduskontole liikus ühe varasema aruande kohaselt edasi pool (parandus: kolmandik; tänan Sakala peatoimetajat Hans Väret, kes sellele eksimusele tähelepanu juhtis!) 2019. aastal Wilkomi korraldamiseks Viljandi linna poolt eraldatud toetusrahast (reklaami eest tuleb ju maksta), üritab Kivibergi nahka päästa, kuid see ei muuda kuidagi linna dokumendiregistris leiduvatest materjalidest vastu vaatavat pilti, millest jääb kahjuks tõesti mulje, et saadud toetust ei ole kasutatud sihipäraselt. Kivibergi jutt sellest, et raha sooviti hoida järgmiseks aastaks, näib olevat nüüd lihtsalt hämamine.
Sakala võib näha selliste asjade väljatoomises kohutavat poliitilist rünnakut Kivibergi ning tema erakonna vastu (tegelikult peaksid olema just Sakala ajakirjanikud ise need, kes sellistele asjadele esimesena valgust heidavad – praegu võeti veebruarist saadik kerinud teema üles alles siis, kui seda ei saanud enam ignoreerida), aga minu arvates väärib Viljandi paremat. Selline nihverdaja meie linnapeaks ei sobi. Inimesed, kes tahavad anda hääle tingimata erakonnale Eesti 200, valigu parem Kaspar Taimsood.
Valimisliit Südamega Viljandis sai registreeritud
Viljandi linna valimiskomisjon langetas neljapäeval otsuse registreerida kohalikeks valimisteks valimisliit Südamega Viljandis, mis oli seni tegutsenud mitteametliku ühendusena. Samal päeval komisjonile valimisliidu registreerimiseks esitatud teatise ja seltsingulepingu kohaselt on selle moodustajateks Juhan-Mart Salumäe ja Kristjan Mändmaa. Nemad on nüüd seaduse silmis seda valimisliitu juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad ühtlasi erakonnaseadusest tulenevate kohustuste, sealhulgas valimiskampaania aruande esitamise eest.
Seda aruannet saab olema kindlasti huvitav lugeda, et vaadata kas kõik sinna ikka korrektselt kirja pannakse. Näiteks nimetatud valimisliidu veebilehe, mis avati juba kevadel, on registreerinud Mändmaa oma firma OÜ Lepp ja Nagel nimele. Kui ettevõte ei esita valimisliidule lõpuks selle eest arvet, tuleb seda käsitleda erakonnaseaduse mõistes keelatud annetusena. Ka mina ise pean kirjutama endale lõpuks arve selle eest, et kasutan seda veebilehte siin valimiskampaania tegemiseks, aga valimisliidu puhul läheb kogu aruandlus veel palju keerulisemaks.