Viljandi uudised, 01.10.2021

Selle nädala uudisteblokk keskendub sisuliselt ainult ühele teemale, millel on samas palju mõõtmeid, sest minu valimiseelne kampaania on jõudnud oma lõppfaasi ja nüüd tuleb kõrvalised asjad siin ikkagi kõrvale jätta, et rääkida nö. asjast, sest enne valimistulemuste selgumist ei ole ju kindel, kas see kampaania siin pärast valimisi üldse edasi läheb.

Hariduse tänava tiik on likvideeritud

Märkasin teisipäeval lastega kärutades, et Hariduse tänava kõrval asunud tiik oli veest tühjendatud ning juba osaliselt pinnasega täidetud. Maa sisse on paigaldatud drenaaž. Samas aga töötas siis veel ka pump. Plaan tiigi likvideerimiseks oli iseenesest teada. Võib juhtuda, et tulevikus rajatakse selle asemele parkla.

Kord oli tiik, aga enam ei ole.

Juba eelmisel aastal valmis linnavalitsuse tellimusel projekt selles paigas allikate ülevoolust ja lossimägedest tulevast sademeveest tingitud liigvee ärajuhtimiseks kanalisatsiooni, mis hõlmas ka kõnealuse tiigi likvideerimist. Tänavu suvel viidi läbi vastav hange. Tööd lähevad maksma ligi 20 000 eurot.

Plaanist tiik likvideerida kirjutas suvel ka Sakala, mille teatel kavatseti kasutada seal täitematerjalina Uue tänava vana pinnast. Linnavalitsuse otsust kommenteerinud ametnik seostas drenaaži rajamist siis üle tee asuva Hariduse 12 maja renoveerimisega – just ehitustööde jätkamine seal olevat eeldanud tiigi likvideerimist.

Hariduse 12 hoonesse rajatavad korterid on praegu juba eelmüügis. Spetsiaalsel veebilehel leiduvast galeriist paistab, et parkla on neil kavas rajada maja taha. Selles kohas, kus asus hiljutise ajani tiik, näib kinnisvaraarendajate visiooni kohaselt olevat tulevikus midagi muud, mitte parkla.

Kinnisvaraarendajate visioon.

Likvideerimistööde aluseks olevas projektis on aga rõhutatud, et täitepinnase materjal peab olema kõlbulik ala hilisemaks kasutamiseks parklana. Ka drenaažikaevude kaante ja rõngasjäikuse puhul tuli arvestada, et tulevikus võib seal olla parkla. Hanke läbiviimisel viidi omakorda sisse täpsustus, mille kohaselt muru kasvualuse rajamist ja külvi seal ei teostata. Seega näib, et parkla võidakse rajada pigem varem kui hiljem.

Hariduse 12 ja 12a hoonete renoveerimine korterelamuteks tähendab, et vajadus parkimiskohtade järele seal kahtlemata suureneb. Ei saa kuidagi eitada, et see oleks ideaalne koht just nende majade parkla jaoks. Samas kuulub kinnistu aga jätkuvalt linnale.

Minu arvates ei peaks parkla rajamist, kui see sinna tehakse, rahastama Viljandi linn. Sellisel juhul võiks müüa maatüki kõrval tegutsevatele kinnisvaraarendajatele, jättes ka parkla rajamisega seotud edasised kulud nende kanda. Samas eelistaksin aga mina sellele hoopis üht alternatiivset lahendust linnaruumi korrastamiseks.

Ettepanek linna keskpunkti tähistamiseks

Hariduse tänava ääres asunud tiigi likvideerimisega avanes nüüd võimalus tähistada linnaruumis ära Viljandi geograafiline keskpunkt, mis asus 2015. aastal Sakala algatusel tehtud arvutuste kohaselt just keset seda tiiki.

Kuna parajasti on käimas ideede kogumine kaasava eelarve jaoks, esitasingi ma sinna ettepaneku rajada tiigi endisesse asupaika korralik muruplats, pikendada lossimägedest tulevat jalgrada risti üle selle ning paigaldada jalgraja äärde Viljandi geograafilisse keskpunkti infotahvel ja mõned pingid, millel istudes inimesed saaksid jalgu puhata, Viljandi kaunist loodust nautida, juttu ajada ja niisama mõtiskleda.

Juba linnavalitsuse tellitud projekt drenaaži paigaldamiseks, millest lähtudes see tiik likvideeriti, nägi ette täitepinnasega täidetud ala katmist kasvupinnasega, millele külvatakse muruseeme, kuid hanke korraldamisel tööde teostamiseks otsustati vastav punkt välja jätta. Seega tähendaks muruplatsi rajamine lihtsalt olukorra viimist kooskõlla esialgse projektiga. Lisaks tuleks rajada üle selle muruplatsi umbes 45-50 meetrit jalgrada, paigaldada selle äärde infotahvel ja pingid.

Selle idee teostamise maksumus ei tohiks ületada kaasava eelarve jaoks ettenähtud summat, mis on teatavasti 30 000 eurot. Loodetavasti jõuab see siis ka novembris toimuvale hääletusele, kus kõigile Viljandi linna hääleõiguslikele kodanikele avaneb võimalus seda toetada või see toetamata jätta.

Viljandi geograafilise keskpunkti tähistamine looks peatuspaiga, mida saavad külastada lossimägedes jalutavad turistid, kellele avaneks võimalus teha endast Viljandi keskpunktis kauni looduse taustal fotosid, mille jagamine sotsiaalmeedias suurendaks Viljandi tuntust rohelise turismilinnana. Samas saaksid puhata jalga ka viljandlased ise, kes võivad järve poolt tulles (mööda Hariduse tänavat mäest üles kõndides) olla sinna jõudes nii väsinud, et istuksid hea meelega natukeseks pingile puhkama. Praegu see võimalus puudub.

Ennustan, et kui esitatud ettepanek Viljandi keskpunkti tähistamiseks läbi ei lähe, rajatakse sinna lõpuks ikkagi parkla. See muudaks küll elu veidi mugavamaks samas valmivate kortermajade tulevastele elanikele, kuid tähendaks linna kui terviku vaatepunktist kaotatud võimalust. Viljandi keskpunkti saaks tähistada muidugi kuidagi ära ka keset parklat, kasvõi lihtsalt asfaldile tehtud gräffitiga, aga see ei oleks ju ikkagi päris see.

Kommentaar: vana Viljandi vaikne hääbumine

Postitasin eelpool toodud foto tiigi likvideerimisest ka Facebooki gruppi “VILJANDI eile, täna ja homme” (sest Liba-Sakalas avaldati hiljuti arvamust, et seal toimuvad arutelud peaksid saama linnavalitsuse otsuste aluseks), kus kommentaatorite suhtumine jagunes laias laastus kaheks. Ühed olid kurvad, sest neil olid selle tiigiga seotud nostalgilised mälestused. Inimestel oli kahju, et tiiki hoopis korda ei tehtud. Teised leidsid, et see oli muutunud juba ammu selliseks rämpsu täis solgilombiks, mis vajaski likvideerimist.

Järgmisel päeval tõstatus teema ka grupis “Loodusrikas Viljandi”, kus fookus oli küll rohkem keskkonnal (tiigi likvideerimises nähti järjekordset näidet Viljandi linnavõimude hoolimatusest selle suhtes) ja arutelu kujunes kohati teravamaks, kuid jutupunktid olid üldjoontes samad.

Mingis mõttes meenutab see poleemikat, mis tekkis kolme aasta eest seoses Lastepargis asunud värvilise purskkaevu likvideerimisega. Osad leidsid siis, et Viljandi kaotas sellega ühe oma visiitkaartidest, millega paljudel olid seotud omad mälestused ning mis vajanuks hoopis korrastamist. Teised nägid selles õiget sammu, sest lagunenud purskkaev oli muutunud lastele ohtlikuks ega pakkunud enam mingit silmailu. Nagu toona, nii läks ka nüüd kaduma tükike nn. vanast Viljandist, millega inimesed on harjunud, kuid mille sära on tuhmunud.

Vaade 19. sajandist.

Facebookis jäi mulle kommentaaridest silma 19. sajandist pärit koloreeritud foto (toodud ülal), millel on näha selle tänaseks likvideeritud tiigi juurest avanenud vaade Pauluse kirikule ja Viljandi mõisa majandushoonetele. Hariduse tänav oli varasemalt tuntud mõisa teena, asudes piirkonnas, mida on nimetatud lausa Viljandi teiseks vanalinnaks. Praegu on see suhteliselt kõrvaline kant, aga kunagi asus seal elu tuiksoon.

Nõustun, et see tiik ei olnud seal enam ammu ideaalses korras, aga on siiski kahju, et see likvideeriti. Selle korrastamisele kulunuks kindlasti samuti omajagu raha, kuid nüüd ei ole enam nii või teisiti mõtet selle üle arutleda, sest keegi seda ilmselt uuesti lahti kaevama ei hakka (kui just ei juhtu, et paigaldatud drenaaž ei suuda tagada kevadel liigvee äravoolu ning kogu see lahendus tuleb seal täiesti ümber mõelda). Täna on küsimus selles, mis saab edasi, kas sinna tuleb lõpuks lihtsalt parkla või midagi muud, mis meie linnale laiemalt midagi juurde annab ja tähendab.

Kui eelistada parkla rajamisele tänapäeva Viljandi geograafilise keskpunkti tähistamist, saaks sinna paigaldatavale infotahvlile lisada ka fotosid vanadest vaadetest, et viljandlastel oleks tulevikus alles vähemalt teadmine sellest, mis on seal kunagi olnud. Tundub, et just ajaloomälu puudumine või puudulikkus on üks põhjustest, miks otsus selle tiigi likvideerimiseks sündis nii kergelt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga