Viljandi linnas osaleb tänavu kohalikel valimistel üksikkandidaadina ka Maria Raja (kandidaat nr. 268), kes on seni tuntud eelkõige modellina. Esitasin talle sellega seoses mõned küsimused.
Kas teate, et üksikkandidaadina volikokku pääsemiseks tuleb Viljandi linnas koguda vähemalt 1/27 ehk veidi enam kui 3,7% kõigist kehtivaks loetud häältest? Näiteks nelja aasta eest olnuks vaja saada 274 häält. See on päris kõrge künnis. Kas loodate selle tõesti ületada? Miks te ei kandideeri mõne erakonna või valimisliidu nimekirjas?
Jah, muidugi olen sellest teadlik. Ma ei ole erakonnas või valimisliidus kandidaat, kuna valimisliidus ei oleks ma nimekirjas eesotsas. Ma tahan et mind valitaks kui isikut, mitte kui valimisliitu. Olen loodava Eesti Õigluse ja Arengu erakonna Viljandi ajutine asjur.
Lõpetasite 2010. aastal Jakobsoni gümnaasiumi, kuid läksite seejärel õppima Tartu Ülikooli ja elate nüüd tegelikult Tallinnas. Millised on praegu üldse teie sidemed Viljandiga? Kas kavatsete siia tagasi kolida?
Mina arvan, et kus tahes inimene elab, on kõige olulisem ja südamelähedasem siiski maa, mis meid on kasvatanud ning koht, kus oleme sündinud. Minu ema elab siiani Viljandis ning selle kohaga seob mind palju ilusaid mälestusi. Külastan Viljandit aeg-ajalt ning mulle läheb väga korda selle linnaga seonduv. Hetkel elan Tallinnas, kuid võimalik, et vanemas eas kolin tagasi sünnilinna.
EKRE praegune esimees Martin Helme seletas kunagi, et poliitika on sõubisnis inetumatele inimestele. Teie olete seni tuntud eelkõige modellina. Kas valimistel kandideerimine ei ole mingis mõttes nagu allakäik? Poliitikat peetakse ju üldiselt üsna räpaseks ja inetuks, mitte kuigi glamuurseks alaks.
See arusaam on iganenud ja kinni stampides. Maailm areneb ja ühiskond samuti. Väärtused uuenevad ajaga. Mis puutub ilusse, siis on poliitikas ilusaid inimesi kindlasti mitmeid ning kaunidus võib olla ka poliitiliseks relvaks.
Ütlesite aastaid tagasi telesaates “Eesti tippmodell” osalemise järel intervjuus Tartu Ekspressile, et lugesite siis läbi kõik enda kohta kirjutatud netikommentaarid ja need ei olnudki nii hullud, nagu te olite eeldanud. Kas olete saanud nüüd mingeid kommentaare ka valimistel kandideerimise kohta? Kuidas teie tuttavad sellesse suhtuvad?
Veel ei ole ma selle kohta kommentaare saanud. Arvamused ja inimesed on erinevad, aga see ongi huvitav. Ma olen olnud nii fotomodell kui osalenud missivõistlustel. Aga näiteks Itaalia parlamendis oli kunagi liikmeks pornotäht Cicciolina – seega ei mängi minevik ega inimese taust rolli.
Õppisite ülikoolis eripedagoogikat ning rääkisite modellisaates osalemise ajal Õhtulehele üsna avameelselt, et teil endal on diagnoositud Aspergeri sündroom. Selle põhjal võib eeldada, et kavatsete pöörata nendele teemadele kõrgendatud tähelepanu ka oma valimiskampaania raames. On see nii?
Ma leian, et puuetega ja muude erivajadustega inimeste õiguste eest tuleb seista. Iga inimene peaks saama väärikalt elada vastavalt oma võimetele ning kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda austusega, olenemata nende erivajadustest. See on lai teema ning tegelikult vajaks see suuremat reformi.
Minu silmis on suurimaid kitsaskohti see, kuidas käib toetuste saamine. Jalutud ja pimedadki peavad end liiga tihti ametnike juures tõestamas käima ning hulga pabereid täitma, et ikka saada seda väikest toetust. Nagu noateral käiks need inimesed. Justkui eeldatakse, et jalad kasvavad vahepeal tagasi või nägijaks saab üleöö. See on koormav ja alandav.
Samuti leian, et tähelepanu peaks pöörama andekatele lastele vähekindlustatud peredest. Leian, et Viljandis kui Eestis on palju andekaid lapsi, kuid peres puuduvad ressursid nende annete arendamiseks. Sellele soovin pöörata tähelepanu.
Kuidas te üldse oma valimiskampaaniat nüüd läbi viite? Erakonnad on siin nädalavahetustel turu juures väljas oma telkidega, jagavad seal nänni ja üritavad inimestega jutule saada. Mingit ukselt uksele käimist keegi tänavu ilmselt tegema ei hakka. Minu kampaania piirdub selle veebilehe ja sotsiaalmeediaga. Mis teil plaanis on?
Kindlasti ma mingit nänni jagama ei hakka, see on kulunud klišee. Tegelikult ei peakski nii olema, sest kandidaadi puhul mängivad rolli tema oskused ja teadmised isegi siis, kui ta kandideerib esmakordselt.
Soovin teile jõudu ja edu!