Ettevaatust, käesolev postitus on osa minu valimiskampaaniast! Igasuguste pretensioonide, täpsustuste, ettepanekute ja vihjetega võib pöörduda otse minu poole. Eriti oodatud on siseinfo nüüd valimistel konkureerivatest jõududest.
Isamaalasi juhib Viljandi linnas Koitlepp
Isamaa valimisnimekirja esinumbriks sai kohalikel valimistel Viljandi linnas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder, kuid Sakala poolt nende linnapeakandidaadiks pakutud Jane Koitlepp ei ole samuti löödud leht. Nimelt on suvel abilinnapeaks pandud Koitlepp valitud ühtlasi erakonna Viljandi linna osakonna juhiks. 2019. aasta jaanuarist täitis seda positsiooni Janika Gedvil, kes lahkus läinud suvel teatavasti erakonda Eesti 200, et kandideerida nüüd kohalikel valimistel nn. Kivibergi nimekirjas, kaotades siis selle tõttu ka abilinnapea koha.
2015–2019 juhtis erakonna osakonda Viljandi linnas Harri Juhani Aaltonen, praegune Isamaa saadikurühma esimees Viljandi linnavolikogus, kes oli selle esinumber ja linnapeakandidaat 2017. aasta valimistel, kuid on nüüd valimisnimekirjas Koitlepa järel kolmandal positsioonil. Nelja aasta eest oli Seeder, kes valiti erakonna juhiks vaid mõned kuud enne valimisnimekirja kinnitamist, Aaltoneni järel nimekirjas teine. Toona jäi erakonna häältesaak Viljandi linnas loodetust kesisemaks, üheks põhjuseks ilmselt just nõrk esinumber.
Vahepeal oli Isamaal plaan seada sel korral linnapeakandidaadiks Gedvil, aga tema lahkumisega erakonnast langes see lõplikult päevakorrast välja. Nii jäi viimaks lauale kolm võimalust: 1. minna valimistele uuesti Aaltoneni juhtimisel; 2. teha panus Koitlepale; 3. koonduda erakonna esimehe taha. Kuna esimesed kaks olid liiga riskantsed (Aaltonenil, kes osutus juba nelja aasta eest loodetust nõrgemaks kandidaadiks, on nüüd kaelas ka Jaak Joala diskosamba püstitamise taak, aga Isamaa huvides ei ole seda teemat afišeerida; Koitlepp on alles liiga tundmatu suurus – temale panustamisel olnuks tulemus samuti ettearvamatu), valiti kolmas tee, milles nähti nö. kindla peale minekut.
Isamaa üleriigiline reiting on küll valimiskampaania hoogustudes järjest kerkinud, kuid on endiselt suhteliselt madal. Kohalikud valimised on erakonna jaoks tõsine katsumus eriti Tallinnas, aga ka Viljandis, sest koroonaviirus lõi nende valimisnimekirja esinumbri ootamatult rivist välja ja nüüd on valimiskampaania vedamine jäänud siin ikkagi Koitlepa õlgadele.
Kiviberg väisas Ostap Benderi sünnilinna
Erakonna Eesti 200 linnapeakandidaat Ando Kiviberg, kunagine isamaakas, käis hiljuti juba mitmendat korda suure kombinaatori Ostap Benderi sünnilinnas Odessas. Postimehe Grupi portaalis ELU24 avaldatud intervjuus Juku-Kalle Raidile, kes kandideerib nüüd erakonna Eesti 200 nimekirjas Nõmmel, rääkis Kiviberg, kes viibis Odessas Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (varasema nimega Eesti Idapartnerluse Keskus) kohaliku tasandi reformide ja regionaalarengu projekti peaeksperdina, et õpetas seal kohalikke inimesi paremini elama. Täpsemalt öeldes aga rääkis kohaliku omavalitsuse tegelastele sellest, kuidas suhelda meediaga, eriti kui on juhtunud mingid jamad, kuidas siis oma avalikke suhteid korraldada.
Tunnistades, et Kivibergil on näidata selles vallas ette värskeid saavutusi hiljutisest ajast Viljandis, julgeme siiski kahelda, kas odessalased tema nõuandeid vajavad, sest lisaks legendaarsele Ostap Benderile ja tema kahele isale (kirjanikud Ilf ja Petrov) on sealt pärit palju teisi suuri nupumehi – pigem võib kahtlustada, et tegelikult käiski Kiviberg hoopis õppimas Odessa elukunstnike kogemustest, et rakendada neid edaspidi edukamalt ka Eestis.
Tundmatu ajalugu: Sakala nime tähendus
Viljandi linn tähistab neil päevil suurejooneliselt 738. sünnipäeva, tuginedes seejuures asjaolule, et 1283. aastast on teada ürik, millega paar aastat varem siinse ordulinnuse komtuuriks saanud Wilken von Endorp, kes tõusis seejärel peagi ka Liivimaa ordumeistriks, eraldas Viljandile maad ja kinnitas linnaõigused. Asula oli selles paigas aga loomulikult juba varem. Viljandi esimeseks mainimiseks kirjalikes allikates peetakse sageli Henriku Liivimaa kroonikas leiduvat kirjeldust Sakalas asunud ja oma aja kohta üsna tugeva Viljandi linnuse piiramisest 1211. aastal sakslaste, liivlaste ja lätlaste poolt. Sellega seoses väärib tähelepanu meie 19. sajandi rahvusliku liikumise suurkuju Adam Petersoni käsitlus Sakala nime tähendusest.
Peterson kirjutas 140 aastat tagasi ajalehes Valgus, et Carl Robert Jakobson tegi suure vea, kui valis oma ajalehe nimeks Henriku kroonikast tuntud Sakala, pidades seda vanaks eesti nimeks, sest tegelikult oli see ilmselt lätlaste pandud sõimunimi, mis tähendas vargakoobast või varaste pelgupaika. Petersoni kohaselt tähistas eestlaste omanimi Viljandi, mis on Novgorodi allikatest tuntud juba varasemast, nii linna kui maakonda, kusjuures linn sai oma nime just selle maa (vilja and, viljarikas) järgi, mitte vastupidi. Henrik kasutas neid oma kroonikas paralleelselt, lähtudes Sakalat pruukides siinsete elanike suhtes vaenulikust vaatepunktist.
2017. aastal kuulutati revisionistide poolt ekslikuks levinud arusaam, mille kohaselt mulgid ja Mulgimaa on saanud oma nime läti keelest, kus sarnasel sõnal on samuti negatiivne tähendus. See uus ajalookäsitlus jõudis kohe Sakala veergudele ning võeti kiiresti omaks tänapäeva mulgiaktivistide poolt. Peterson esitas oma käsitluse Sakala nime tähendusest ajal, mil tal oli tekkinud terav vastasseis Jakobsoniga, kelle talumuuseumis Kurgjal avati nüüd muide uus püsinäitus, mistõttu võib heita selle kergesti kõrvale väitega, et see oli mõjutatud nende isiklikust läbisaamisest. Samas kõlab see aga ikkagi loogilisemalt ja usutavamalt kui igasugused muud, alternatiivsed seletused Sakala nime päritolu kohta.
REKLAAM: “Sakala laulud 1878” – raamat igale eestlasele!
Linn sai robotmuruniidukiga vastu pükse
Viljandi Linnahooldus ostis eelmise aasta sügisel robotmuruniiduki, mis läks maksma enam kui 33 tuhat eurot, kuid saadud niiduk ei vastanud ootustele. Nüüd tahetakse seda müüjale tagastada, aga müüja ei taha seda enam tagasi võtta.
Eelmise aasta oktoobris korraldatud hankega osteti ettevõttelt Flint Kaubandus OÜ kaugjuhitav puldiga robotmuruniiduk Peruzzo Robofox Hybrid, mille eest tasuti 33040 eurot ja 50 senti. Tänavu augustis esitas Viljandi Linnahooldus avalduse müügilepingust taganemiseks. Eelmisel aastal ei jõutud niidukit küll palju kasutada, sest niiduhooaeg oli juba lõppemas, kuid sellel ilmnesid siiski algusest peale puudused, mida sellel seadmel kirjelduse kohaselt olla ei tohiks. Kevadisel niiduhooajal probleemid üksnes süvenesid ning tänavu on see niiduk rohkem seisnud kui tööd teinud, mistõttu otsustas linnahooldus selle lõpuks müüjale tagastada.
Niidukil on esinenud vähem kui aasta jooksul järgmisi rikkeid: laadimisrelee purunemine teadmata põhjustel; niiduki tõstemehhanism ei töötanud; parempoolne lint ei vedanud; kaitsed läksid läbi; lint on korduvalt maha tulnud; niiduki rihm on maha tulnud; üks pool lindist ei töötanud; bensiinimootor ei töötanud. Lisaks toodi linnahoolduse avalduses välja niiduki pidev ülekuumenemine juba pärast 1-1,5 tunnist tööd, mille järel oli vaja vähemalt pooletunnist pausi, et masin maha jahtuks ja uuesti tööle hakkaks. Samuti hakkas niiduk kaldpindadel isegi kuiva ilmaga libisema juba 35 kraadise kalde korral, kuigi seadme tehnilise info kohaselt peaks see probleemideta hakkama saama 55 kraadise kaldega. (Hanget korraldades oli linnahooldus otsinud niidukit, mis oleks võimeline töötama pikemat aega 50 kraadise kalde korral.)
Kokkuvõttes viisid kirjeldatud puudused ning müüjapoolne suutmatus neid kõrvaldada, hoolimata korduvatest kirjalikest pöördumistest, Viljandi Linnahoolduse veendumusele, et ostetud niiduk ei vasta esitatud nõudmistele ja ootustele, sellel puuduvad seadme tehnilises kirjelduses lubatud omadused, ka töökindlus jätab tugevalt soovida. Sellest tulenevalt leiti, et toimunud on müügilepingu tingimuste oluline rikkumine müüja poolt, sest müüdud on asi, millel ei ole kokkulepitud omadusi ega töökindlust ning puudusi ei ole suudetud ka kõrvaldada.
Flint Kaubandus OÜ aga müügilepingust taganemist ei aktsepteerinud, leides, et kõik ilmnenud vead kõrvaldati õigeaegselt ning müüja ei saa võtta vastutust asjade eest, mis on tingitud valedest töövõtetest tehnika kasutamisel. Nemad tõid oma vastuses Viljandi Linnahooldusele välja, et mitmel korral pidi mehhaanik vahetama lihtsalt sulavkaitset, mida töömees ei olnud isegi kontrollinud. “See et niiduki rihm maha tuleb, näitab et masinat ei ole enne tööleasumist kontrollitud,” lisati samas. “Enne tööle asumist tuleb töötajal veenduda masina tehnilises seisukorras. Sama kehtib ka lindi mahatulekus – linti on võimalik pingutada ja seda tuleb teha töö käigus.”
Linnahooldust selline vastus ei rahuldanud. Esmaspäeval saadeti müüjale uus kiri, milles märgiti, et ettevõte põhjendas oma seisukohta väga pealiskaudselt, puudutades ainult niidukil esinenud rikkeid, aga lepingust taganemine oli tingitud mitte üksnes neist, vaid ka sellest, et niiduk ei suuda töötada tingimustes, milles see peaks tehase andmetel probleemideta hakkama saama ega vasta seega neile omadustele, millele see lepingu kohaselt peaks vastama ja millele tuginedes linnahooldus selle niiduki üldse ostis.
Linnahooldus küll tunnistas, et esinenud rikkeid oleks teatud juhtudel ehk võimalik oskamatu hooldamise süüks ajada, kuid viited sellele on tegelikult samuti kohatud, sest hoolimata korduvatest palvetest ei suudetud nendeni toimetada niiduki kasutusjuhendit, millest olnuks võimalik üldse teada saada, millised on selle õiged hooldusvõtted. Juhend edastati neile alles pärast seda, kui oli esitatud müügilepingust taganemise avaldus.
Linnahoolduse hinnangul ei saa kirjeldatud puudusi pidada nende väljamõeldiseks, sest probleeme on tunnistanud nii müüja poolt niidukit parandama saadetud mehhaanikuid kui ka tootjatehase esindajad oma kirjas, milles mööndi tõstesüsteemi tehnilist sobimatust ning lubati saata oma kulu ja kirjadega uus tõstesüsteem ja parendatud jahutussüsteem elektroonika jaoks. Linnahooldus leidis, et selline tootearendus peaks toimuma siiski enne toote müümist tarbijale ning juba ainuüksi see on piisav alus lepingust taganemiseks. Sellest tulenevalt jäädi oma seisukoha juurde ja avaldati soovi probleemne niiduk esimesel võimalusel tagastada. Samas lisati, et kui hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast niiduki tagastamist müüjale ei tagastata Viljandi Linnahoolduse arvelduskontole selle ostusummat, pöördutakse vastava nõudega kohtu poole.
TikToki video viis sotside arupärimiseni
Viljandi abilinnapea Jane Koitlepp peab vastama linnavolikogu 23. septembri istungil kohalike sotside juhi Juhan-Mart Salumäe esitatud arupärimisele, mis puudutab 29. augustil Viljandi linnas toimunud hobikartide võistluse turvaplaani. Arupärimiseni viis TikTokis avaldatud 10-sekundiline video ühest kurvist, mis tekitas sotsiaalmeedias küsimusi raja turvalisuse kohta.
Videole juhiti ka Salumäe tähelepanu, kes koostaski kohe vastava arupärimise, milles märgib sellele viidates, et rada oli piiratud vaid turvalintide ja käsitsi teisaldatava kergaiaga, samas aga ei olnud piiratud autoliiklust rajaga külgneval ringteel ning jalakäijate/publiku ja rajal liikuvate kartide vahel oli vaid lühike mururiba. Salumäe hinnangul on küsitav, kas nähtud lahendused turvalisuse tagamiseks vastasid Eesti Autospordi Liidu seatud standarditele.
Tegemist on teadaolevalt esimese korraga, mil mõnes Eesti omavalitsuses on esitatud arupärimine TikToki videole toetudes.
TikTok on Hiinast pärit sotsiaalvõrgustik, mis on saavutanud mõne aastaga laialdase ülemaailmse leviku, eriti noorte hulgas. See on mõeldud lühikeste, algselt vaid kuni 15-sekundiliste videode postitamiseks, kommenteerimiseks, jagamiseks. Praeguseks on tõstetud kestuse ülempiir kolme minutini. Kriitikute sõnul tekitab see kasutajates sõltuvust, mis võib kahjustada (eriti laste) vaimset arengut. Samas on see muutunud viimasel ajal populaarseks ka uusi valijaid otsivate poliitikute hulgas, näiteks Eestis on paistnud selles osas silma riigikogulane Oudekki Loone (Keskerakond), aga oma ametliku konto on seal avanud ka sotsiaaldemokraadid ja roheliste noortekogu.