Tulles vastu oma valijate soovidele, asun rikkuma enda valimislubadust, mille kohaselt pidin viskama jalad (suure kergendustundega) seinale ning Viljandi munitsipaalpoliitikaga seotud teemasid edaspidi lihtsalt ignoreerima, vältides isegi nende peale mõtlemist, kui minu häältesaak valimistel saab olema väiksem kui 0,3% häältest. Lõplikult kinnitatud hääletamistulemuse järgi jäi mul see künnis napilt ületamata, kuid arvestades nende valijate poolt väljendatud soove, kes oma hääle valimistel mulle andsid, hakkan seda lubadust nüüd järjekindlalt rikkuma.
Nimelt on mul kavas kommenteerida siin kõiki Viljandi linnavolikogu XVII koosseisu istungeid, tuues seejuures välja, kuidas mina ühes või teises küsimuses hääletanud oleksin, milliseid küsimusi seal tõstatanuks ja milliseid ettepanekuid teinuks. Teisi sõnu: alustan juba oma 2025. aasta kohalike valimiste kampaaniat.
Eks siis nelja aasta pärast ole näha, kui palju valijaid mulle alles on jäänud. Kui mõni minu valija jääb mõnes küsimuses eriarvamusele, võib sellest julgesti teada anda (näiteks siia kommentaare jättes või otse ühendust võttes), kuid oma seisukohti ma tõenäoliselt muutma ei hakka, sest lihtsalt häälte saamise nimel mina valijatele selliseid järeleandmisi teinud ei ole ja teha ei kavatse. Iseasi on muidugi see, kui mind mingis küsimuses (nagu antud juhul konkreetse valimislubaduse täitmise osas) tõesti ümber veenda suudetakse – selles mõttes on valijate konstruktiivne tagasiside vägagi oodatud.
Viljandi linnavolikogu uue koosseisu esimene istung toimus 12. novembril. Päevakorras oli linnavolikogu esimehe valimine ja aseesimehe valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Lisaks pandi paika järgmise istungi toimumise aeg. Istungist võtsid osa kõik 27 volikokku valitud isikut.
Vastavalt koalitsioonilepingule, mille sõlmisid aastateks 2021–2025 valimisliit Südamega Viljandis ning Reformi- ja Keskerakond, kuulub volikogu esimehe ametikoht valimisliidule Südamega Viljandis ja aseesimehe oma Reformierakonnale. Mingeid üllatusi selles osas ei toimunud. Volikogu istungil vormistati lihtsalt ära see juba varem sõlmitud kokkulepe. Volikogu esimeheks valiti Helmen Kütt ja aseesimeheks Peep Aru. Neist viimane täitis sama ametikohta ka volikogu eelmises koosseisus.
Hääletamine oli salajane, kuid häälte jaotus väärib siiski mõningast tähelepanu. Küti poolt anti 17, vastu 10 häält. See tähendab, et tema saamist volikogu esimeheks toetasid ilmselt kõik kolm uude võimuliitu kuuluvat poliitilist jõudu, kuid EKRE, Isamaa ning Eesti 200 hääletasid vastu. Küsimustest, mida esitasid volikogu istungil nimetatud erakondade esindajad Helir-Valdor Seeder, Ando Kiviberg ja Rein Suurkask võis jääda mulje, et nad soovisid tema saamist Viljandi linnapeaks, kuid volikogu esimeheks ta siis nende arvates nähtavasti ei sobi.
Aru poolt anti samas 27 häält. Mida sellest välja lugeda? EKRE, Isamaa ja Eesti 200 väljendasid esimesel hääletusel selgelt vastumeelsust koostöö suhtes valimisliiduga Südamega Viljandis, kuid demonstreerisid seejärel Reformierakonnale valmisolekut võimaluse korral ise sotside loodud valimisliidu asemele astuda. Kui praegune koalitsioon enne 2025. aasta valimisi lagunema peaks, tuleb uus tõenäoliselt selline, kuhu Südamega Viljandis ei kuulu.
Kokkuvõttes kinnitasid need hääletused, et sotside hirm jääda jälle opositsiooni (nagu pärast 2017. aasta valimisi), kui loobutakse võimalusest teha koalitsioon Reformierakonnaga, millele tuli jätta selle eest linnapea ametikoht, ei olnud alusetu. Seeder, Kiviberg, Suurkask ja teised opositsionäärid võivad küll rääkida, et nad olid valmis toetama Küti saamist linnapeaks, aga sõnad ei maksa poliitikas midagi – loevad ainult hääled. Ja toimunud hääletusel väljendasid nad oma suhtumist temasse juba piisavalt selgelt.
Mina oleksin jäänud mõlemal hääletusel erapooletuks, sest üksikkandidaadina volikokku pääsemise korral ei oleks mul olnud mingit põhjust sekkuda sellesse erakondade omavahelisse toolide mängu. Samas oleksin küsinud Kütilt, kas valimisliidu Südamega Viljandis loodav saadikurühm ei tahaks algatada tema saamisel volikogu esimeheks sellise pöördumise vastuvõtmist, millega Viljandi linnavolikogu teeb keskvalitsusele ettepaneku (seda võimaldab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65, lõige 3) algatada kõigi asjakohaste seaduste muutmine, et asendada “volikogu esimees” neis sooneutraalse ametinimetusega, milleks võiks olla näiteks “volikogu eesistuja”.
Ma olen teadlik sellest, et Eesti Keele Instituudi keelenõuannete kohaselt on ka “esimees” ja “esinaine” juba soo poolest neutraalsed ametinimetused, kuid leian, et selguse huvides võiks siiski loobuda naiste nimetamisest (ametikoha järgi) meesteks ja meeste nimetamisest (ametikoha järgi) naisteks. Minu meelest peaksid sellist väikest, kuid põhimõttelist muudatust toetama nii kõik tõsised konservatiivid, liberaalid kui ka feministid.
Konservatiivid selle tõttu, et naiste nimetamine meesteks ning meeste nimetamine naisteks hägustab ühiskonnas tavapäraseid sooidentiteete, õõnestab traditsioonilisi väärtusi. Liberaalid selle tõttu, et tõeliselt sooneutraalsete ametinimetuste kasutuselevõtmine võimaldaks ka nn. mittebinaarsetel inimestel, kes selliseid silte ei tunnista, tunda ennast ühiskonna poolt aktsepteerituna. Ja feministid muidugi selle tõttu, et ametinimetus “volikogu esimees” eeldab ju vaikimisi, et selle ametikoha täitjaks on mees, olles seega jäänuk patriarhaalsest ühiskonnakorraldusest. Tegelikult ei saa ma aru, miks üldse keegi peaks olema sellise muudatuse vastu. Ja miks seda juba tehtud ei ole?
Algataksin otsuse eelnõu vastava ettepaneku esitamiseks Vabariigi Valitsusele linnavolikogus loomulikult ise, aga paraku annab Viljandi linnavolikogu hetkel kehtiv töökord õiguse õigusaktide algatamiseks ainult saadikurühmadele. Pealegi ei osutunudki ma sinna üldse valituks. Nii et pean piirduma sellega, et nimetan Helmen Kütti edaspidi linnavolikogu eesistujaks, mitte esimeheks vaid selles monoetenduses, mis nüüd siin jätkub. Loodetavasti ei tunne ta ennast selle tõttu kuidagi solvatuna.