Viljandi linnavõime tuleb tunnustada selle eest, et nad täitsid juba kevadel minu veebruaris antud valimislubaduse panna salvestused linnavolikogu istungitest YouTube’i. Seal saab neid vaadata-kuulata mitte üksnes oluliselt mugavamalt, vaid ka kiirendusega, mis tähendab, et 18. novembri istungi neli ja pool tundi kestnud salvestus sai mul kuulatud ära vähem kui kolme tunniga. Kuna aega selleks oli leida ikkagi raske, viibis nüüd aga ka sellest istungist kirjutamine.
Kõigepealt veel väike märkus seoses 12. novembril toimunud esimese istungiga, mida kommenteerides leidsin, et Viljandi linnavolikogu võiks teha keskvalitsusele ettepaneku algatada kõigi asjakohaste seaduste muutmine, et asendada neis “volikogu esimees” sooneutraalse ametinimetusega, milleks võiks olla näiteks “volikogu eesistuja”. Saabus küsimus, kas Helmen Kütti ei võiks nimetada lihtsalt “volikogu esinaiseks”, nagu tema valimisliit Südamega Viljandis seda sotsiaalmeedias teebki.
Teha võib muidugi igasuguseid asju, aga tema nimetamine “esinaiseks” ei ole juriidiliselt korrektne, sest kõigis ametlikes dokumentides on ta ju endiselt “esimees”. Pealegi ei saa ma aru, miks peaks mõnes ametinimetuses viitama üldse inimese soole – selline ametinimetus jätab ju mulje, et volikogu näol on tegemist loomakarjaga, mida juhib mingi alfaisane/-emane. Selles mõttes on minu arvates ikkagi sobivam võtta kasutusele “eesistuja”, mis kirjeldab sisuliselt kõnealuse tegelase asukohta ning tegevust linnavolikogu istungitel – ta istub istungit juhatades teiste ees, näoga nende poole.
18. novembri istung algas pika protseduurilise vaidlusega selle üle, kas tegemist on korralise või erakorralise istungiga. Võis näida, et Isamaa juht Helir-Valdor Seeder näris lihtsalt tähte, kuid tegelikult on juriidiline korrektsus siiski oluline. Minu jaoks oli üllatav, et maha hääletati ettepanek lisada istungi päevakorda uue linnavalitsuse infotund. Oleksin seda ise kindlasti toetanud. Märkasin, et seda tegi isegi mõni uude võimuliitu kuulunud saadik, kuigi enamus oli vastu.
Timpson jätkab (vähemalt esialgu) linnapeana
Linnapea valimise osas tõin ma enne valimisi korduvalt välja, et pooldan linnapea valimist otse rahva poolt ning olen valmis toetama volikogus üksnes sellist kandidaati, kelle seab üles valimistel enim hääli kogunud nimekiri ja/või kes kogus ise valimistel rohkem hääli kui ükski teine kandidaat. Madis Timpson ei vastanud kummalegi neist kahest kriteeriumist (tema kandidatuuri linnapea ametikohale seadis volikogu istungil üles kohalike keskerakondlaste juht Helmut Hallemaa, mitte Südamega Viljandis), mistõttu jätnuks ma hääletamata.
Vastu ei oleks ma hääletanud, sest pean teda Viljandi jaoks praegu võimalikest linnapeadest parimaks. Ei oleks kerge leida sellele kohale teist sellist meest (või naist ehk inimest), kes tsiteeriks volikogu ees Karl Popperit – see on kindlasti tema puhul minu silmis suur maailmavaateline pluss.
Samas tegi Timpson linnavolinike küsimustele vastates ühe äärmiselt tähelepanuväärse avalduse. Nimelt teatas, et kui kandideerib 2023. aastal Riigikogu valimistel, siis ta enam ei ütle (nagu enne 2017. aasta kohalikke valimisi), et Riigikokku ta linnapea toolilt kindlasti ei lähe – kui ta kandideerib, siis ikkagi selleks, et valituks osutumise korral parlamenti minna. Seega võib Viljandi saada juba vähem kui kahe aasta pärast uue linnapea.
Hetkel on see võimalus muidugi üksnes teoreetiline, aga selle võimaluse olemasolu võis kahtlemata olla üks põhjustest, miks Südamega Viljandis soostus loovutama nüüd linnapea ametikoha Reformierakonnale. 2023. aasta kevadel mängitakse toolid võib-olla uuesti ümber. Helmen Kütt saaks maanduda siis Riigikogust välja jäädes, kui Madis Timpson sinna sisse pääseb, ilmselt linnapeaks. Või siis tuleks päris uus koalitsioon, sest Kalvi Märtini saamist linnapeaks ei kannataks Südamega Viljandis valijad küll välja (tõenäoliselt hakkaksid nad selle peale meelt avaldama ja enda valitud saadikuid munadega loopima).
Linnavalitsuse liikmeid “osteti kui põrsaid kotis”
Linnavalitsuse liikmete arvuks jäeti kaheksa. Jane Koitlepp (Isamaa) tegi ettepaneku langetada see seitsmele. Selle üle toimunud hääletusel tuli välja juba selge koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis. Mina oleksin toetanud linnavalitsuse liikmete arvu vähendamist.
Uus on see, et linnavalitsuse liikmed (va. linnapea ja abilinnapead) saavad konkreetsed linnaosade, mille elanikega nad peavad tihedamalt suhtlema. Ideel on küll iseenesest jumet, aga samas ei olnud veel selge, kes neist millise linnaosaga tegelema hakkab. Punkt oli võetud koalitsioonilepingusse lihtsalt Südamega Viljandis programmist. Ditmar Martinson, kellest sai linnavalitsuse liige, ütles samas küsimustele vastates, et on kasvanud Männimäel, aga elab vanalinnas – talle sobiksid mõlemad piirkonnad.
Kuna mina sain hääli kõigist valimisjaoskondadest, erinevalt isegi ühest uue linnavalitsuse liikmest, siis esindan ma siin loomulikult kõigi linnaosade valijaid.
Marko Tiitus (Isamaa) tegi ettepaneku saata otsus linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja ametisse nimetamise kohta teisele lugemisele, sest opositsioon kuulis linnavalitsuse uute liikmete nimesid alles istungil ega saanud nende ametisse sobivust eelnevalt arutada, kuid koalitsioonisaadikud lükkasid selle üksmeelselt tagasi. Opositsioon oli selle peale hääletusel nende ametisse nimetamise vastu. Mina oleksin toetanud eelnõu saatmist teisele lugemisele, aga jäänud pärast selle ettepaneku tagasilükkamist toimunud hääletusel erapooletuks. Selles mõttes asunuks ma sellel poliitilisel mänguväljal kusagil opositsiooni ja koalitsiooni vahel.
Tegelikult muidugi kummaline, et linnavalitsuse liikmed nimetati ametisse nii, et nende täpsed vastutusvaldkonnad olid kokku leppimata. Kohalike sotside esimees Juhan-Mart Salumäe kuulutas istungil selles osas kostunud kriitika peale üleolevalt, et toimiti täpselt nii, nagu Viljandi linnavolikogu on alati toiminud. Nähtavasti oli ta juba unustanud, et valimistel kasutas tema loodud valimisliit Südamega Viljandis loosungit “Aeg muutusteks!”. Või nagu ütles Ronald Reagan omal ajal kommunistide kohta: sõnad on üks asi, teod teine.
Uus koalitsioon alustas palkade tõstmisega
Linnavalitsuse uued liikmed vastasid samas siiski enne hääletust küsimustele ja tutvustasid lühidalt oma plaane. Neist tuleb siin ehk juttu siis, kui konkreetseid eelnõusid volikogus arutama hakatakse. Opositsioon hääletas küll täies koosseisus linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise vastu, kuid Ando Kiviberg (Eesti 200) kiitis samas oma kunagist koostööd abilinnapeana jätkava Kalvi Märtiniga, mis olnud tema sõnul “konstruktiivne, väga meeldiv.” Nii et võib juba tajuda, kuidas mõned opositsionäärid lipitsevad vaikselt mehega, kelles nad loodavad näha ilmselt Timpsoni mantlipärijat (juhul, kui ta 2023. aastal ära parlamenti valitakse).
Linnapea töötasuks otsustati määrata nüüd 4500 (seni oli 3500), abilinnapeadele 3600 (seni 2800), linnavalitsuse liikmetele hüvitiseks 750 (seni 500) ning volikogu eesistujale töötasuks 1500 (seni 1000) ja tema asetäitjale hüvitiseks 750 (seni 500) eurot kuus. Seeder tegi ettepaneku saata vastavad eelnõud teisele lugemisele, et neid saaks pikemalt arutada, sest konkreetsed summad tekkisid sinna alles istungi ajal, aga tema ettepanek lükati tagasi. Mina oleksin muidugi toetanud nende saatmist teisele lugemisele.
Koitlepp tegi ettepaneku jätta need töötasud ja hüvitised senisele tasemele, mida ma oleksin samuti toetanud, kuid koalitsioonisaadikud pooldasid üksmeelselt nende tõstmist, näidates sellega sisuliselt, et nad ongi tõesti üks suur rotikari, kelle esmaseks huviks avaliku võimu teostamisel on hakata täitma omaenda juhtide taskuid.
Enne valimisi oli Postimehe valimiskompassis sees küsimus, kas linnapea ja teiste poliitiliste ametnike palk peaks olema seotud linna keskmise töötasuga. Mina leidsin siis, et veel parem oleks siduda need mediaanpalgaga. Statistikaameti andmetel oli mediaanpalk Viljandi maakonnas III kvartalis 1161 eurot. Kui võtta aluseks, et linnapea palk võiks olla sellest umbes kolm korda kõrgem, saamegi tulemuseks enam-vähem senise palganumbri (täpsemalt 3483 eurot). Ka abilinnapeade palk, mis moodustab 80% linnapea omast, jääks sisuliselt samaks. Linnavalitsuse liikmete hüvitise tõstaksin mina pooleni mediaanpalgast, seega saaksid nemad juurde 80.5, mitte 250 eurot.
Linnavolikogu eesistuja töötasu võiks minu arvates võrdsustada mediaanpalgaga ja tema asetäitjale määrata hüvitiseks sellest poole. Seega seisaks ka neil nüüd ikkagi ees märkimisväärne palgatõus (16,1%), kuigi mitte nii suur (50%), mille kiitis heaks Viljandi linnavolikogu enamus. Nende palkade ülevaatamine võiks minu arvates toimuda igal aastal automaatselt, järgmise aasta linnaeelarve koostamisel, võttes aluseks just III kvartali mediaanpalga Viljandi maakonnas.
Võimuliidu teerull töötas tõrgeteta
Linnavolikogu komisjonide moodustamisel oleksin taotlenud, nagu sai märgitud juba enne valimisi, enda arvamist revisjonikomisjoni liikmeks. Erinevalt teistest komisjonidest, kus ülekaal on koalitsioonil, kuulub sinna igast erakonnast üks esindaja, seega kokku kuus liiget, neist kolm opositsiooni ning kolm koalitsiooni ridadest. Üksikkandidaadina volikokku pääsedes võinuks ma mängida seal seitsmenda liikmena kaalukeele rolli. Teiste komisjonide osas toimunud hääletustel jäänuks ma erapooletuks, et saaksin täita paremini oma rolli revisjonikomisjoni liikmena, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet kõigi teiste tegevuse üle.
Veel toimus sellel volikogu istungil esindajate ning nende asetäitjate nimetamine Eesti Linnade Liidu üldkoosolekule ja volikokku. Seeder tegi ettepaneku viia linnade liidu volikokku esitatud kandidaatide osas läbi konkureeriv hääletus, kus igal volikogu liikmel on üks hääl, et ka opositsiooni kandidaadil (temal endal) oleks võimalus valituks osutuda, kuid see lükati enamuse poolt tagasi. Selle peale võttis ta oma kandidatuuri tagasi. Viljandi esindajateks linnade liidu volikogus kinnitati Timpson ja Salumäe.
Mina oleksin teinud selle punkti juures kompromissettepaneku kasutada hääletamisel üksiku ülekantava hääle meetodit, mida rakendatakse edukalt näiteks ALDE Partei individuaalsete liikmete sektoris toimuvatel sisevalimistel ja -hääletustel. Valituks osutunute osas ei oleks tulemus võib-olla muutunud (Timpsoni, Salumäe ja nende asetäitjate poolt andis hääle 16 saadikut, vastu hääletas seitse, kaks jäi erapooletuks – ei ole selge, mitu häält saanuks Seeder ning tema asetäitja Koitlepp, kui nad ei oleks oma kandidatuure taandanud), aga häälte jaotus olnuks kindlasti huvitavam.
Üldiselt paistab, et opositsiooni juhtivaks jõuks on linnavolikogu uues koosseisus Isamaa, eelkõige siis Helir-Valdor Seeder ja Jane Koitlepp. Volikogu eesistuja Kütt muigas seal isegi vahepeal üleolevalt, et kui Koitlepp saaks kaasamise osas oma tahtmise, siis peaks opositsiooni esindaja istuma linnavalitsuses. Linnakodanike huve silmas pidades on aga muidugi hea, kui volikogus on olemas tegus opositsioon, kes ei lase koalitsioonisaadikutel unustada ka enda poolt valijatele antud lubadusi.